järgi Lühimenetlus Prokurör Kadi Ruus Süüdistatav Kaitsja R.G ik: xxx, EV kodanik, põhiharidus, töökoht: OÜ E , registreeritud elukoht: xxx, faktiline elukoht xxx tõkend – elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus: kriminaalkorras puudub, väärteokorras karistatud: Põhja Politseiprefektuuri 19 27.04.2005 otsusega LS § 74 järgi rahatrahviga 7200 krooni. Advokaat Eva Rivis RESOLUTSIOON 1. R.G süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada R.G-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud. 3.
lg 1 ja 3 alusel jätta R.G-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud R.G suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et R.G temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel: 6 127 758, 6 127 742) 4.
lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada R.G järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas xxx, • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma 1 kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 5.
p 1 alusel arvestada R.G-le määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 05.03.2008. 6. R.G suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada. 7.
lg 1 p 1 alusel kohaldada R.G suhtes lisakaristust, võttes R.G-lt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 6 (kuus) kuuks. 8.
lg 1 sätete kohaselt laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Lisakaristuse tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ja lõpeb kohtu määratud tähtaja möödumisel.
Kohtuistungil süüdistatav R.G seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 19 • Koopia Põhja Politseiprefektuuri 27.04.2005 otsusest R.G karistamises LS § 74 järgi rahatrahviga 120 trahviühiku ulatuses, so 7 200 krooni. (t/l 3) • 01.05.2007 koostatud väärteoprotokollist nr AB 880728 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 01.05.2007 kell 01.30 peeti Narva mnt ja Mere pst ristmikul suunaga Mere pst 8 maja poole Tallinnas kinni sõiduk xxx registreerimismärgiga xxx, mida juhtis R.G, kes oli alkoholijoobes ja kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. (t/l 7) • 01.05.2007 koostatud protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi kasutamisel nähtub, et 01.05.2007 kell 01.40 tuvastati R.G alkoholijoove 0,46 mg/l väljahingatavas õhus. (t/l 8) • 01.05.2007 koostatud menetlusaluse isiku R.G ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas R.G, et juhtis autot Mere pst-l. Jõi kaks tundi tagasi kaks-kolm õlut. Juhiluba ei ole, autokool on pooleli. Juhtis mootorsõidukit et jõuda koju kuna ei tahtnud, et sõbrad teda naerualuseks teeks kuna ei julge pärast kahte õlut rooli istuda ja siis istus kuna ei mõelnud tagajärgedele. (t/l 9) • 01.05.2007 koostatud tunnistaja Mati Sepp ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli tunnistaja 30.04.2007 kuni 01.05.2007 patrullteenistuses koos konstaabel Taivo Veersaluga ning teostas järelevalvet Narva mnt-l. Kella 01.30 ajal märkasid kahtlase sõidumaneeriga sõiduautot xxx registreerimismärgiga xxx. Peatasid sõiduki ja tuvastasid, et sõidukit juhtis R.G, kellel puudus juhiluba ja juht oli joobes. (t/l 10) • Kohtutäituri mati Roodese andmetel on R.G temale määratud rahatrahvist tasunud 200 krooni, tasumata on 7000 krooni. (t/l 16) • Täitemenetlust andmebaasi andmetel on R.G suhtes alustatud 5 täitemenetlust kokku 17 400 krooni nõudes ja senini ei ole üheski menetlust lõpetatud. (t/l 17) • 26.11.2007 koostatud kahtlustatava R.G ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas kahtlustatav, et 30.04.2007 pidas Valklas Kuusalu vallas Harjumaal volbriööd, tarvitas viina ja õlut. Kella 23 ajal sõitis tuttav Tallinnasse, et edasi pidutseda ja sõideti xxx registreerimismärgiga xxx. Vanalinna baaris tarvitas paar kokteili ja juht lahkus seltskonnast. Siis helistati talle ja kutsuti Koplisse. Kuna puudus kaine autojuht, otsustas ise sõita. Narva mnt ja Mere pst ristmikul peeti kinni. Tuvastati joove ja oli joobe tuvastamise tulemusega nõus. (t/l 22-24) • 07.10.2006 koostatud väärteoprotokollist nr AB 721693 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 07.10.2006 kell 01.15 peeti Peterburi teel Jõelähtme vallas Harjumaal suunaga Tallinna poole kinni sõiduk Xxx registreerimismärgiga xxx , mida juhtis R.G, kes oli alkoholijoobes ja kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. (t/l 32) • 07.10.2006 koostatud protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi kasutamisel nähtub, et 07.10.2006 kell 01.25 tuvastati R.G alkoholijoove. (t/l 33) • 07.10.2006 koostatud menetlusaluse isiku R.G ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas R.G, et juhtis joobe seisundis. Autosse istus seetõttu, et ei olnud teist autojuhti. Tahtsid auto ära pukseerida, sest kumm läks katki ja auto kaotas