1-06-14655\3

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 12.detsembril 2007.a. 1-06-14655 Tallinnas Tartu mnt kohtumaja Harju Maakohus koosseisus kohtunik Karin Olentšenko, sekretäri Erica Kaldre juuresolekul, prokuröri Õnne Neare-Vaarmann ja kaitsja Talvi Vaske osavõtul arutas avalikul kohtuistungil üldmenetluses kuriteoasja A.A, ik XXX, eestlane, Eesti kodanik, keskharidusega, eluk.XXX, töötU, varem kohtulikult karistamata Süüdistus A.A süüdistatakse KarS § 263 p.1 järgi rahu ja avaliku korra rikkumises vägivallaga selles, et viibides 30.08.2005.a. kella 19.15 ajal Harjumaal Keilas Paldiski mnt asuva Keila Tervisekeskuse juures rikkus rikkus teiste isikute rahu avalikus kohas, torkas kannatanut P R suusakepiga vasakusse külge, millega põhjustas talle füüsilist valu ja samuti rikkus motojope, põhjustades sellega varalist kahju 1500.-krooni ning mopeedi tagumise plastmassist gondli, millega põhjustas varalise kahju 1500.-krooni ning samuti torkas suusakepiga kannatanut K M vasakusse kätte, põhjustades sellega füüsilist valu ning rikkudes motojope, tekitades varalise kahju 3000.-krooni. Süüdistatav A.A ennast süüdi ei tunnistanud ja seletas, et 30.08.2005.a. tema koos tütre L L’iga jalutas Keila tervisekeskuse juures terviserajal, tütar sõitis terviserajal rolleritega (rullsuusad). Samal rajal sõitsid neli mootorratturit ja olid tütart ehmatanud, tütar kukkus. Ta otsustas mootorratturid kinni pidada ja politsei kutsuda, selleks võttis tütrel käest rolleri kepid ja hoides neid otstest kinni, et laiem haare oleks, seisis sõiduteel. Tal õnnestus üks mootorratturitest kätte saada ja Tervisekeskusesse viia, kus kutsuti politsei. Kedagi keppidega ei torganud ja keppidel otsad ei olnud teravad. Kohtuistungil uuritud tõendid Kannatanu P R seletas, et 30.08.2005.a. nemad neljakesi – koos K M, P K ja R R’ega sõitsid väikeste mootorratastega Keilas ringi. Terviserajal nad nägid küll tütarlast rulluiskudega sõitmas, kuid keegi teda ei riivanud. Paldiski mnt ja Ehitajate tee ristmikul süüdistatav torkas teda suusakepiga külge, millest ta kukkus mootorrattalt, vigastada sai jope ja minimootorratta plastkatte. Esitab tsiviilhagi summas 3000.-krooni (jopet parandada ei saa, selle maksumus oli 5600.-krooni ja plastkate maksab 1620.-, mille kohta esitas arve), mis on tegelikust kahjust väiksem. Isiku läbivaatuse 07.09.2005.a. protokollist nähtub, et P R’i vasakul küljel on punakas haavand läbimõõduga 0,5cm, fotod tehtud isikust ja jopest (tl 15-18). Äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tundis P R ära A.A näo järgi, kes 30.08.2005.a. Keila Tervisekeskuse nurga juures torkas teda suusakepiga ühe korra vasaku külje piirkonda (tl 34-36). 2 Kannatanu K M seletas, et koos sõpradega sõitis ringi mopeedidega ja Paldiski mnt ristmikul ta nägi, kuidas üks mees torkas P.R’le suusakepiga ribidesse, ta sõitis tagasi, et kepp mehe käest ära võtta: mees tuli vastu jooksuga ja torkas teda kätte. Nad mõlemad hoidsid suusakepist kinni, siis tuli Tervisekeskuse turvamees ja kutsuti politsei. Tema käsi ja motojope sai vigastada, esitab tsiviilhagi 3000.-krooni. Keila Haigla 30.08.2005.a. teatisest nähtub, et K M’el diagnoositi torke haava vasaku käe varrel (tl 6). Isiku läbivaatuse 01.09.2005.a. protokollist nähtub, et K M’l on seljas IXS motojope, mille vasakus käises 1cm pikkune auk. K M vasaku käe käevarrel haav pikkusega 2,2cm ja laiusega 2mm, lisatud fotod (tl 7-9). Äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tundis K M ära A.A näokuju ja näojoonte järgi, kes 30.08.2005.a. Keila Tervisekeskuse parkla nurgal suusakepiga lõi P R külje piirkonda ja hiljem torkas teda Keila Tervisekeskuse parklas suusakepiga vasakusse kätte (tl 