1-07-7883\11

1-07-7883 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruaril 2008.a., Tallinnas Kriminaalasja number 1-07-7883 Kohtukoosseis eesistuja Igor Amann, liikmed Malle Preimer, Paavo Randma Kohtuistungi sekretär Maarika Rei Tõlk Irina Leetberg Kriminaalasi Z.N-i süüdistuses KarS § 199 lg.2 p.4, 5 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 5.detsembri 2007.a. otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav Z.N Prokurör Robert Saareke Süüdistatav Z.N ik. xxx, juhutööline , eluk. x, varem neljal korral kohtulikult karistatud, neist viimati 20.septembril 2006.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 201 lg.2 p.1 järgi 4 kuu vangistusega, alates 10.jaanuarist 2007.a. viibib vahi all Tallinna Vanglas; Kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON Harju Maakohtu
2. detsembri 2007.a. otsus Z.N-i suhtes jätta muutmata ja tema apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu
3. veebruaril 2008.a., kuid selle peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb 7 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada. Asjaolud ja menetluse käik. Lühimenetluse korras tehtud Harju Maakohtu
4. detsembri 2007.a. otsusega tunnistati Z.N süüdi KarS § 199 lg.2 p.4,5 järgi ning KrMS § 238 lg.2 kohaselt mõisteti karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust. Süüdistatavalt Z.N-ilt mõisteti välja kuriteoga tekitatud kahjude heastamiseks: OÜ Vendros Mood kasuks 32350 kr., AS Exact Consulting kasuks 7300 kr., Risto Tekstiil OÜ kasuks 7580 kr., AS OBI kasuks 2298 kr.. Z.N tunnistati süüdi selles, et tema, ajavahemikul 3.- 9.jaanuarini 2007.a., Tallinna kesklinnas asuvates kauplustes MaxMara, Lacoste, Syks, H2O, võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärgil, avalikult ja vägivalda kasutamata, viiel korral võttis ära mitmesuguseid rõivaid ning jooksis nendega kauplusest välja, jättes äravõetud asjade eest tasumata. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus. Apellatsioonis süüdistatav Z.N ei vaidlusta oma süüd kuritegude toimepanemises ega neile tegudele esimese astme kohtus antud õiguslikku hinnangut, vaid taotleb karistusena mõistetud tähtajalisest vangistuse ärakandmata osa tingimisi täitmisele mittepööramist ning vangistusest vabastamist. Apellant põhistab taotlust kuritegude toimepanemise puhtsüdamliku kahetsemisega, elukoha ja tööle asumise võimaluse olemasoluga. Vangistusest vabastamine võimaldaks süüdistataval pöörduda normaalse ja seaduskuuleka eluviisi juurde ning asuda hüvitama kannatanutele tekitatud kahjusid. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav Z.N toetasid apellatsioon täies ulatuses. Kaitsja taotles apellatsiooni esitatud kujul rahuldamist või maakohtu poolt karistuse mõistetud vangistuse tähtaja lühendamist kuni vahi alla viibitud ajani ning seejärel süüdistatava Z.N-i vabastamist. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu , taotledes selle rahuldamata ja esimese astme kohtu otsuse muutmata jätmist. Ringkonnakohtu seisukoht. Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega on seisukohal, et apellatsiooni väited ei ole esimese astme kohtu põhjendatud ja seadusliku otsuse muutmise alusena arvestatavad. Apellandi väidetud kuritegude toimepanemise puhtsüdamlikku kahetsust on esimese astme kohus karistust kergendava asjaoluna juba arvesse võtnud. Karistust raskendavaid asjaolusid pole kindlaks tehtud. Esimese astme kohtu hinnangul pole aastaid alalise töökohata ja legaalse sissetulekuta, narkootilisi aineid tarvitava ning varem kuritegusid toimepannud süüdistava Z.N-i suhtes karistuse eesmärki võimalik saavutada ilma temalt vabadust võtmata. Toimepandud kuritegude tehioludest on esimese astme kohus karistuse mõistmisel arvesse võtnud toimepandud avalike varguste suurt hulka ja teo jõhkrust. Karistus on mõistetud alla KarS § 199 lg.2 sanktsioonis kehtestatud tähtajalise vangistuse keskmist määra ning seda on lühimenetluse korras ühe kolmandiku võrra vähendatud. Ringkonnakohtu hinnangul on apellandi väide maakohtu poolt mõistetud karistuse liigsest rangusest põhjendamatu ja tegelikele asjaoludele mittevastav. Apellatsioonis pole esitatud ega ringkonnakohtus selgunud ühtegi faktilist asjaolu, mis jäänuks karistuse mõistmisel maakohtu tähelepanuta. Kriminaaltoimikus olev G.M avaldus selles, et tema garanteerib süüdistatavale Z.N-ile kinnipidamiskohast vabanemise järel elukoha ja ülalpidamise ning OÜ Anemone Gruppi teade süüdistatava Z.N-i kutsumisest
5. detsembril 2007.a. töölepingu allakirjutamisele, ei ole arvestatavad KarS § 56 sätestatud karistuse mõistmise alusena ega KarS § 57 ja 58 kohaste karistust kergendavate või seda raskendavate asjaoludena. Süüdistatavat Z.N on esimese astme kohtu poolt karistatud mitte alalise elu - ja töökoha puudumise, vaid kuritegudena kvalifitseeritud avalike varguste toimepanemise eest. Eelnimetatud G. Matjušenko avaldus ja OÜ Anemone Gruppi teade tõendavad, et karistuse ärakandmise järel on süüdistataval I. Semojonovil head resotsialiseerumise võimalused apellatsioonis soovitud normaalse ja õiguskuuleka elu jätkamiseks. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg.1 p 1 ringkonnakohus jätab Harju Maakohtu
6. detsembri 2007.a. otsuse Z.N-i suhtes muutmata ning tema apellatsiooni rahuldamata. I. AMANN M. PREIMER P. RANDMA