1-07-15030\2

(07231401719)Kohtunik Katrin Puhkason Sekretär Thea Tikenberg Prokuröri abi Aleksander Tšitšerov Kriminaalasi Süüdistatav T.S süüdistuses KarS § 424 järgi lühimenetluses T.S on kohtu alla antud süüdistatuna süüdistusakti järgi selles, et tema olles 05.03.2007.a karistatud Põhja Politseiprefektuuri poolt LS § 7419 lg 1, § 741 lg 1 ja KarS § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 13 200.- krooni, mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning omades kehtivat karistust, uuesti juhtis 06.10.2007.a kella 08.10 ajal Harju maakonnas Saue vallas Laagri alevikus Veskitammi tänav 22 maja juures suunaga Urva tänava poole sõiduautot XXXreg nr XXX olles alkoholijoobes. Seega pani T.S toime KarS 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. T.S isikukood XXX, elukoht: XXX Eesti Vabariigi kodanik, kesk-eriharidus, töökoht: OÜ M puusepana, tõkend: elukohast lahkumise keeld, varem kriminaalkorras karistamata, karistatud väärteokorras: 1) 20.04.2005.a Liiklusseaduse § 7419 lg 1, § 74 1 lg 1 alusel rahatrahviga 12300 krooni, trahv tasutud 15.11.2005.a 1) 05.03.2007.a Põhja Politseiprefektuuri poolt LS § 7419 lg 1, alusel rahatrahv 13 200.- krooni, rahatrahv tasutud; Kaitsja RESOLUTSIOON Kohus vandeadvokaat Veljo Viilol KrMS §-dest 180 lg 1, 238 lg 1 p 4, lg 2; 311-313, 315 lg 4,5 o t s u s t a s: 1. Tunnistada süüdi T.S KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks vangistus 6 /kuus/ kuud ühes lisakaristusega - mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 /üheks/ kuuks. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista vangistus 4 /neli/ kuud KarS § 74 lg 1,3 alusel jätta vangistus 4 kuud tingimisi täitmisele pööramata, kui T.S ei pane 18 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt süüdimõistetu kohustub: 1) elama oma alalises elukohas: XXX 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks

(15)päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- või- töökoha vahetamiseks. Kriminaalhooldaja määrab T.S-ile katseajaks Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja Kersti Kask (Tallinn Tartu mnt 85, tel 6127758). Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, see on

1. jaanuar 2008 Lisakaristuse kulgemise aeg algab kohtuotsuse jõustumisel
2. Süüdistatava T.S suhtes kohaldatud tõkend: elukohast lahkumise keeld jätta jõusse kuni kohtuotsuse jõustumiseni.
3. Välja mõista menetluskuludena T.S-ilt Eesti Vabariigi kasuks: sundraha 6525 krooni /kuus tuhat viissada kakskümmend viis krooni/ ja määratud kaitsja tasu 1699.20 krooni /üks tuhat kuussada üheksakümmend üheksa krooni ja 20 senti/ Rahandusministeeriumi arveldusarvele XXX SEB Eesti Ühispangas kood 401 viitenumber XXX või arveldusarvele XXX Hansapangas kood 767 viitenumber XXX. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul peale kohtuotsuse jõustumist, vastasel korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas täitmisele kohtutäituri kaudu. Maksekorralduse selgituse reale tuleb märkida: Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja, kohtuasja number (1-07-15030) ja nõude sisu (menetluskulud).
