S § 424 järgi ning mõista talle karistuseks rahaline karistus 120 (ükssada kakskümmend) päevamäära (üks päevamäär on 143 krooni) s.o. kokku 17 160.(seitseteist tuhat ükssada kuuskümmend) krooni. KarS § 66 lg. 1 ja 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 10 (kümnes) võrdses osas igakuiselt 1716 (üks tuhat seitsesada kuusteist) krooni 10 (kümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumber 4100065035. KarS § 50 lg. 1 p. 1 alusel mõista lisakaristus ja võtta ära V.G-lt mootorsõiduki juhtimisõigus 3 (kolmeks) kuuks. Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaega arvestada kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõista V.G-lt 6045 (kuus tuhat nelikümmend viis) krooni ja 30 senti riigituludesse kriminaalmenetluse kulude katteks. Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874.
1 järgi kohtuotsust rahalise karistuse ja kriminaalmenetluse kulude tasumise osas on võimalik täita vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal kriminaalmenetluse kulude tasumata jätmise ja kohtuotsusega mõistetud rahalise karistuse määratud viisil KarS § 66 alusel määratud tähtajaks tasumata jätmise korral saadetakse kohtuotsus täitmisele kohtutäiturile. Kohtuotsuse täitmisega kohtutäituri kaudu kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Süüdistataval V.G on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav kohtuotsuse kättesaamisest alates 10 päeva jooksul ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon. 19 V.G on 05.09.2006.a. Lõuna Politseiprefektuuri otsusega karistatud Liiklusseaduse § 74 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis rahatrahviga 12900 (kaksteist tuhat üheksasada) krooni. Antud karistatus ei olnud veel aegunud, kui V.G juhtis pärast alkohoolsete jookide tarvitamist 22.07.2007.a. kella 07.25 ajal Tartu linnas Viljandi ringil mootorsõidukit Opel Astra registreerimismärgiga XXX XXX, kui tema sõiduki peatas politsei. Politsei tuvastas, et V.G on alkoholijoobe seisundis, mõõtes digitaalse indikaatorvahendiga Lion 500 tema alkoholi sisalduseks väljahingatavas õhus 0,55 mg/l kohta. V.G süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on 05.09.2006.a. Lõuna Politseiprefektuuri otsusega karistatud Liiklusseaduse § 7419 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis rahatrahviga 12900 krooni, juhtis 22.07.2007.a. kella 07.25 ajal Tartu linnas Viljandi ringil mootorsõidukit Opel Astra registreerimismärgiga XXX XXX olles alkoholijoobes. Sellega pani V.G toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest. Kuriteoga varalist kahju ei tekitanud ning tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendid puuduvad. Tõkendit kohaldatud ei ole. Prokuröri ettepanek karistuse liigi ja määra kohta Prokurör taotleb kohtult tunnistada V.G süüdi KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 120 (ükssada kakskümmend) päevamäära (üks päevamäär on 143 krooni) s.o. kokku 17 160.- (seitseteist tuhat ükssada kuuskümmend) krooni. Vastavalt KarS § 66 määrata, et rahalist karistust 120 päevamäära, s.o. 17 160 krooni riigituludesse, tasub V.G kümnes võrdses osas, s.o. 1716 (ühe tuhande seitsmesaja kuueteistkümne) krooni kaupa igakuiselt 10 (kümne) kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist KarS § 50 alusel võtta ära V.G-lt mootorsõiduki juhtimisõigus 3 (kolmeks) kuuks. Süüdistatavale mõistetava karistuse motiivid. Karistusseadustiku (KarS) § 424 järgi mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, - karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. - - 2 KarS § 44 lg. 1 järgi kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. KarS § 44 lg. 2 järgi rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdimõistetu elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on viiskümmend krooni. KarS § 50 lg. 1 järgi mootor-, õhu- või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest võib süüdimõistetule või süüdlasele kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist: 1) kuriteo korral kuni kolmeks aastaks kohtu poolt; 2) väärteo korral kuni üheks aastaks kohtu või kohtuvälise menetleja poolt seaduses sätestatud juhtudel. Karistuse mõistmisel arvestab kohus vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 424 järgi kaitstav õigushüve on liiklusohutus mootorsõidukite liikluses. Tegemist on teise astme kuriteoga ja tõendamiseseme asjaolud on selged. Vastava paragrahvi sanktsioon võimaldab rahalise karistuse mõistmist. Kohus ei tuvastanud KarS §-des 57 lg. 1 ja 58 ettenähtud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Süüdistatav on varem väärteomenetluse korras karistatud kahel korral liikluseeskirjade rikkumisega seotud süütegude eest, neist ühel korral mootorsõiduki joobes juhtimise eest (tl. 15). Süüdistataval on töökoht ja sissetulek. Sellest järeldub rahalise karistuse kandmise võimalikkus. V.G keskmise päevasissetuleku suurus on Maksu ja Tolliameti andmetest lähtudes täiskroonides 143.- krooni (tl. 17) ja see tuleb KarS § 44 lg. 2 järgi rahalise karistuse mõistmisel aluseks võtta. Rahalise karistuse tasumine ositi on kooskõlas süüdlase võimalustega, mille tulemusena karistus ei pane teda majanduslikult raskesse olukorda. Lisakaristuse mõistmine on põhjendatud varasema sama õigushüve kahjustava süüteo olemasoluga. Karistatus ei ole kustunud. Seega prokuröri taotletud rahaline karistus ja lisakaristus põhinevad seaduslikul alusel ja arvestab KarS § 56 sätestatud karistamise aluseid. Kriminaalmenetluse kulud ja nende hüvitamine.
1 p. 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on
1 p. 2 järgi 5400 krooni.
4 alusel määratud kaitsjale kohtueelsel eeluurimisel makstud advokaaditasu on 594.72 krooni (tl. 23).
5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud on 20.80 krooni (tl. 19).
lg 1 p 10 alusel kriminaalasja menetlemisega seotud posti kättetoimetamise kulud on 29.80 krooni. Kohus paneb kriminaalmenetluse kulud süüdimõistetavate kanda
Menetluskulud, summas 6045.32 krooni sentides arvestatav osa on ümardatud kümnele sendile, 6045.30 krooni.
1 järgi kohtuotsust rahalise karistuse ja kriminaalmenetluse kulude tasumise osas on võimalik täita vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. - - 3 Eelnimetatud tähtajal kriminaalmenetluse kulude tasumata jätmise korral ja kohtuotsusega KarS § 66 lg. 3 alusel määratud tähtajal, s.o. 10 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest kohtuotsusega mõistetud rahalise karistuse tasumata jätmise korral saadetakse kohtuotsus täitmisele kohtutäiturile. Kohtuotsuse täitmisega kohtutäituri kaudu kaasnevad täitemenetluse kulud. Kui V.G kohtuotsuse kättesaamisest alates 10 päeva jooksul ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub 10 päeva möödudes kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Kohtunik - - 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.