← Eesti

1-07-10434\6

Obsah (4)§ 424§ 74§ 75§ 50

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. jaanuaril 2008. a Tartu Kohtumajas Kriminaalasja number 1-07-10434 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi

§ 424

järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Silva Rood Süüdistatav N.A elukoht: X isikukood: XXX, Kaitsja varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 3-l korral, väärteokorras karistatud 4-l korral tõkend: elukohast lahkumise keeld advokaat Aivar Kello RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 4 ja 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada N.A

§ 424

järgi ja mõista karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

§ 74

lg 1 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui N.A ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1.

elab kohtu määratud alalises elukohas

  1. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  2. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  3. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Vastavalt

§-le 78 lg 1 hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus kriminaalhoolduse kriminaalhooldusosakonnale. teostamiseks saata täitmiseks Tartu Maakohtu

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta N.A-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuus) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista N.A-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni. Kaitsjale makstud tasu 1572.35 (üks tuhat viissada seitsekümmend kaks) krooni ja kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud 62.40 krooni jätta riigi kanda. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon N.A süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on 18.01.2005. a Lõuna Politseiprefektuuri otsusega karistatud LS § 7419 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes rahatrahviga 9000 krooni, juhtis 15.10.2006. a kella 13.05 ajal Tartu linnas Ülikooli tänaval mootorsõidukit MercedesBenz VAN 31 reg märgiga XXX XXX, olles alkoholijoobes; juhtis 10.09.2007. a kella 21.20 ajal Tartu linnas Taara pst 2 maja ees mootorsõidukit MercedesBenz reg märgiga XXX XXX, olles alkoholijoobes; juhtis 15.10.2007. a kella 21.40 ajal Tartu linnas Betooni tänaval mootorsõidukit Nissan Sunny reg märgiga XXX XXX, olles alkoholijoobes. Sellega pani N.A toime

§ 424

ettenähtud kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest. Kokkulepe Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 424

järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale N.A-le karistuseks 8 kuud vangistust. Rakendades

§ 74

sätteid määrata, et tingimisi jäetakse mõistetud tähtajaline vangistus kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui N.A ei pane 18 kuu katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75

sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.

§ 50

lg 1 alusel ära võtta süüdistatavalt lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. Menetlus kohtus Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. N.A tuleb süüdi tunnistada

§ 424järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni (palga alammäär on 4350 krooni), kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud 62.40 krooni ja määratud kaitsjale makstud tasu 1572.35 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kohus leiab, et osa menetluskulusid, milleks on kaitsjatasu ja toimiku paljundamise kulud, tuleb jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda, kuna kõigi menetluskulude hüvitamine käib talle ilmselgelt üle jõu. N.A on 70% töövõimetu, tema abikaasal on töövõimekaotus 90%. Pere valdavaks sissetulekuallikaks on töövõimetuspension. Ingeri Tamm Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.