1-07-14263\1

1-07-14263 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. novembril 2007.a Tallinnas Kriminaalasja number 1-07-14263 Kohtukoosseis Kohtunik Katre Poljakova Kohtuistungi sekretär Ülle Saks Kriminaalasi J.L süüdistus KarS § 424 järgi lühimenetluses; Prokuröri abi Aleksander Tšitšerov Süüdistatav J.L isikukood: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, põhiharidusega, töötab XXX, kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld alates 30.10.2007.a. varem kriminaalkorras karistamata; Kaitsja Juhindudes KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p.p 4,9; 238 lg 1 p 4 ja lg 2; 311; 313 kohus otsustas: Süüdi tunnistada J.L KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda rahalise karistusega 360 päevamäära (arvestades päevamäära suuruseks 50 krooni) s.o summas 18 000 krooni. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt J.L-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks rahalise karistuse 240 päevamäära (arvestades päevamäära suuruseks 50 krooni) s.o summas 12 000 (kaksteist tuhat) krooni. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas konto nr XXX viitenumbriga XXX. Selgitusse märkida „J.L 1-0714263 rahaline karistus“. Tasumist tõendav kviitung edastada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleisse. J.L suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata RESOLUTSIOON
5. Vandeadvokaat Veljo Viilol kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.
6. Välja mõista J.L-ilt riigituludesse menetluskuluna:  Sundraha summas 5400.- krooni;  määratud kaitsjale makstud tasu summas 743, 40 krooni. Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele Eesti Ühispangas arve nr XXX või Hansapangas konto nr XXX. Maksekorraldusele märkida viitenumber XXX ning selgitus „J.L 1-07-14263 sundraha“ ja „J.L 1-07-14263 kaitsjatasu“. Kviitungid esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Kohtukulud ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool, kes soovib käesolevat otsust vaidlustada apellatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtule kaudu. SÜÜDISTUS J.L on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema 06.10.2007.a. kella 03:00 ajal juhtis sõiduautot XXXreg nr-ga XXXolles alkoholijoobes. Kuna ta omab kehtivat karistust mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest ja juhtis uuesti mootorsõidukit alkoholijoobes. Seega pani J.L toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistatav J.L selgitas kohtulikul uurimisel, et ta on süüdistusest aru saanud, end temale inkrimineeritud kuriteos tunnistab täielikult süüdi ning nõustub kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Enda ülekuulamist süüdistatav ei taotlenud. J.L kaitsja hinnangul on süüdistatava süü talle inkrimineeritavas kuriteos tõendatud. Süüdistatava J.L süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises, milline on kvalifitseeritud KarS § 424 järgi on lisaks tema enda poolt süü täielikule omaksvõtule ja kohtuistungil uuritud eeluurimisel antud ütlustele, mida süüdistatav kohtus kinnitas ja millele midagi lisada ei soovinud, tõendatud veel kohtuistungil uuritud järgmiste tõenditega: Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse vanemkonstaabel K. Palits poolt 24.01.2006.a. koostatud väärteoasjas nr. 2230,06,000029 otsuse koopiaga, millisest nähtub, et J.L 01.01.2006.a. kell 07.00 Rummu külas, Kuusalu vallas, Harju maakonnas, Aia 11 juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes, rikkudes sellega Liikluseeskirja § 76 p 1 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 7419 lg 1 järgi. Liiklusseaduse § 7419 lg 1 alusel määrati J.L-ile karistuseks rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses s.o 9000.- krooni ja Liiklusseaduse § 7419 lg 2 alusel võeti ära juhtimisõigus 3 kuuks; (kd. I tl. 5) Julgestuspolitsei liiklusjärelevalve talituse konstaabel A. Aidas poolt 01.01.2006.a. koostatud väärteoprotokolli AB 741260 koopiaga, millisest nähtub, et J.L 01.01.2006.a. kella 07.00 2 ajal juhtis mootorsõidukit XXX reg/nr XXX olles alkoholijoobes, rikkudes sellega LE § 76 p 1 nõudeid, pannes toime LS § 7419 lg 1 kvalifitseeritud väärteo; (kd. I tl. 6) Julgestuspolitsei liiklusjärelevalve talituse konstaabel A. Aidas poolt 01.01.2006.a. J.L suhtes koostatud protokolli koopiaga alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel, millisest nähtub, et 01.01.2006.a. kell 07.05 tuvastati J.L alkoholijoove 0,95 mg/l, millise tulemusega J.L nõustus ning loobus joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ja vereproovis alkoholisisalduse määramisest; (kd. I tl. 7) Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonna konstaabel V. Toom poolt koostatud väärteoprotokolliga AB 928352, millisest nähtub, et 06.10.2007.a. kella 03.06 ajal Tallinnas, Kunderi 8 juhtis alkoholijoobes J.L mootorsõidukit XXXreg/nr XXX, rikkudes LE § 76 p 1 nõudeis, pannes toime LS § 7419 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo; (kd. I tl. 10) Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonna konstaabel V. Toom poolt 06.10.2007.a. J.L suhtes koostatud protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel, millisest nähtub, et 06.10.2007.a. kell 03.02 tuvastati J.L alkoholijoove 0,75 mg/l, millise tulemusega J.L nõustus ning loobus joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ja vereproovis alkoholisisalduse määramisest; (kd. I tl. 11) Rene Uustalu poolt eeluurimisel tunnistajana antud ütlustega