Prokuröri abi Peeter Pool Süüdistatav Kaitsja T.A elukoht: XXX, isikukood XXX; kodakondsus: EV kodanik; haridus: keskharidus, emakeel: vene keel; töökoht või õppeasutus: OÜ M , varem karistatud: 4 korda kriminaalkorras (sh 25.01.2000.a. KrK § 204 lg 3 alusel), viimane kord: 16.10.2007,.a. Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja poolt vangistusega 2 aastat,
11 korda väärtegude eest (sh 4 korda LS § 74´19 alusel, viimane kord 13.09.05.a.), viimased 7 karistust täitmata Kahtlustatavana kinnipidamine alates 31.01.2008.a. Leelo Viil RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada T.A
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista T.A 2 (kaks) kuud vangistust.
lg.2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise 16.10.2007,.a. Pärnu Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o. 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud 15 (viisteist) päeva vangistust. Ärakandmisele kuulub 2 (kaks) aastat 1 (üks) kuu 15 (viisteist) päeva vangistust.
lg.1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks lugeda 31.01.2008.a. Tõkendina kohaldada T.A suhtes vahistamine. Vahistada T.A kohtusaalis.
MS § 179 lg.1 p.2 alusel ja KrMS § 256 lg.2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 3 262 ( kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks) krooni 50 senti riigituludesse. Ülejäänud osas jätta menetluskulud riigi kanda. Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele XXXXXXXXXX SEB Eesti Ühispangas märkides viitenuXXXri XXXXXXXXXXXX või Rahandusministeeriumi arveldusarvele XXXXXXXXX Hansapangas märkides viitenuXXXri XXXXXXXXXXXXX. Sundraha tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa T.A süüdistatakse selles, et 13.09.2005.a. karistati teda LS § 74’19 alusel rahatrahviga 18000.-krooni selle eest, et ta juhtis mootorsõidukit olles alkoholijoobes. 27.04.2007.a.kella 18.07 ajal Tallinnas, Akadeemia tee 76 maja juures juhtis ta uuesti mootorsõidukit XXX reg nr XXX olles alkoholijoobes Samuti tema, olles alkoholijoobes 31.01.2008.a. kella 22.10 ajal Harju maakonnas, Tallinnas, Sõpruse pst. 226 maja juures juhtis ta uuesti mootorsõidukit XXX reg märgiga XXX Seega T.A isikuna, keda on varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so
T.A süü temale inkrimineeritud kuriteo
ja 31.01.2008.a. on täielikult tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. – kahtlustatava T.A kinnipidamise protokoll 2 31.01.2008, millest nähtub, et isik on peetud kinni 31.01.2008.a. (t.lk 5-8); joobeseisundi tuvastamise akt, et T.A tuvastati 31.01.2008.a. keskmine alkoholijoove (t.lk.9); tunnistaja Anu Põdra ülekuulamise protokoll, mille kohaselt olles liikluspatrullis 31.01.2008 koos vanemkonstaabli Margus Graubergiga said nemad Ristilt väljakutse, et Sõpruse puiesteelt suunaga Mustamäe poole sõidab kahtlase sõidustiiliga halli värvi XXX registreerimisnu XXX riga XXX. Selgus, et roolis oli ilmselgelt alkoholijoobe tunnustega T.A. Seejärel toimetati T.A Wismarisse, kus tuvastati alkoholijoove 1,93 promilli. Sõidukil XXX registreerimismärgiga XXX puudus ülevaatus ja kindlustus. T.A ületas Sõpruse-Vilde tee ristmiku punase tulega (t.lk.11-12); otsus väärteoasjas 25.05.2007, T.A juhtis mootorsõidukit olles alkoholijoobes 27.04.2007.a. Mustamäe linnaosas, Tallinna linnas, Akadeemia teel 76, liikudes Kadaka tee suunas, omamata juhtimisõigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. T.A juhtis mootorsõidukit kohustusliku liikluskindlustuse lepingu maksevabal perioodil ja ei hoidnud vastavalt kiirusele ohutut pikivahet ning põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju AS Hansa Liising Eestile ja OÜ L . T.A rikkus seega Liikluseeskirja § 76 p 1; § 70 p 1 § 70 p 2 § 129 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 74`19 lg 1;§ 74`1 lg 2;§ 74`17 lg 1 Liikluskindlustuse seaduse § 66`1 lg 2. Liiklusseaduse § 74`17 lg 1 alusel määrati T.A-le karistuseks rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, s.o. 6000 krooni (t .lk 22); otsus väärteoasjas 13.09.2005, et T.A juhtis 13.08.2005.a. Paide vallas, Järva maakonnas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee 77.00 kilomeetril mootorsõidukit olles alkoholijoobes, millega rikkus Liikluseeskirja § 76 p 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 74`19 järgi. Liiklusseaduse § 74`19 alusel mõisteti T.A-le karistuseks rahatrahv 300 trahviühiku ulatuses. s.o. 18 000 krooni (t.lk 28) kohtuotsus 16.10.2007, millega mõisteti süüdi T.A
lg 1,2 ja § 376 lg 1 järgi.
lg 1 järgi mõisteti liitkaristuseks 2 aastat vangistust.