32-33). Tunnistaja P K kinnitas, et koos teistega sõitis Keilas ringi mopeediga ja nägi, kuidas P.R kukkus, sest teda torgati suusakepiga. Tüdruk seisis samal terviserajal, kus nad sõitsid, kuid kindlasti nad ei sõitnud kedagi ümber. Tunnistaja T S kinnitas, et töötades Keila Tervisekeskuses nägi, et sisse tuli kannatanu, kes hoidis suusakeppe endast eemal ja süüdistatav, kes karjus, et tuleb politsei kutsuda. Tütarlapsel olid põlved marraskil, ta puhastas haavu. Süüdistatav oli alkoholi lõhnadega, kohale tuli Falck ja politsei. Tunnistaja Liisa A.A (sünd.XXX) kinnitas, et sõitis 30.08.2005.a. rulluiskudega terviserajal, kus samuti sõitsid neli mootorratturit. Mootorratturid sõitsid temast liiga lähedalt mööda ja ta kukkus. Isa – A.A võttis temalt suusakepid ja üritas mootorrattureid peatada, keegi neist ei kukkunud ja torkamist ta ka ei näinud. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et vaadeldavaks objektiks on kaks musta värvi Optima suusakeppi, mille kogupikkus on umbes 135cm, sellest käepideme osa on 10cm. Suusakepid on musta värvi, ülemisele otsale on kirjutatud trükitähtedega „OPTIMA“. Käepideme juurest on kepp umbes 4cm lai ja teisest otsast see aheneb. Ahenev ots on metallist ja terav ning sellest umbes 4cm kõrgemal asub ümmargune musta värvi kepist umbes 4cm laiem plastmassist osa. Suusakepi käepideme küljes on musta värvi sang käe ümber sidumiseks. Sang kinnitub takjaribaga (tl 28-30). Tunnistaja K K kinnitas, et töötades uurijana koostas tl 28-30 asuva asitõendi vaatlusprotokolli ja ei oska seletada, miks puudub pilt suusakeppide metallist teravast otsast, kuigi teravad otsad olid ja neid on vaatlusprotokollis kirjeldatud. Tunnistaja Andres Kadapik (endine politseiametnik) kinnitas, et väljakutse oli „mootorratturid sõidavad“. Süüdistatav pahandas noormeestega, ühel noormehel oli käsi vigastatud, teisel seljal jope katki. Tütarlast ei näinud, süüdistatav toimetati ekspertiisi joobe tuvastamiseks, kõikidele anti kutsed konstaabli juurde. Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti nr.3416/357 kohaselt A.A tuvastati alkoholi tarvitamise tunnused 30.08.2005.a. kell 20.25 (tl 38). Tõendatuks tunnistatud asjaolud ja kohtuliku arutamise järeldused KrMS § 61 kohaselt ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. 3 Hinnates tõendeid kogumis leiab kohus, et süüdistatava poolt suusakepiga kannatanute torkamine on tõendamist leidnud. Omavahel langevad kokku kannatanute ja tunnistajate K ja Kadapiku ütlused ning need ütlused on kinnitatud teiste tõenditega: arstitõendiga, isiku läbivaatuse protokollidega ja asitõendi vaatlusprotokolliga. Tunnistaja L L’i ütlused pisiasjades ühtivad A.A ütlustega, mis tekitab kahtlusi alaealise ütluste usaldusväärsuses, mistõttu kohus ei arvesta neid tõendina. Süüdistatava ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks avaldati tema poolt uurijale öeldud kaks lauset, millistes ta möönas, et võis kogemata suusakepiga kannatanuid torgata. Kohus asub seisukohale, et kannatanutel esinenud torkehaavad on tekitatud süüdistatava poolt, mis vaatamata süüdistatava eitamisele on kokkulangevate tõenditega tuvastatud. Kohtul puudub alus kahelda kannatanu ütlustes, sest need on kinnitatud objektiivsete tõenditega – isiku (mõlema kannatanu) läbivaatuse protokollidega, arstitõendiga ja asitõendi vaatlusprotokolliga. Ei ole kahtlust selles, et suusakepid olid terava otsaga – nii nagu on neid kirjeldatud asitõendi vaatlusprotokollis. Teadaolevalt iga suusakepi või kõndimiskepi terav ots on eemaldatav, seega süüdistatava poolt suusakeppide demonstreerimine kohtuistungil ei ole määrav. Asitõendi vaatlust on teostatud A.A kodus ja viimase juuresolekul ning hilisemad väited