järgi Käskmenetluses Prokurör Kristi Rande Süüdistatav I.U Ik: XXX, EV kodanik, keskharidus, Õppimiskoht: XXX, elukoht: XXX Tõkend: elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus: Lõuna Politseiprefektuuri 17.01.2007 otsusega LS § 7419 lg 1 järgi rahatrahv 11100 krooni ja lg 2 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks Kaitsja Advokaat Kadi Mägi RESOLUTSIOON 1. I.U süüdi tunnistada
ettenähtud kuriteo toimepanemises ning karistada teda rahalise karistusega 300 (kolmsada) miinimumpäevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 50 krooni päevamäär, so 15 000 (viisteist tuhat) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas viitenumbriga XXX, märkides selgitusena „I.U, 1-07-14931, rahaline karistus“. 2.
lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi igakuistes võrdsetes osades 5 kuu jooksul 3000 (kolm tuhat) krooni kaupa kuus alates kohtuotsuse jõustumise kuupäevast. 3.
lg 1 p 1 alusel kohaldada I.U suhtes lisakaristust, võttes I.U-lt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 5 (viis) kuuks. Lisakaristuse 5 kuuline tähtaeg hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumise kuupäevast ja lõpeb 5 kuu möödumisel.
Kriminaalasja materjalide ja süüdistusakti põhjal asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud. Kriminaalasjas leiduvate kirjalike tõenditega, seejuures Lõuna Politseiprefektuuri 17.01.2007 otsusega nr 2602,06,019168, 14.06.2007 koostatud väärteoprotokolliga nr AB 916526, joobeseisundis meditsiinilse tuvastamise aktiga nr 3147/250, menetlusaluse isiku I.U süüd tunnistavate ütluste, tunnistaja Marko Oleski ütluste, kahtlustatavana üle kuulatud I.U ütlustega on süüdistatavale inkrimineeritava teo toimepanemine tõendamist leidnud süüdistuse täies mahus ning kohus nõustub süüdistusaktis esitatud järeldustega süüdistuse tõendatuse ja karistusõigusliku hinnangu kohta. Prokuröri koostatud süüdistusakti kohaselt on prokurör teinud ettepaneku karistada süüdistatavat
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 300 miinimumpäevamäära ulatuses päevamäära arvestusega 50 krooni päevamäär, so 15 000 krooni ning
lg 1 kohaselt määrataks rahalise karistuse tasumine osade kaupa 5 kuu jooksul igakuiste summadena mitte vähem kui 3000 krooni kuus.
lg 1 p 1 kohaselt mõistetaks lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 5 kuuks. 2 Kohus asub seisukohale, et prokuröri esitatud ettepanek karistuse mõistmise osas on põhjendatud ning kohus nõustub süüdistusaktis märgitud karistuse liigi ja määraga. Süüdistatavat ei ole varem kohtulikult karistatud, mistõttu puudub vajadus süüdistatavat karistada karistusega, mis oleks seotud isiku vabaduse piiramisega. Kohus peab põhjendatuks prokuröri ettepanekut mõista karistuseks rahaline karistus määras, mis oleks ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületav, kuivõrd süüdistatava karistusandmetest nähtuvalt ei ole senised rahalise mõjutamise vahendid ja määrad oma oodatud mõju saavutanud ega ole süüdistatavat mõjutanud edaspidi loobuma süütegude toimepanemisest. Seega selline karistuse määr peaks kohtu arvates täitma mõistetava karistuse eesmärki, so mõjutama süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja tagama õiguskorra huvide kaitse. Kuigi süüdistataval võib oma edaspidistes toimetustes mootorsõiduki juhtimise õigust vaja minna, leiab kohus, et vastavalt inkrimineeritava teo iseloomule ja ohtlikkusele ning senisele kohtupraktikale tuleb
ettenähtud kuriteo toimepannud isikute suhtes kohaldada
lg 1 p 1 ettenähtud lisakaristust, mistõttu ei pea kohus võimalikuks jätta lisakaristust kohaldamata. Lisakaristuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistatava puhul ei ole tegemist süstemaatilise liikluseeskirja nõuete rikkujaga ja tema suhtes ei ole varem lisakaristust kohaldatud, mistõttu ei pea kohus vajalikuks määrata lisakaristust ettenähtud sanktsiooni keskmises määras, vaid piirdub prokuröri ettepanekus märgitud lühemaajalise tähtajaga, lootuses, et vähemalt lisakaristuse kandmise ajal ei ole süüdistatav teistele liiklejatele ohtlik. Märt Toming kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.