38-41); kohtuotsus 20.04.2007, mille alusel mõisteti T.A-le
lg 1 järgi üks aasta vangistust,
lg 1 järgi neli kuud vangistust.
lg 1 alusel suurendati mõistetud karistusest raskeimat ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 2 kuud vangistust.
lg 1 alusel lõplik karistus 1 aasta ja 1 päev vangistust.
lg 1,3 ja § 75 lg1 alusel määrati katseajaks 3 aastat (t .lk 42-49); kahtlustatava T.A ülekuulamise protokoll, milles andis ütlusi, et tunnistab oma süüd, et 31.01.2008.a. külastas tema kasiinot Bayley`s vaba aja veetmise eesmärgiga. Sinna sõitis temale kuuluva sõiduautoga XXX reg. märgiga XXX. Oli teadlik, et kehtivast karistusest mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ning esialgu kavatses koju tagasi sõita taksoga. Kasiinos tarvitas alkoholi, jõi ära 0,5 liitrit džinni, alkoholi tarvitas uXXXes kolme tunni jooksul. Kuna õhtul helistas temale naine, kes palus hommikul viia laps Hiiu haiglasse, siis sellepärast otsustas tema sõiduautot kasiino parklasse mitte jätta, vaid sõita sellega koju tagasi. Sõiduauto XXX reg. nuXXXriga XXX roolitaga tundis ennast normaalses seisundis. Sõpruse puiesteel 226 pidasid politseiametnikud tema sõiduauto kinni ning temal tuvastati Wismari haiglas alkoholijoove. Samuti tema 27.04.2007.a. õhtul pidi kell 18.00 oma last lasteaiast koju tooma, uXXXes 10 minutit enne sõidu alustamist jõi ära 3 pudelit kanget õlut, enne alkoholi joomist ei teadnud tema, et tekib vajadus lapsele lasteaeda järgi minna. Istus sõiduautosse XXX registreerimismärgiga XXXning sõitis minema. Ei tundnud tugevas joobes olevana. Liiklusõnnetus toimus Akadeemia ja Kadaka tänaval olevas ristmikul, nimelt sõitis tema otsa ees liikunud sõiduautole XXX. Sündmuskohale saabunud politseiametnikud palusid puhuda temal alkomeetrisse ning seejärel tuvastati 1, 88 promilline alkoholijoove. Tunnistab oma süüd puhtsüdamlikult temale inkrimineeritud kuritegudes, kahetseb ning palub kergemat karistust (t .lk. 50-53). 3 Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav T.A on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi temale inkrimineeritud kuriteo 27.04.2007.a. ja 31.01.2008.a. episoodides vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. T.A on varem kriminaalkorras karistatud neljal korral, s.h. KrK § 204 lg.3 alusel, väärteokorras karistatud üheteistkümnel korral, s.h. neljal korral LS § 7419 alusel, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, töötab. T.A ´ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada T.A ´u edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et T.A ´u ei ole võimalik karistada rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada reaalse vangistusega, kuna T.A on antud kuriteo toime pannud katseajal, seega asub kohus seisukohale, et T.A ei ole teinud eelnevast karistusest vastavaid järeldusi, vaid jätkas kuritegude toimepanemist. Samuti jätkas isik peale 27.04.2007.a. episoodi samalaadsete kuritegude toimepanemist. Samuti T.A pannes toime katseajal uue kuriteo välistas võimaluse kergema karistusliigi valikuks. T.A kahetsus ei anna kohtule alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, süü suurusest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahalist karistust. Rahalise karistuse mõistmine on välistatud T.A suhtes ka põhjusel, kuna T.A ei ole tasunud temale eelnevalt mõistetud rahatrahve ja seda summas kokku 79 200 krooni ( t lk.32-33), samuti on tema suhtes alustatud menetlused kohtutäiturite poolt eelmiste kohtuotsustega mõistetud menetluskulude osas ( t lk.60-62), tema sissetulek ( t lk. 65) on -50 krooni, temalt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine tema suhtes oleks vastuolus kohtupraktikaga. Samuti ei ole T.A isik, kelle suhtes oleks võimalik kohaldada
sätteid ning tema karistus asendada üldkasuliku tööga, kuna selleks puuduvad seaduslikud alused. Samuti olles eelviimase karistuse kandmiselt vabastatud Tartu Maakohtu 20.04.2007.a. otsusega ja pannes uue kuriteo toime mõne päeva möödudes, s.o. 27.04.2007.a. siis ei ole T.A teinud eelnevatest karistusest vastavaid järeldusi ning jätkas kuritegude toimepanemist. Kohus leiab, et temale mõistetud vangistust on võimalik mõista vangistuse alammäära lähedalt, kuna varem teda samalaadse teo eest ei ole vangistusega karistatud, ta kahetseb puhtsüdamlikult toimepandut. Uue kuriteo eest mõistetud karistust suurendada eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. T.A-lt kuulub välja mõistmisele sundraha summas 3 262. 50 krooni, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 2 185.95 krooni Arvestades T.A varalist seisundit (tasumata rahaliste kohustuste kogusummat) ja resotsialiseerumisväljavaateid, siis menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Eeltoodut arvestades jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda. Samuti arvestades asjaolu, et T.A juhtis mootorsõidukit joobeseisundis, siis asub kohus seisukohale, et T.A `i suhtes tuleb kohaldada ka lisakaristust, kuna ainult erandlikud asjaolud võivad anda kohtule võimaluse lisakaristust mitte kohaldada, kuid T.A `i puhul sellised erandlikud asjaolud puuduvad. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.