4. Jõustunud kohtuotsus saata Eesti Riiklikku Autoregistrikeskusse (Tallinn Mäepealse 19) lisakaristuse rakendamiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleis. Apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamist kirjalikult teatada otsuse teinud kohtule (hiljemalt 22.01.2008.a). Vastavalt KrMS § 189 lg 3 võib menetluskulusid vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebe korras 10 päeva jooksul peale kohtotsuse kuulutamist, esitades määruskaebuse otsuse teinud kohtule. Kohtulikul uurimisel tuvastatud asjaolud: Süüdistatav T.S tunnistab end süüdi esitatud süüdistuses ja jääb taotluse juurde lahendada kriminaalasi lühimenetluses. Selgitab, et tegelikult peeti ta kinni politseiametnike poolt tänaval, kuid tunnistab, et autot juhtis olles joobetunnustega. Käesoleval ajal omab juhtimisõigust. Samas ei taotle enda ülekuulamist kohtistungil, kinnitades, et kahtlustatavana antud ütluste pole midagi lisada. Palub mitte rakendada lisakaristust juhtimisõiguse ära võtmist, kuna elab Aegviidus ja käib Tallinnas vahetustega tööl. Aegviidust aga ühiskondlik transport käib kella aegadel, millega ei jõua tööle. Kahtlustatavana ülekuulamisel on kinnitanud, et 05.10.2007.a käis tuttavatega ööklubis, kus pruukis alkoholi erinevatest alkohoolsetest jookidest. Kella 02.00 paiku läks magama ja hommikul kella 07.00 ajal ärgates tundis end normaalselt ning istus autosse, et sõita tööle. Pidi minema Laagrisse töökaaslase poole ja sealt edasi Männikule. Laagrist pidi töökaaslane edasi sõitma, sest tal puudusid juhiload. Kella 08.00 paiku jõudis Laagrisse, ületades raudteed märkas vasakul tee ääres politseiautot. Mõne aja pärast keeras ühe maja ette, jättis auto sinna. Ise kõndis auto juurest edasi, et küsida töökaaslase käest telefoniga järele täpne aadress, sest tavaliselt on viimane ise tema peale võtnud, kuid tol korral tal autot polnud. Telefoniga kõnelemise ajal tuli politseiauto talle vastu ja siis tagurdas tagasi tema juurde. Politsei küsis kas ta juhtis sõiduautot XXX XXX. Ta vastas eitavalt, sest oli oma autost juba kaugele jõudnud ja politsei polnud talle auto juhtimisel peatumise märguannet andnud. Tal tuvastati alkoholijoove 34 mg/l, millega ta nõustus, sest politsei lubas ta ekspertiisi viia. Kuid keeldus protokollile alla kirjutamast ja ütlusi andmast, et oli ka auto roolis oli. Kahetseb toimepandut. Kinnitab, et 06.10.2007.a sellise käitumise tingis eelnevalt määratud suur rahatrahv samasuguse rikkumise eest. Oleks ta hommikul teadnud, et on veel joobes poleks rooli taha istunud ja autot juhtinud /tl 18-20/ 17.10.2007.a alustati kriminaalmenetlus T.S suhtes, kuna väärteomenetlus lõpetati V™S § 29 lg 1 p 4 alusel LS § 74 19 lg 1 tunnustel väärteoprotokollis AB 961451, mille kohaselt 06.10.2007.a kella 08.00 ajal Veskitamme 2 juures juhtis E. T.S mootorsõidukit alkoholi joobes /tl 8/. Vastavalt 06.10.2007.a Põhja PP Lääne-Harju Politseiosakonna vanemkonstaabel Reevo Saliste protokollile alkoholijoobe tuvastamisest indikaatorvahendiga Lion S-400 number 0162020 taatlustunnistus kuni 26.12.2007.a tuvastati kella 08.00 ajal Laagris T.S alkoholijoove 0,34 mg/l. T.S nõustus tuvastamise tulemustega ja alkoholisisalduse määramisest /tl 12/. Väärteoasja nr. 2230,07,000399 materjalidest nähtub: Väärteootsusega 05.03.2007,a (kinnitatud koopia) karistati T.S Liiklusseaduse § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 220 trahviühikut , see on 13200 krooni selle eest, et tema 11.02.2007.a kella 04.00 ajal Harju maakonnas Jägala-Käravete tee 22 km juhtis mootorsõidukit alkoholi joobes omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, millega rikkus