lg 2 p 4, 8 järgi Lühimenetlus Prokurör Loreta Tšurilova Süüdistatav G.U ik: XXX, EV kodanik, põhiharidus, töökoht: töötab ehitusel mitteametlikult, elukoht: xxx, Tõkend: elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus: Väärteokorras karistatud Põhja Politseiprefektuuri 11.08.2004 otsusega
G.U süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada G.U-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud. 3.
alusel jätta G.U-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 2 (kaks) kuud G.U suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et G.U temale määratud 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel: 6 127 758) 4.
p 1 alusel arvestada G.U-le määratud 18 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 15.11.2006. G.U suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada. G.U-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1221 (üks tuhat kakssada kakskümmend üks) krooni ja 30 senti, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXXXXXXXXX Eesti Ühispangas või nr XXXXXXXX Hansapangas, viitenumbriga XXXXXXXXX. G.U-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXXXXXXXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXXXXXXX Hansapangas, viitenumbriga XXXXXXXXXXX. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: G.U süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 16.05.2005 kella 03.00 ajal tungis ukse hingedelt maha tõstmise teel Tallinnas XXX asuvas elumajas ÜS kasutuses olevasse keldriboksi, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära ÜS kuulunud 26 alumiiniumist 5-harulist toolijalga maksumusega 700 krooni, lehtalumiiniumi maksumusega 600 krooni, kotitäie alumiiniumist ripplaeribasid maksumusega 300 krooni, elektrimootori koos vaskmähisega maksumusega 50 krooni, alumiiniumitükid maksumusega 50 krooni, vaskkaabli maksumusega 340 krooni, tekitades ÜS vargusega materiaalse kahju 2040 krooni. Seega G.U, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega, so pani toime
Kohtuistungil süüdistatav G.U tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. 2 Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 15.06.2005 koostatud suulise kuriteoteate protokollist nähtuvalt avaldas ÜS, et ajavahemikul 12.06.2005 kuni 15.06.2005 on XXX majas sisse murtud avaldaja keldriboksi ukse lõhkumise ja hingedelt mahatõstmise teel ning on varastatud 1700 krooni väärtuses alumiiniumist esemeid. Lõhkumisega tekitatud kahju 50 krooni ulatuses. (t/l 23) • 15.06.2005 koostatud kannatanu ÜS ülekuulamisprotokollist nähtuvalt helistas 15.06.2005 kella 11.10 ajal kannatanule poeg ja teatas, et nende majas elav Igor koos teise mehega on tunginud nende keldrisse ja viis asju ära. Jõudes koju läks keldrisse vaatama ja avastas, et keldriboksi uks on maha tõstetud hingedelt ja varastatud on alumiiniumist esemed, elektrimootor 1700 krooni väärtuses. Igori perekonnanimi on G.U ja ta elab samas majas korteris nr 7. (t/l 4-5) • 15.06.2005 koostatud tunnistaja MS ülekuulamisprotokollist nähtuvalt märkas tunnistaja samal päeval kella 11.06 ajal aknast kuidas maja hoovist väljuvad kaks meest ja kannavad metallist toolialuseid. Üks meestest oli samas majas elab G.U. Tundis toolialustes ära isale kuulunud ja keldris olnud toolialused. Läks keldrisse ja avastas, et keldrist on puudu erinevaid esemeid, sealhulgas ka toolialused. Helistas isale ja isa kutsus välja politsei. Eelmisel päeval kella 21.00 paiku nägi samuti G.U maja poolt Luha tänava poole minemas ja käes oli pikem valget värvi rull. (t/l 6-7) • 15.06.2005 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi XXX maja ja selle trepikoda ning keldrikorrust. (t/l 8-10) • 06.07.2005 koostatud kannatanu ÜS ülekuulamisprotokollist nähtuvalt täiendas kannatanu oma ütlusi, selgitades, et avastas ka vaskkaabli kadumise, mistõttu hindab kokku kahju 2090 krooni. G.U palus koostada maksegraafiku kahjude hüvitamiseks ja tasus ära esimese osa 1090 krooni. Hüvitamata kahju on veel 1000 krooni. (t/l 12-14) • G.U allkirjastatud kahjude hüvitamise maksegraafik. (t/l 15) • ÜS21.09.2005 avaldus, millest nähtuvalt on G.U hüvitanud Ü.S kogu tekitatud varalise kahju. (t/l 16) • 15.06.2005 koostatud kahtlustatava G.U ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistas G.U, et ööl vastu 15.06.2005 kella 03.00 ajal tõstis oma keldriboksi kõrval oleva boksi ukse maha ja lukk jäi ukse külge, mis hoidis ust seina küljes. Oli oma boksist näinud seal metalli ja tõstis oma kuuri ümber. Hommikul kella 11 paiku viis metalli Lauluväljaku juurde ja müüs maha. Käis kaks korda ja sai 400 krooni ja 500 krooni. (t/l 17-18) Süüdistatavat G.U süüdistatakse varguse toimepanemises, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem varguse toime pannud ja mis on toime pandud sissetungimisega. Süüdistatav on end temale inkrimineeritud süüteo toimepanemises süüdi tunnistanud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, sealhulgas süüdistatava süüd tunnistavate ütlustega kohtueelses menetluses ja kohtuistungil, samuti kannatanu ja tunnistaja ütluste ning sündmuskoha vaatlusprotokolliga, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Süüdistatava käitumine on kvalifitseeritud
lg 2 p 4, 8 järgi, so võõra vallasasja äravõtmise katsena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja mis on toime pandud sissetungimisega. Kriminaalmenetluses on tuvastatud, et süüdistatavat on väärteokorras karistatud kauplustest varguse katse toimepanemise eest rahatrahviga, milline karistus ei olnud menetlusesemeks oleva teo toimepanemise ajaks kustunud, mistõttu oli süüdistatav isikuks, kes on varem varguse toime pannud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt tõstis süüdistatav keldriboksi sisenemiseks eest ära ukse, mis oli lukustatud. Taolist käitumist hindab kohus varale ligipääsu takistanud tõkke kõrvaldamisena, mis on karistusõiguslikult hinnatav sissetungimisena. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ja alus selle muutmiseks puudub. 3 Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud eranditult vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimikust nähtuvalt tekitas süüdistatav kannatanule varalise kahju, millise mõne kuu möödudes täies ulatuses hüvitas. Samuti kahetses süüdistatav toimepandud kuritegu. Taolisi asjaolusid arvestab kohus karistust kergendavate asjaoludena. Samas ei ole karistust raskendavaid asjaolusid tuvastatud. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale võib mõista karistuse ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Arvestades seda, et süüdistatavat ei ole varem kohtu poolt karistatud, peab kohus võimalikuks jätta süüdistatavale mõistetava karistuse süüdistatava suhtes kohaldamata ja täitmisele pööramata, kuid leiab, et arvestades seda, et süüdistatavat on varem korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest, siis tuleb süüdistatav allutada käitumiskontrollile, andes järelevalve tingimustes süüdistatavale võimaluse oma elukommete muutmiseks. Süüdistatava isikut arvestades peab kohus võimalikuks määrata katseaja ettenähtud alammääras. Märt Toming kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.