järgi käskmenetluses Süüdistatav N.F elukoht: X isikukood: XXX; karistatus: kriminaalkorras varem karistatud ei ole, väärteokorras varem karistatud kuuel korral, sh 29.04.2004. a Põhja Politseiprefektuuri poolt liiklusseaduse (edaspidi LS) § 7419 ja § 741 lg 1 järgi
lg 1 alusel rahatrahviga 10 200 krooni; tõkend: ei ole valitud Kaitsja Vandeadvokaat Anu Pärtel RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254, kohus otsustas: Süüdi tunnistada N.F
järgi ja mõista temale karistuseks rahaline karistus 300 (kolmsada) päevamäära, s.o 15 000 (viisteist tuhat) krooni.
lg-te 1, 3 alusel tuleb N.F rahaline karistus tasuda ositi 10 (kümne) kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 1500 (üks tuhat viissada) krooni.
MS § 180 lg 1, 3 alusel sisse nõuda N.F-ilt menetluskuludena riigituludesse sundraha 5400 krooni, riigi poolt määratud kaitsjale makstud tasu 495.60 krooni ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 23.20 krooni. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 4100065035 ning selgituse „N.F, 1-07-12681, rahaline karistus“. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874 ning selgituse „N.F, 1-07-12681, menetluskulud“. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev kohtuotsus. I Süüdistuse sisu N.F süüdistatakse selles, et tema - isikuna, keda on Põhja Politseiprefektuuri 29.04.2004. a otsusega karistatud LS § 7419 järgi mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest, 22.07.2007. a kella 12.15 ajal Tartu linnas Sõbra tänaval juhtis mootorsõidukit Volkswagen Golf, reg. märgiga XXX XXX, olles alkoholijoobes. Sellega pani N.F toime karistusseadustiku (edaspidi
) § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest. II Prokuröri ettepanek Prokurör taotleb N.F süüditunnistamist
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist rahalise karistusega 300 päevamäära, s.o 15 000 krooni ulatuses.
lg 1 p 1 alusel taotleb prokurör võtta N.F-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. III Kohtu seisukoht süüdistuse tõendatuse ning karistuse laadi ja suuruse kohta Tunnistajate Holger Härmi (tl 3-4) ja Aivo Somelari (tl 5-6) ning süüdistatava N.F kahtlustatavana antud (tl 7-8) ütlused; 22.07.
järgi kvalifitseeritava 2 kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest, ning et teda tuleb selle eest karistada.
näeb mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. N.F tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud
§-s 58, ei ole.
lg 1 p 3 järgse karistust kergendava asjaoluna käsitleb kohus seda, et N.F on oma süüd tunnistanud ja tegu puhtsüdamlikult kahetsenud. Karistusregistri teatisest (tl 16-17) ja väärteokaristusõiendist (tl 11) ilmneb, et N.F varem kriminaalkorras karistatud ei ole, väärteokorras on teda varem karistatud kuuel korral, neist kahel korral liiklusalaste rikkumiste eest. Eeltoodut silmas pidades leiab kohus, et karistuse eesmärgid on N.F puhul saavutatavad rahalise karistusega. Arvestades aga seda, et tegu oli toime pandud otsese tahtlusega ning et üldpreventiivsest eesmärgist tulenevalt peab karistus alkoholijoobes juhtimise eest olema tuntav, tuleb mõista karistus üle sanktsiooni keskmise määra. Kohus asub seisukohale, et N.F-ile tuleb mõista rahaline karistus 300 päevamäära.
lg-te 2 ja 3 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel, keskmine päevasissetulek aga arvutatakse, lähtudes süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. Kuivõrd N.F 2005. a ja 2006. a puudus tulumaksuga maksustatav tulu (tl 12, 19), siis tuleb temale rahalise karistuse mõistmisel lähtuda
Eeltoodust tulenevalt on N.F-ile mõistetava rahalise karistuse suuruseks 15 000 krooni.
lg 1 kohaselt, mõistes rahalise karistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise ositi. Sama paragrahvi lõike 3 järgi ei tohi ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ületada üht aastat. Kohus leiab, et mõistetud rahalise karistuse suurusest tulenevalt on selle korraga tasumine isikule ebamõistlikult koormav, mistõttu tuleb N.F võimaldada tasuda talle mõistetud rahaline karistus ositi, s.o 1500 krooni kuus otsuse jõustumisele järgneva 10 kuu jooksul. Kohus asub seisukohale, et N.F-ile tuleb kohaldada ka
§-s 50 ette nähtud sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. Korduvalt alkoholijoobes juhtimise eest tuleb juhtimisõigus üldjuhul ära võtta ja ainult erandlike asjaolude korral saab seda mitte teha (Riigikohtu 12.02.2003. a otsus nr 3-1-1-10-03). Käesoleval juhul erandlikud asjaolud puuduvad. Seega tuleb N.F-ilt võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. 3 IV Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas asjas on menetluskuludeks kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 5400 krooni, KrMS § 175 lg 1 p 4 määratud kaitsjale makstud tasu 495.60 krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 5 kohaselt kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 23.20 krooni. KrMS § 180 lg-te 1, 3 kohaselt hüvitab eelnimetatud kulud süüdimõistetu. Ingeri Tamm Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.