Liikluseeskirja § 76 p 1 ja § 70 p 1 nõudeid. Joobe tuvastamise protokollist nähtub, et Julgestuspolitsei Liiklusjärelevalve talituse vanemkonstaabel Kalmer Tikerpe on 11.02.2007 kella 04.05 ajal indikaatorvahendiga Lion 500 nr. JL 1 taatlustunnistus kuni 21.02.2007.a tuvastanud alkoholi joobe 0,66 mg/l, millise tulemustega on E. T.S nõustunud /tl 2, 5/ . Tunnistaja Reevo Saatpalu ütluste kohaselt 006.10.2007.a kella 08.00 paiku möödus politseiautost mööda Pärnu mnt. sõitnud sõiduauto Audi 80, mis keeras Veskitamme tänavale. Autot juhtis nooremapoolne mees, kes oli üksinda autos. Andres Pantšenko kontrollis sõiduki numbrit ja selgus, et autol puudub liikluskindlustuspoliis. Kui nad sõiduautole järgnesid, siis Urva tn. 1maja juures nägid juht lukustab auto ja eemaldub. Lähemale jõudes selgus, et olid eelnevalt eksinud auto numbriga. Seisva auto omanik oli T.S, kellel puudus mootorsõiduki juhtimise õigus ja andmebaasis oleva isiku foto sarnanes auto juhiga. Kuid juht oli silmapiirilt kadunud. Kui nad tegid väikese ringi tänavatel, Rahu tn. jalutaski neile vastu Audit juhtinud noormees T.S Endrik. Nad palusid tal politseiautosse istuda. Kui viimane oli politseiautosse sisenenud, oli tunda alkoholilõhna.. Kontrollides E.T.S alkomeetriga, näitas viimane joovet 0.34 mg/l, mis vastab kergele joobele. Kuid E.T.S väitis, et tema autot juhtis sõber. Kui nad väärteoprotokolli otsustasid koostada, ütles E.T.S, et ta ei kirjuta sellele alla, sest tema pole autoga sõitnud. Seepeale otsustasid nad sõita Wismari haiglasse, kuid jõudnud Pärnu mnt. palus T.S sõiduk peatada ja ütles, et on joobega nõus ja kirjutab joobe tuvastamise protokollile alla ja ei vaja ekspertiisi. Kuid väärteoprotokollile ei kirjutanud alla, sest tema polevat autot juhtinud. Kuid samas ei suutnud öelda, kes autot juhtis. See väide ei vastanud tõele, sest nägid üheselt, et eelnevalt politseiautost möödudes, istus E.T.S rooli taga ja juhtis autot. Samuti kasutas menetlusaluse isikuna õigust, mitte anda ütlusi. Kuna samal ajal tuli väljakutse teisele sündmuskohale, siis lasti E. T.S politseiautost väljuda ja keelati autot juhtimast /tl14-
5. Kohtuotsuse põhjendus: Kohus uurinud esitatud kirjalikke tõendeid ja süüdistatava süü ülestunnistust leiab, et T.S süü on tõendatud kuriteos KarS § 424 järgi on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Endrik Kauri omas kehtivat karistust 05.03.2007.a Liiklusseaduse § 7419 lg 1 alusel joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest. Toimikus esitatud materjalidest (otsuse koopia ja joobe tuvastamise protokoll nähtub, et 11.02.2007.as juhtis ta sõiduautot joobeseisundis. Otsus seadusjõus. 06.10.2007.a kella 08.00 ajal tuvastas Põhja PP Lääne-Harju Politseiosakonna vanemkonstaabel Reevo Saliste (protokoll alkoholijoobe tuvastamisest indikaatorvahendiga Lion S-400 number 0162020 taatlustunnistus kuni 26.12.2007.a) Harju maakonnas Laagris , et T.S alkoholijoove oli 0,34 mg/l, mida süüdistatav E. T.S ei vaidlustanud. Joobeseisund on tuvastatud vastavalt Vabariigi Valitsuse 2.aprilli määrusega nr 120 kinnitatud „Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra“ § 5,6,7 kohaselt. Eelnimetatud korra § 19 lg 2 kohaselt alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus 0,1-0,75 mg/l vastab kergele alkoholijoobele. Süüdistatav on kahtlustatavana ülekuulamisel ja kohtuistungil tunnistanud, et 06.02.2007.a hommikul istus autorooli ja sõitis Laagrisse, eelmise päeva õhtul oli viibinud ööklubis, kus tarvitas alkoholi kokteile ja öösel kella 02.00 paiku läinud magama. Väitis, et märganud politseiautot, kes talle peatumise märguannet ei andnud väljus oma sõiduautost ’Audi