1-05-601\1

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

1. oktoobril 2005.a. 1-05-601 Harju Maakohtu kohtunik Külli Iisop vaatas läbi Tallinnas Tartu mnt. 85 käskmenetluse korras kriminaalasja materjalid K.H süüdistuses KarS § 263 p 1 järgi. Süüdistatav K.H - isikukood xxx, põhiharidusega, töötab AS-s Bestnet, elukoht: XXX; varem kriminaalkorras karistatud 15.01.2004.a. Harju Maakohtu otsusega KrK § 195 lg 2 järgi – rahaline karistus 5 300 krooni (tasutud); tõkend – elukohast lahkumise keeld. Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon. E. K.H süüdistatakse selles, et ta ööl vastu 03.10.2004.a. kella 04 paiku Keila linnas Tuule tee 2a Alibi Pubis rikkus raskelt avalikku korda ja teiste isikute rahu sellega, et lõi T P mitmel korral rusikaga ja jalgadega näo piirkonda ja tekitas kannatanule järgmised tervisekahjustused: hulgi verevalumid ja marrastused pea ja näo piirkonnas, põrutushaav ülahuulel, marrastused mõlemal kämblal, millised ei olnud elule ohtlikud ja paranevad 2-3 nädala vältelSellega pani E. K.H toime KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. rahu ja avaliku korra raske rikkumise, mis oli toime pandud vägivallaga. Kohtu järeldused. Õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava E. K.H käitumine KarS § 263 p 1 järgi. Toimikus olevate kirjalike tõenditega, s.o. kannatanu T P, samuti tunnistajate V P, R A, M T, O L, A D ja H P ütlustega, Mustamäe Haigla teatisega (tl.14) ja kohtuarst-eksperdi H. Pallo arvamusega T. P tervisekahjustuste kohta (tl.10-12) on tõendatud E. K.H süü selle kuriteo toimepanemises. Tegemist on teise astme kuriteoga ning tõendamiseseme asjaolud on selged. Prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, mitte aga vangistust ning käskmenetluse kohaldamine on seetõttu võimalik. Käskmenetluse korras on kohtul õigus teha otsus kirjalike materjalide alusel, kohtuistungit pidamata. Kannatanu tsiviilhagi esitanud ei ole. Rahalist karistust KarS § 44 lg 1 alusel võib kohus kuriteo eest mõista 30 kuni 500 päevamäära. Kohus nõustub prokuröri taotletud karistuse määraga, s. o. rahaline karistus 80 päevamäära, mis keskmisest päevamäärast (117 krooni) lähtudes on 9 360 krooni. K.H on varem kriminaalkorras karistatud ühel korral ning mõistetud rahalise karistuse on ta tasunud. Kohus leiab, et süüdistatavale rahalist karistust (mitte aga vangistust) mõistes on võimalik mõjutada teda edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning samuti vastab see õiguskorra kaitsmise huvidele. KrMS § 175 lg 1 p-de 3 ja 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. ekspertiisitasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS §-st 254, kohus otsustas:
2. Süüdi tunnistada K.H KarS § 263 p 1 järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 80 päevamäära, mis lähtudes päevamäärast 117 krooni on 9360.(üheksa tuhat kolmsada kuuskümmend) krooni. (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arve 221023778606 Hansapangas, viitenumber mõlema arve korral 4100064939 ning ära märkida kriminaalasja number 1-05-601) KarS § 66 lg 1 alusel määrata, et karistust on võimalik tasuda ositi, s.o. 10 kuu jooksul võrdsetes osades pärast kohtuotsuse jõustumist (936 krooni igas kuus). Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.
3. Välja mõista K.H-lt menetluskulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o. sundraha 4 035 (neli tuhat kolmkümmend viis) krooni ja ekspertiisitasu 1 875 (üks tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni. Menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda kuu aja jooksul otsuse jõustumisest. Tähtaegselt tasumata summa suunatakse täitmiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Süüdistataval on õigus taotleda Harju Maakohtult kriminaalasja arutamist üldkorras 10 päeva jooksul alates käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest. Kohtuotsus jõustub, kui taotlust ei esitata. Taotluse esitamise korral tagastab kohus kriminaaltoimiku prokuratuurile menetluse jätkamiseks üldkorras. Kohtunik