1-06-13985\2

(06231401313)Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Konsultant-kohtuistungi sekretär Marju Vilt Kriminaalasi B.Z süüdistuses KarS § 424 järgi. Prokuröri abi Helen Kiviloo Tõkend B.Z; XXX, XXX, isikukood:XXX; kodakondsus: EV kodanik; haridus: kutseharidus; emakeel: eesti; töökoht: AS M; varem karistatud nii kriminaal–kui ka väärteokorras: - 01.10.2002.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg. 1 järgi mõisteti tingimisi vabaduskaotus 4 kuud katseajaga 1 aasta - 04.08.2004.a. Põhja Politseiprefektuuri poolt Liiklusseaduse § 74`19 ja Liikluskindlustuse seaduse § 66`1 lg. 2 järgi mõisteti rahatrahv 9000 krooni. Ei ole kohaldatud Kaitsja Eva Rivis Süüdistatav RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada B.Z KarS § 424 ja järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistuseks mõista B.Z ´le 2 ( kaks ) kuud vangistust. põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks KarS § 74 kohaldamisel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui B.Z ei pane 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg.1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, s.t. 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata B.Z le Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna (Tallinn, Tartu mnt.85) juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast. KarS § 50 lg.1 kohaselt ära võtta B.Z ´lt mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks. Välja mõista B.Z ´lt KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 4 500 ( neli tuhat viissada) krooni riigituludesse ja kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest kokku 1 221 ( üks tuhat kakssada kakskümmend üks) krooni ja 30 senti riigituludesse. Sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele XXXXXXXXXX SEB Eesti Ühispangas märkides viitenumbri XXXXXXXXXXX või Rahandusministeeriumi arveldusarvele XXXXXXXXXXXX Hansapangas märkides viitenumbri XXXXXXXXXXXXX Sundraha ja kaitsjatasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa B.Z süüdistatakse selles, et tema, olles 04.08.2004.a. karistatud Põhja Politseiprefektuuri poolt Liiklusseaduse § 74` 19 alusel rahatrahviga 9000 krooni mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning omades kehtivat karistatust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, 11.09.2006.a. kella 10.55 ajal juhtis uuesti Tallinnas, Vilde teel maja nr 118 juures mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis. Seega B.Z juhtis mootorsõidukit joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest, see tähendab ta pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. B.Z süü temale inkrimineeritud kuriteos KarS § 424 on täielikult tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. – otsuse koopia väärteoasjas nr 2376,04,004229, 14.07.2004.a, pani B.Z toime väärteo Rae vallas, Harju Maakonnas Väo tänaval, kus ta juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes. Liiklusseaduse § 74`19 ja Liiklusseaduse § 66` 1 lg. 2 alusel määrati talle karistuseks rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses, s.o. 9000 krooni ( t. lk. 3 ); väärteoprotokolliga AB598373 koopia,14.07.2004.a, millest nähtub, et B.Z juhtis mootorsõidukit olles alkoholi joobes ning tal puudus liikluskindlustuse poliis maksuvabal perioodil ( t. lk. 4); joobeseisundi tuvastamise protokolli koopia, millest nähtub, et 14.07.2004.a. tuvastati B.Z alkoholijoove ( t. lk. 5 ); väärteoprotokoll nr AB 840729 11.09.2006.a., et B.Z pani toime väärteo Vilde tee 118, juhtides mootorsõidukit alkoholijoobes ( t. lk. 7 ); protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta, 11.09.2006.a. protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta, millest nähtub, et B.Z tuvastati alkoholijoove, tuvastamise tulemustega oli B.Z nõus; joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist, alkoholisisalduse määramist veres ei nõudnud ( t. lk.8 ); tunnistaja Teemo Taidla ütlustega ,et tema olles 11.09.2006.a. tööl koos konstaabli Marko Oleskiga kui patrullimise käigus Vilde teel pidasid nad kinni traktorijuhi B.Z kus kontrollimise käigus tundsid isikult tulevat alkoholi lõhna ( t. lk. 9-10 ); menetlusaluse isiku B.Z ütlustega, millistega ta tunnistab omas süüd, et 11.09.2006.a. jõi pudeli õlut ( t. lk. 11 ); kahtlustatava B.Z poolt antud ütlustega, millistega ta seletab, et 09.09 ja 10.09. 2006.a. pere kokkutulekul tarbis kõvasti alkoholi, hommiku ärgates otsustas pohmelli tõttu juua ära ühe veerandi poole liitrisest õlust. Sõitis traktoriga XXX reg nr XXX Vilde teel Kino Kaja juures, kus pidas teda kinni politsei. Alkomeetrisse puhumise taga järel süttis punane tuli, mis näitas ,et esineb alkoholijoove. Kahetseb oma tegu, ülapidamisel on üks alaealine laps ( t. lk. 19-20 ) ning toimiku teiste materjalidega. Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav B.Z on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi temale inkrimineeritud kuriteos. B.Z on varem karistatud kriminaalkorras, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, ta töötab. B.Z karistust kergendab tema puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. B.Z karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada B.Z edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et B.Z ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada vangistusega, kuna B.Z ei ole tasunud temale mõistetud rahatrahvi ning pannes toime kuriteo, siis välistas B.Z võimaluse kergema karistusliigi valikuks. B.Z kahetsus ja töökoha olemasolu ei anna alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahalist karistust. Kuid B.Z suhtes on otstarbekas kohaldada KarS § 74 sätteid ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele. Arvestades asjaolu, et B.Z juhtis mootorsõidukit joobeseisundis, siis asub kohus seisukohale, et B.Z suhtes tuleb kohaldada ka lisakaristust, kuna ainult erandlikud asjaolud võivad anda kohtule võimaluse lisakaristust mitte kohaldada, kuid B.Z puhul sellised erandlikud asjaolud puuduvad. Kohtunik