1-07-12152\5

(07231602359)Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi F.M-i süüdistus KarS § 266 lg 2 p 1 järgi lühimenetluses Prokurör Alar Lehesmets Süüdistatav F.M Ik: XXX, EV kodanik, põhiharidus, töökoht: puudub, elukoht: puudub, tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 17.05.2007 kuni 18.05.2007, so 2 päeva, vahistatud 20.11.2007 Harju Maakohtu 08.11.2007 määruse alusel Varasem karistatus: Tallinna Linnakohtu 08.06.2001 otsusega KrK § 2025 lg 1, § 139 lg 1-15 lg 2 järgi arest 3 kuud. Kaitsja Advokaat Uido Truija RESOLUTSIOON

1. F.M süüdi tunnistada KarS § 266 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 45 (nelikümmend viis) päeva.
2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada F.M-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 30 (kolmkümmend) päeva.
3. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg, so 17.05.2007 kuni 18.05.2007, so 2 päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 28 (kakskümmend kaheksa) päeva, millise karistuse ärakandmist arvestades alates süüdistatava kinnipidamisest, so alates 20.11.
5. F.M-i suhtes valitud tõkend vahistamine jätta kohtuotsuse täitmise tagamiseks muutmata.
6. KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel välja mõistetav sundraha 5400 krooni jätta KrMS § 180 lg 3 alusel F.M-ilt välja mõistmata, jättes selle riigi kanda.
7. F.M-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 2758 (kaks tuhat seitsesada viiskümmend kaheksa) krooni ja 90 senti, mis tuleb 6 kuu jooksul karistuse kandmisest vabanemisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena „F.M, 1-07-12152, kaitsjatasu“.
8. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia
9. Kui kriminaalmenetluse kulud ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse rahalised nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: F.M süüdistatakse selles, et tema 17.05.2007 eeluurimisel kindlakstegemata kellaajal tungis ebaseaduslikult, valdaja tahte vastaselt läbi I korruse avatud akna Tallinna linnas XXX asuvasse, AS poolt hallatavasse hoonesse. Samuti tema 17.05.2007 kella 18.00 ajal isikuna, kes on varem toime pannud sissetungimise, tungis ebaseaduslikult ja valdaja tahte vastaselt läbi I korruse avatud akna Tallinnas XXX asuvasse ja AS hallatavasse hoonesse. Seega F.M pani toime valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimise vähemalt teist korda, so KarS § 266 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav F.M seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:  18.05.2007 koostatud kannatanu AS esindaja TT ülekuulamisprotokollist nähtuvalt püüti 17.05.2007 Tallinnas XXX asuvast ja AS hallatavast hoonest varastada 15 erineva pikkusega 3 soonelist signalisatsiooni kaablit kogupikkusega 79, 97 meetrit koguhinnaga 1439 krooni ja 46 senti. Varastatud kaabel saadi tagasi, lõhkumisega tekitati varalist kahju ning taastamine maksab 5000 krooni. (t/l 2-4)  17.05.2007 koostatud konstaabli Ando Hintsi ettekandest nähtuvalt sai konstaabel 17.05.2007 kell 18.08 väljakutse XXX , kuhu olevat isik sisse roninud. Kohale jõudes märkas esimesel korrusel isikut suure spordikotiga, mis oli kaableid täis. Isikuks osutus F.M, kes väitis, et arvas maja maha jäetud olevat ning sisenes aknast hoonesse et võtta kaablit. (t/l 7)  17.05.2007 koostatud kahtlustatava F.M-i ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas kahtlustatav, et 17.05.2007 möödus XXX hoonest ja nägi et aken on avatud. Arvas,  et hoone on maha jäetud ja otsustas vaadata mis seal on. Ronis aknast sisse ja nägi, et sealt saab juhtmeid võtta ja need vanametalli viia. Ronis uuesti välja ja läks koju koti ja tööriistade järele. Kodust võttis kaasa lapiktangid, saagnoa, kaks kruvikeerajat, taskunoa ja ehitusnoa ning seljakoti. Ronis sama akna kaudu