metallotste puudumise kohta teiste tõendite kogumi foonil ei ole tõsiselt võetavad. A.A süüdistati avaliku korra rikkumises vägivallaga. Tõendamist on leidnud A.A poolne vägivald, kuid ei ole tuvastatud, et A.A sooviks oli avalikku korda rikkuda. Tema käitumise eesmärgiks oli peatada isikud, kes ehmatasid tema tütart. Ei ole tuvastatud, kas L L kukkus mootorratturite sõidustiili tagajärjel või iseenesest, kuid igal juhul ei ole tütre kukkumine põhjuseks, et suusakeppiga inimest torgata. Tegemist oli madalate minimootorratastega või minimopeedidega (asjaosalised nimetavad sõidukeid erinevalt), P.Rossi, P.Kaimerit ja R.Rammust on karistatud LS § 7436 lg.1 järgi ”mopeedi (rolleri)” juhtimise eest teel, mis on ettenähtud liiklemiseks jalgratturitele ja jalakäijatele. Kuigi noormehi karistati liiklusseaduse rikkumise eest, ei olnud A.A poolt valitud vahend ohu kõrvaldamiseks vajalik: liiklusseadust eiranud isiku kinnipidamine ei ole proportsionaalne temale tervisekahjustuse tekitamisega. Kohus asub seisukohale, et tõendamist on leidnud teise inimese väärkohtlemine ning A.A tegevus on kvalifitseeritav KarS § 121 järgi. Süüdistus KarS § 263 p.1 järgi sisaldab süüdistust kehavigastuste tekitamises, ehk kehalises väärkohtlemises, seega ei vaja uue süüdistuse esitamist. Seega pani A.A toime teo, milles teda süüdistatakse. Süüdistatava tegu sisaldab KarS § 121 ettenähtud kuriteokoosseisu: A.A torkas suusakepiga P R vasakusse külge ja K M vasakusse kätte, põhjustades füüsilise valu ja varalise kahju. Süüdistatava tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Hädaseisundi tuvastamisel KarS § 29 kohaselt huvide kaalumisel arvestatakse õigushüvede olulisust, õigushüve ähvardanud ohu suurust ning teo ohltikkust: antud juhul kahjustatav huvi oli liikluseeskirja oletatava rikkuja tervis, kaitstav huvi – liikluseeskirja oletatava rikkuja kinnipidamine ning viimane ei ole tervise kahjustamisest olulisem. Süüdistatava tegu oli õigusvastane ja ta on süüdi kuriteo toimepanemises, ta on süüvõimeline isik. Tsiviilhagid tuleb rahuldada esitatud kujul, kannatanud on tõendanud hagi nõuet arvetega ja hagi suurus on põhjendatud. Karistuse mõistmise aluseks on isiku süü. Kohus arvestab seejuures karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. 4 Kohus leiab, et arvestades toimunu tehiolusid ja kuriteo raskust süüdistatavat on võimalik karistada vangistusega sanktsiooni alammäära lähedases suuruses, mida täielikult ei pöörata täitmisele minimaalse katseaja jooksul. Kohus peab põhjendatuks süüdistatava määramise kriminaalhooldaja järelevalve alla. KrMS § 175 lg.1 p.4,9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulu, so määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg.1 p.2 alusel 1,5 palga alammäära. KrMS § 180 lg.3 alusel jätab kohus suurema osa menetluskuludest riigi kanda, sest A.A on töötu, tema ainuülalpidamisel on tütar ja tal lasub ka kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise kohustus. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS §-st 179, 180, 315, 318, 319 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada A.A KarS § 121 järgi ja karistada vangistusega 3 (kolm) kuud. KarS § 74 lg.1 alusel vangistust täielikult ei pöörata täitmisele, kui A.A 18-kuulise kasteaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg.1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista A.A: K M kasuks 3000.- (kolm tuhat) krooni; P R kasuks 3000.- (kolm tuhat) krooni; riigituludesse tasu osutatud õigusabi eest 1000.- (üks tuhat) krooni. Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutati 12.detsembril 2007.a., kohtuotsus tervikuna koostatakse 15 päeva jooksul pärast apellatsiooniteate esitamist. Kohtunik: