Peale selle süüdistatakse I.H selles, et tema, olles varem varguse ja omavolilise sissetungi toimepannud isik, tungis 2007.a augustikuus kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata kuupäeval üle territooriumi ümbritseva piirdeaia ronides ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt sisse Haapsalu linnas * asuvale A K’le kuuluva elamu aiaga piiratud territooriumile, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära elamu varikatuse all asuva puuriida pealt kaks A H’le kuuluvat mootorsõiduki kasutatud alumiiniumvelge koos rehvidega koguväärtusega 300 krooni, tekitades kuriteoga A H’le varalise kahju summas 300 krooni. Sellise tegevusega I.H, tungides valdaja tahte vastaselt ebaseaduslikult võõrale territooriumile, pani toime omavolilise sissetungi isikuna, kes on varem omavolilise sissetungi toime pannud, s.
Peale selle süüdistatakse I.H selles, et tema, olles varem varguse ja omavolilise sissetungi toimepannud isik, tungis ajavahemikul
Peale selle süüdistatakse I.H selles, et tema, olles varem varguse ja omavolilise sissetungi toimepannud isik, 26. septembril 2007.a kella 14.30 ajal alkoholijoobes olles tungis avatud välisukse kaudu ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt sisse Haapsalu linnas * asuvasse A K’le kuuluvasse elamusse, kus võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil eeskojas asuvast külmutuskapist ära A H’le kuuluvad alljärgnevad toiduaineid: 1,5 kg sealiha väärtusega 90 krooni, ühe paki frikadelle väärtusega 17 krooni ja ühe paki pelmeene väärtusega 10 krooni, viies nimetatud toiduained enda poolt omavoliliselt hõivatud elamispaika aadressil * Haapsalu linnas, misjärel jätkuva tegevusena tungis samal päeval uuesti avatud välisukse kaudu ning uksele koputamata ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt sisse A K’le kuuluvasse elamusse Haapsalu linnas *, kus püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil eeskojas asuvast külmutuskapist ära võtta võõraid vallasasju, milleks olid A H’le kuuluvad toiduaineid: 0,5 kg Nimeta vorsti väärtusega 17 krooni, ühe paki piima väärtusega 8 krooni ja ühe saia väärtusega 4 krooni, kuid nimetatud esemete äravõtmine jäi lõpule viimata A K sekkumise tõttu ning I.H lahkus, tekitades jätkuva kuriteoga A H’le kokku varalise kahju summas 117 krooni. Sellise jätkuva tegevusega I.H, tungides valdaja tahte vastaselt ebaseaduslikult võõrasse hoonesse, pani toime omavolilise sissetungi isikuna, kes on varem omavolilise sissetungi toime pannud, s.
3 Ärakiri 1-07-14260 Peale selle süüdsitatakse I.H selles, et tema, olles varem varguse ja omavolilise sissetungi toimepannud isik, ajavahemikul
Peale selle süüdistatakse I.H selles, et tema, olles varem varguse ja omavolilise sissetungi toimepannud isik, tungis
S § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg.1 alusel arvata karistusaja hulka I.H kahtlustatavana kinnipidamise aeg alates 26.09.2007.a kell 15.35 /I kd tl 33/ kuni 27.09.2007.a kell 15.30 /I kd tl 35/, s.o 2 päeva ning alates 28.10.2007.a kell 13.20 /I kd tl 69/ kuni 29.10.2007.a kell 12.10 /I kd tl 70/, s.o 2 päeva, kokku seega 4 päeva, mistõttu ärakandmata karistuseks jääb 5 kuud ja 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda I.H kahtlustatavana kinnipidamise aeg vahetult enne vahistamist, s.o 12. november 2007.a /II kd tl 5/. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. KrMS § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab I.H süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi - esimese kuriteoepisoodiga tekitas I.H A H’le varalise kahju summas 300 krooni /I kd tl 30/, mis on hüvitatud /I kd tl 31/, teise kuriteoepisoodiga tekitas I.H A H’le varalise kahju summas 450 krooni /I kd tl 31/, mis on hüvitamata ja kolmanda kuriteoepisoodiga tekitas I.H A H’le varalise kahjus summas 117 krooni /I kd tl 27/, mis on hüvitamata. Seega tekitas I.H kuritegudega kannatanu A H’le kokku varalise kahju summas 867 krooni, millest on hüvitatud 300 krooni ning hüvitamata kahjusummaks on 567 krooni ning nimetatud summa osas on A H poolt I.H vastu käesolevas kriminaalasjas esitatud ka tsiviilhagi, mis kuulub rahuldamisele ja kuriteoga tekitatud kahju kuulub I.H-lt kannatanu kasuks väljamõistmisele. Asitõendid - käesolevas kriminaalasjas on asitõendina vaadeldud ja fotografeeritud sai, vorst, 1 liiter piima ja 1,5 kg liha /I kd tl 11/, mis on 27.09.2007.a tagastatud kannatanu A K’le /I kd tl 12/. Menetluskulud Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: 4 Ärakiri 1-07-14260 Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb I.H-lt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 5 400 krooni (1,5 x 3 600). Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see kaitsjale H. Loonde kohtueelses menetluses I.H kaitsmise eest makstud tasu 420 krooni /II kd tl 44-48/ ja kohtumenetluses I.H kaitsmise eest makstud tasu 2565 krooni, kokku 2985 krooni . Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.