selleks, et helistada töökaaslasele, kes tuleks edasi sõitma, sest tegelikult tal puudus juhiluba. Tänaval aga pidas politsei ta kinni. Algul keeldus tunnistamast, et juhtis ise sõiduautot. Tema ütlused langevad kokku tunnistaja Reevo Saliste ütlustega, et sõiduautot Audi pälvis tähelepanu juba Veskitamme tn pööramist, kuna andmebaasi andmetel puudus sellel kehtiv liikluskindlustuspoliis. Kuna aga auto eemal peatus ja juht väljudes lukustas ukse ning eemaldus, otsustasid nad. Lähikonna tänavatel ringi sõita, et leida juhti. Rahu tn. tundsid ära noormehe, kes eelnevalt oli juhtinud sõiduautot Audi. Politseiautosse sisenedes oli tunda alkoholilõhna, mistõttu tehti ka indikaatorvahendiga alkoholijoobe tuvastamine. Kuid väärteoprotokollile allkirja andmisest ja menetlusalusena ütluste andmisest keeldus, väites, et tema ei olnud juht. Samas aga ei osanud öelda, kes oli autoroolis. Kuid E.T.S . oli seesama noormees, kes eelnevalt oli nimetatud sõiduautot juhtinud. Seega on tuvastatud, et E. T.S juhtis 06.02.2007.a kella 08.00 ajal Harju Maakonnas Laagris Veskitamme tänaval sõidukit joobeseisundis. Asjaolu, et E. T.S väidab, et rooli asudes ei tundnud end olevat purjus ei välista tema käitumises subjektiivse koosseisu puudumist ega teo õigusvastasust, teda on varem kinni peetud joobeseisundis sõiduki juhtimisel, seega pidi ta reaalselt hindama enda seisundit, kui kesk öösel ööklubist alkoholi tarvitamiselt puhkama siirdus. Asjaolu, et ta peatati politseiametnike poolt peale autost väljumist ei välista objektiivse koosseisu puudumist, see on sõiduki juhtimist alkoholijoobes, sest politseiametniku sõnade kohaselt oli tema roolis kui keeras Veskitamme tänavale, kus auto peatas. Süüdistatav tunnistab ka ise, et Laagrisse sõitis ta ise roolid olles, kui tuvastati alkoholi joove nõustus selle tulemustega. Kohapeal antud teistsugused ütlused olid tingitud hirmust saada järjekordselt suur rahatrahv. Karistamise alus on süü. E. T.S on tahtlikult ja süüvõimelisena toime pannud teise astme kuriteo. Ta pole varem kohtulikult karistatud, kuid omab kehtivaid karistusi liikluseeskirjade rikkumise eest. Kohus leiab, et T.S tuleb karistada lühiajalise vangistusega, tegemist on noore inimesega, kellel pole kujunenud välja piisavat õiguskuulekust, kuid samas leiab kohus, et mõistetava vangistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekas, E.T.S on perekonnainimene, tal on kindel töökoht ja tema suhtes võib mõistetavat vangistust tingimuslikult mitte pöörata täitmisele tulenevalt KarS § 74 lg 1 , 3, kui ta kohtu poolt määratud katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab katsejaks pandud käitumiskontrolli nõudeid. Süüdistatav on palunud lisakaristus – juhtimise õiguse äravõtmist mitte rakendada, sest sel juhul kaotaks ta oma töökoha Tallinnas, kuna elab Aegviidus. Kuid kohus leiab, et arvestades karistuse eesmärke, hoiduda edaspidi kuritegude toimepanemisest ning arvestades ka asjaoluga, et seni sõitis E. T.S sõidukiga omamata juhiluba, ei ole sellise süüteo puhul nagu mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis võimalik tema puhul rakendada lisakaristuse mitte määramist, kuid kohus leiab, et arvestades E. T.S poolt nimetatud asjaolu, võib lisakaristust määrata miinimum aja kestuse ulatuses. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu § 175 lg 1 p 4,9 sätestatud menetluskulud (määratud kaitsja tasu sundraha) Vastavalt § 179 lg 1 p 2 kuulub süüdimõistva kohtuotsusega teise astme kuriteos väljamõistmisele sundraha 1,5 palga alammääras. Seisuga 01.01.2008a on kuupalga alammäär 4350 krooni, seega sundraha II astme kuriteos 6525 krooni. Katrin Puhkason Kohtunik