hoonesse ja korjas põrandal olnud juhtmed kokku, lõikas seintel olnud juhtmed läbi ja pani kotti. Hakkas juba ära minema kui politseinikud sama akna kaudu sisenesid ja ta kinni pidasid. (t/l 14-17) 18.05.2007 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi 15 erineva pikkusega kaablijuppi. (t/l 19-22) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud F.M-i süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu AS esindaja TT ütlusi, konstaabli Ando Hintsi ettekannet, asitõendite vaatlusprotokolli, asub seisukohale, et süüdistatava F.M-i süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 266 lg 2 p 1 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt sisenes süüdistatav temale võõrasse hoonesse ja nähes seal asju, mida on võimalik anda vanametalli ning selle pealt teenida, läks koju ning tuli samasse hoonesse tagasi, ronides sisse läbi akna. Süüdistatav oli teadlik sellest, et ta ei ole hoone valdaja, ta ei tööta seal majas ega ela seal ning ta ei teadnud ka maja omanikku. Sellele vaatamata tungis ta sinna sisse ja asus võõraid vallasasju ära võtma nende vallasasjade ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatav pidanuks oma senise elukogemuse ja hariduse põhjal aru saama sellest, et kesklinnas ei saa seista peremehetu hoone, seega ei saanud ta teha ka järeldusi, et hoone on maha jäetud ja sellel puudub valdaja. Seega sai ta ka aru, et süüdistatava jaoks on tegemist võõra hoone ja ruumiga, millesse sisenemiseks peab sisenejal olema hoone ja ruumi valdaja luba. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt süüdistataval see puudus. Kuigi hoone aken võis olla lahti, siis süüdistatava sisenemise viis, so aknast sisse ronimine näitab ilmselgelt seda, et aken ei ole üldjuhul hoonesse sisenemiseks mõeldud ja süüdistatav kasutas ainsat lahtiolevat ava võõrasse hoonesse tungimiseks kahel korral. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud omavolilise sissetungimisena, kuivõrd süüdistatav tungis ebaseaduslikult ja valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ja ruumi, tehes seda kaks korda. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem karistatud varavastse kuriteo toimepanemise eest arestiga ning pärast seda korduvalt narkootiliste ainete arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval ka alaline elukoht, kuivõrd tema eluasemeks olnud maja on lammutatud. Arvestades süüdistataval sissetulekute puudumist, tema asotsiaalset eluviisi ja sõltuvust narkootilistest ainetest asub kohus seisukohale, et süüdistatava suhtes ei ole võimalik kohaldada sanktsioonis ettenähtud rahalist karistust, kuivõrd süüdistataval puuduvad vahendid selle tasumiseks. Sellisele järeldusele saab tulla ka seetõttu, et süüdistatav ei olnud kriminaalmenetluse lõpetamisel otstarbekuse kaalutlustel võimeline ära tasuma ka tühist summat riigi tuludesse. Seetõttu tuleb tema suhtes kohaldada isiku vabaduse piiramisega seotud karistust. Kuivõrd süüdistataval puudub alaline elukoht ja ta tarvitab narkootilisi aineid, siis ei sobi süüdistatav oma eluviisilt ja käitumiselt kriminaalhooldusele ja süüdistatavale mõistetav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele, sest elukoha puudumisel ei saa süüdistatav täita KarS § 75 lg 1 p 1, 3, 4, 5 ettenähtud kontrollnõudeid. Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistatavat on varem kohtu poolt karistatud aastaid tagasi lühiajalise isiku vabadust piirava karistusega ning pärast seda on teda korduvalt karistatud väärteokorras. Kuivõrd varastatu võeti süüdistatavalt ära ja ta tungis pikemat aega tühjana seisvasse hoonesse, tekitamata olulist kahju, leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole kuigi suur ning süüdistatavale võib karistuse määrata ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Märt Toming kohtunik