1-08-1725\3

(07231503367)Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Britt Pallo Tõlk Nadežda Paukson Kriminaalasi F.S-i süüdistuses KarS §-de 199 lg 2 p 4, 8 järgi lühimenetluses Kohtuistungi toimumise aeg 16.04.2008.a. Prokurör Natalia Duškina Süüdistatav F.S - isikukood XXX, kodakondsuseta; haridus 7 klassi, elukoht: XXX, ei õpi ega tööta, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 02.03.2006.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 202 lg 1 järgi – 40 päeva vangistust tingimisi 2aastase katseajaga; 2) 04.09.2007.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 201 lg 2 p 4; § 199 lg 2 p 4, 7 järgi 5 kuud 12 päeva vangistust; liitkaristus – 6 kuud 22 päeva vangistust (vabanes 05.09.2007.a. pärast karistuse ärakandmist); tõkend – vahi all pidamine alates 22.11.2007.a. (kahtlustatavana oli kinni peetud 21.11.2007.a.) Kaitsja vandeadvokaat Niina Petrjakova RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada F.S KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada kolmandiku võrra mõistes kandmisele kuuluvaks karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. 2 Tõkend – vahi all pidamine jätta muutmata, KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistusaeg ning karistuse alguseks lugeda 21.11.2007.a. Kohesele ärakandmisele kuulub 6 kuud vangistust ja KarS § 74 alusel ei pöörata karistust osaliselt (2 kuud) täitmisele, kui F.S 18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded ning KarS § 75 lg 2 p 2 ja 8 alusel järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning vajadusel läbima ravikuuri; 2 ) osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammis.
2. Välja mõista F.S-ilt kuriteoga tekitatud kahju katteks: - 5 490 (viis tuhat nelisada üheksakümmend) krooni N R kasuks; - 3 960 (kolm tuhat üheksasada kuuskümmend ) krooni S P kasuks; - 2 030 (kaks tuhat kolmkümmend) krooni K-I K kasuks Alaealisel vajalike vahendite puudumisel tekitatud kahjud sisse nõuda tema emalt V K’ ilt (elukoht: XXX).
3. Välja mõista F.S-ilt menetluskulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 SEB-is või arve 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049777, ära märkida kriminaalasja number ja süüdistatava nimi) – s.o. määratud kaitsjale makstavast tasust 5 000 (viis tuhat) krooni ning sundrahast 2 500 (kaks tuhat viissada) krooni. Alaealisel vajalike vahendite puudumisel menetluskulud sisse nõuda tema emalt V K`ilt (elukoht. XXX) Kohus määrab, et menetluskulusid on võimalik tasuda 6 (kuue) kuu jooksul võrdsetes osades pärast kohtuotsuse jõustumist 1 250 krooni kuus).
4. Asitõendid - kaks CD plaati ümbrikus – hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada seitsme päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul pärast kohtuotsuse kuulutamist. SÜÜDISTUS. F.S isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 31.oktoobril 2007.a. kell 15.45, viibides Rekesond OÜ kaupluses Tallinnas Sadama 6/8, võõra vallasasja omastamise eesmärgil võttis ära N R mobiiltelefoni №kia 7370 väärtusega 5 490 krooni. Samuti tema 07.novembril 2007.a. kella 11 paiku, viibides Tallinnas Pae 74 asuvas SEB Ühispanga tööruumis, võõra vallasasja omastamise eesmärgil võttis töölaua sahtlist S P’le kuuluva mobiiltelefoni №kia 6290 väärtusega 3 960 krooni. 3 Samuti tema