selle kohta, et olles 06.10.07.a. autopatrullis koos konstaabel Valler Toom’iga märkasid nemad kella 03.00 ajal , kuidas sõiduauto XXX reg/nr-ga XX, ületas ristmiku foori keelava punase tule ajal. Nemad pidasid sõiduauto kinni Kunderi 8 maja juures. Kontrollides selgus, et sõiduautot juhtinud J.L oli alkoholijoobes (0,75 mg/l); (kd. I tl. 12) J.L poolt eeluurimisel kahtlustatavana antud ütlustega selle kohta, et 05.10.2007.a. õhtul läks tema autoga, Tallinnas Pelguranna tänaval asuvasse sõbra korterelamusse. Kuna oli reedene päev ja nädalalõpp, siis võtsid nad koos veidi viina. Tema jõi ajavahemikus 05.10.2007.a. kell 23.00 kuni 06.10.2007.a. kell 01.00 umbes 0,25 l viina. Selle kõrvale näksisid nad ka veidi suupisteid. Kella 02.00 ajal püüdis ta taksot tellida, sest tema ja üks sõpradest tahtsid mina Park Hotelli. Taksot aga ei olnud võimalik saada, sest kõik olid kinni. Tema püüdis helistada ka mõnele sõbrale, et keegi neid ära viiks, kuid kuna oli reede õhtu, siis ta ei saanud ühtki kainet juhti. Kella 02.40 ajal loobus tema taksofirmadesse helistamisest ja otsustas, et võtab enda auto, istub ise rooli ja sõidab sinna. Ta oli teadlik sellest, et oli alkoholi tarbinud ja seega ka mitte kaines olekus, kuid nad tahtsid väga minna ja sel hetkel ei olnud neil muud võimalust. 06.10.2007.a. kell 02.45 istus tema rooli taha, sõber istus kõrvalistmele ja hakkasid Pelguranna tänavalt Park Hotelli poole sõitma. Sõiduk, millisega ta sõitis on XXX reg/nr. XXXja kuulub OÜ’le, tema on sõiduki kasutaja. Enesetunne oli tal normaalne, kuid tundis ka veidi seda, et on alkoholijoobes, kuid ta ei saanud aru, et see tema sõitmist häirinud oleks, roolis oli kindel olla, teed nägi selgelt ja reaktsioon oli ka normaalne. 06.10.2007.a. kella 03.00 ajal jõudis ta Kunderi tänavale. Sinnani sujus sõit normaalselt. Kunderi 8 maja juures nägi ta seljataga politseiautot, millel olid sisse lülitatud punane ja sinine vilkur. Ta sai aru, et talle anti peatumismärguanne ja ta jäi kohe seisma. Üks politseinikest väljus seejärel autost ja tuli tema auto juurde ning küsis talt juhiluba, auto registreerimistunnistust ja liikluskindlustuspoliisi. Dokumendid olid korras. Politsei otsustas kontrollida ka tema alkoholijoovet. Selleks lasti tal alkomeetrisse puhuda. Alkomeeter näitas, et ta on joobes. Teda kutsuti politseiautosse. Seal pidi ta uuesti alkomeetrisse puhuma. Tal tuvastati alkoholijoove 0,75 mg/l. Tema oli kohapeal tuvastatud joobega nõus ja meditsiinilist ekspertiisi ei nõudnud. Politsei vormistas väärteoprotokolli, alkoholijoobe tuvastamise protokolli ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse. Kui dokumendid vormistatud olid, istus üks politseinikest tema auto rooli ja 3 parkis selle teisele poole teeäärde. Autole läks ta järgi 06.10.2007.a. kella 15.00 ajal, kui oli täiesti kaineks saanud; (kd. I tl. 15-17) Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid dokumentaalseid tõendeid ja süüdistatava J.L poolt kohtueelsel ja kohtulikul uurimisel antud süüd tunnistavaid ütlusi, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega, nimelt: Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse vanemkonstaabel K. Palits poolt 24.01.2006.a. koostatud väärteoasjas nr. 2230,06,000029 otsuse koopiaga, Julgestuspolitsei liiklusjärelevalve talituse konstaabel A. Aidas poolt 01.01.2006.a. koostatud väärteoprotokolli AB741260 koopiaga, Julgestuspolitsei liiklusjärelevalve talituse konstaabel A. Aidas poolt 01.01.2006.a. J.L suhtes koostatud protokolli koopiaga alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel, Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonna konstaabel V. Toom poolt koostatud väärteoprotokolliga AB928352, Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonna konstaabel V. Toom poolt 06.10.2007.a. J.L suhtes koostatud protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel ja Rene Uustalu poolt eeluurimisel tunnistajana antud ütlustega on J.L süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises tõendamist leidnud ja kohtueelsel uurimisel on J.L tegevus õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. . Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on KarS § 424 järgi karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. J.L pani tahtlikult toime teise astme kuriteo, milline seisnes J.L poolt mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Vaatamata sellele, et J.L on varem kohtulikult karistamata isik, on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud, asub kohus seisukohale, et süüdistatavat tuleb karistada reaalse tähtajalise vangistusega, sest varasemast karistusest J.L endale järeldusi teinud ei ole, jätkates kuritegude toimepanemist. Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuste süüd, tema isikut ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vastutust raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Vastutust kergendavaks asjaoluks peab kohus süüdistatava poolt oma süü tunnistamist ja kahetsemist. J.L on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud, ta töötab, tema ülalpidamisel on alaealine laps. Kohus leiab, et arvestades süüdlase isikut on kõige sobivamaks karistuseliigiks rahaline karistus, mis arvestades teo raskust, ei saa olla miinimumilähedane. Arvestades, et J.L pole varem kriminaalkorras karistatud, leiab kohus, et tema suhtes võib jätta kohaldamata lisakaristuse. Kohtukulud ja kaitsjatasu kuuluvad väljamõistmisele süüdistatavalt. Kohtunik Katre Poljakova: 4