juhitavuse ja käisid üle katuse. (t/l 34) • 09.01.2007 koostatud kahtlustatava R.G ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas R.G, et 06.10.2006 kella 21 ajal jõi Valkla 14 maja hoovis Kuusalu vallas 3 alkoholi. Kui autoga Xxx sõitma läks, oli enesetunne hea. Kella 23 ajal tekkis mõte sõita Maardusse hamburgeri kioskisse. Sõitis Maardu suunas ja mõne aja pärast läks rehv katki. Helistas JV, kes tuli appi. Kui politsei kinni pidas, siis oli J.V vedava auto roolis ja tema veetava auto roolis. Tuvastati joove ja oli joobe tuvastamisega nõus. (t/l 37-39) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel R.G kahtlustatavana antud süüd tunnistavaid ütlusi, joobeseisundi tuvastamise protokolle, tunnistaja MS ütlusi, täitemenetluse andmebaasi andmeid varasemate karistuste tasumata jätmise kohta ja väärtoemenetluses tehtud otsust, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem karistatud LS § 7419 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga ning kriminaalasja materjalidest nähtuvalt uuesti juhtis süüdistatav mootorsõidukit, olles alkoholijoobes, ajal, mil eelmine karistus ei olnud tasutud ega kustunud. Seega oli süüdistatav uute tegude toimepanemisel isikuks, keda on varem karistatud sellise teo eest. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem karistatud erinevate väärtegude toimepanemise eest. Kohtu poolt teda karistatud ei ole. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistataval rahalisi kohustusi tasumata trahvide näol. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt puudub süüdistataval alaline ja piisav sissetulek, mis annaks võimaluse mõista süüdistatavale karistuseks rahalist karistust. Kuivõrd süüdistatav ei ole senini suutnud tasuda ka väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahve, mis näitab seda, et ka rahalise karistuse tasumine käiks süüdistataval üle jõu, siis rahaline karistus ei tagaks õiguskorra kaitsmise huvisid ega sunniks süüdistatavat edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest, mida süüdistatav on nüüdseks juba mitmel korral suutnud tõestada. Arvestades selliseid andmeid ei pea kohus võimalikuks veelgi suurendada süüdistatava rahaliste kohustuste suurust. Seetõttu peab kohus vajalikuks kohaldada süüdistatava suhtes isiku vabadust piiravat karistust. Kuivõrd süüdistatavat ei ole varem kohtu poolt karistatud, asub kohus seisukohale, et kuivõrd süüdistatava puhul ei ole tegemist isikiga, kes süstemaatiliselt rikuks õiguskorda, siis ei ole süüdistatavale mõistetava karistuse täitmisele pööramine otstarbekas ning mõistetava karistuse võib süüdistatava suhtes jätta tingimisi kohaldamata. Süüdistatava süü suurust arvestades leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja suhteliselt ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Arvestades inkrimineeritud teo iseloomu ja korduvust ning süüdistatava karistusandmeid peab kohus vajalikuks allutada süüdistatava käitumiskontrollile, tagamaks süüdistataval õiguskuulekuse soovi tekkimist pikemaajalise järelevalve tingimustes, sest käitumiskontrolli tingimustes on tal võimalik selleks saada tuge kriminaalhooldajalt. Senini ei ole süüdistatav iseseisvalt õiguskuulekuse vajadusest aru saanud. Kuivõrd süüdistatav on liikluses osaledes teistele liiklejatele ohtlik, mida süüdistatav on juba korduvalt suutnud tõestada, siis asub kohus seisukohale, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada
lg 1 p 1 ettenähtud lisakaristust, kõrvaldamaks süüdistatava liiklusest ning temalt tuleb ära võtta mootorsõiduki juhtimise õigus. Kuivõrd lisakaristust peab süüdistatav täitma ise sellega, et ei juhi mootorsõidukit, siis lisakaristuse kehtimise ajal mootorsõidukit juhtima asudes paneb süüdistatav toime uue tahtliku kuriteo, mis võib tingida temale mõistetud karistuse täitmisele pööramise. Taolise piirangu kehtestamine aitab süüdistatavat õiguskuulekusele, kuivõrd ta peab ise hoolitsema selle eest, et temale mõistetud 4 karistust täitmisele ei pöörataks. Lisakaristuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistatav peeti kahel korral kinni mootorsõiduki juhtimiselt ajal, mil ta oli alkoholijoobes ja tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Seega võib teha järelduse, et süüdistataval võib olla säilinud soov jätkuvalt liikluses osaleda isikuna, kellel puudub mootorsõiduki juhtimise õigus. Selle vältimiseks tuleb lisakaristust kohaldada pikemas määras kui seda oleks lisakaristuse alammäär. Samas on viimase süüteo toimepanemisest möödunud 10 kuud ning puuduvad andmed, et süüdistatavat oleks sarnase teo toimepanemiselt tabatud. Sellistel asjaoludel leiab kohus, et lisakaristuse määr võib olla alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Märt Toming kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.