5. novembril 2007.a. kella 18.45 ajal Tallinnas Puna 61 asuvas Lasnamäe Tervisekeskuse apteegis viibides, võõra vallasasja omastamise eesmärgil tungis teenistusruumi ja võttis seal asuvast käekotist mobiiltelefoni №kia 2610 ( 1 230 kr), rahakoti (500 kr), milles oli sularaha 300 krooni, Hansapanga kaart ja ID kaart K-I K nimele ning ID kaart E T nimele. Vargusega tekitas ta K-I K’le varalise kahju summas 2 030 krooni. Nende tegudega pani F.S toime KarS § 199 lg 2 p 4 ja 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. korduva võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja mis oli seotud sissetungimisega. F.S tunnistas oma süüd kõigi varguste toimepanemises ning kahetses toimepandut. Kaitsja N. Petrjakova leidis, et süüdistus on põhjendatud ja F.S-i käitumine õigesti kvalifitseeritud. KOHTULIKU ARUTAMISE JÄRELDUSED. Kohus leiab, et F.S-i süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud järgmiste kohtuistungil uuritud tõenditega: - kannatanu N R ütlustega mobiiltelefoni №kia 7370 varguse kohta, mille ta oli laadima jätnud Sadama Marketi esimesel korrusel oma töökoha juures asuvasse kõrvalboksi. Turvatöötajate videosalvestuselt oli näha, et sinna boksi sisenes üks poiss (tl.105 106, 108 - 113); - mobiiltelefoni arve ja järelmaksulepinguga N. R nimele (tl. 114-115, 116-118); - ettekandega ja sellele lisatud videosalvestuse lõikudest tehtud fotodega (tl.119 122,123), - videosalvestuse kui asitõendi vaatlusprotokolliga (tl.124-125), kust on näha, et kaubanduskeskuse koridoris liiguvad 2 noormeest ning heledas jopes noormees sisenes müügiboksi (tl.124 - 125); - kahtlustatava F.S-i enda ütlustega 20.12.07.a., kus ta väidab, et soovist vaadata nokkmütse sisenes ta müügiboksi, kus märkas laadima pandud mobiiltelefoni; võttis telefoni, pani selle oma pükstetaskusse ja väjus müügiboksist. Kotka piirkonnas müüs ta telefoni tundmatule isikule 1000 krooni eest (tl.143 - 148); - - kannatanu S P ütlustega mobiiltelefoni varguse kohta tema tööruumist Ühispangas (tl.64 -68, 73 - 78); Tele 2 lepingutega S. P nimele (tl.69, 70 - 72); asitõendi (Ühispanga kontoris tehtud videosalvestise) vaatlusprotokolliga (tl. 82 - 85); kahtlustatava F.S-i ütlustega 20.11.07.a. (tl.92 - 97) mille kohaselt sisenes ta Ühispanga ruumides ühte kabinetti, läks laua juurde ja avas sahtli, kust võttis mobiiltelefoni; Kotka turul müüs telefoni võõrale isikule 1 000 krooni eest; kannatanu K-I K ütlustega mobiiltelefoni ja rahakoti varguse kohta apteegi teenindusruumist (tl. 2 – 7; 12 – 17) ning EMT arvega (tl.11); kahtlustatava F.S-i ütluste olustikuga seostamise protokolliga (tl.34 - 40) ning tema ütlustega 21.11.2007.a. (tl. 24 – 28), kus ta kinnitab, et sisenes apteegi teenistusruumi, kust varastas rahakotid ja telefoni, millised ruumist väljudes andis Maksim Šakirovi kätte, kes nendega apteegist minema jooksis; üks apteegi töötaja tuli aga tema juurde ja kontrollis tal taskuid. 4 Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et F.S-i süü kolmes varguse episoodis on tõendamist leidnud ja tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4 ja 8 järgi järgi. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid antud kriminaalasjas tuvastatud ei ole. Esitatud tsiviilhagid kuuluvad rahuldamisele. Vastuväiteid neile hagidele ei esitatud. Karistuse mõistmisel lähtub kohus F.S-i süüst. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus tema süü puhtsüdamlikku ülestunnistamist ja kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. F.S on alaealine, kuid kandnud juba reaalset vanglakaristust, sest varasemad mõjutusvahendid pole oma eesmärke täitnud. Tema suhtes on varasemalt rakendatud käitumiskontrolli, kuid määratud kohustusi ei suutnud ta täita, jätkas narkootiliste ainete tarvitamist. Ta vabanes vanglast seoses karistuse ärakandmisega 05.09.07.a., kuid keeldus jätkamast oma õpinguid, alustas uuesti varguste toimepanekut. Tema ema pole suutnud tagada järelevalvet alaealise poja käitumise üle. F.S on võimeline varastama igalt poolt, kus see vaid võimalikuks osutub. Prokurör taotles alaealise karistamist küll vangistusega, kuid pidas põhjendatuks jätta selle osaliselt täitmisele pööramata ja allutada ta kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Kohus nõustub prokuröri sellise seisukohaga. F.S väitis kohtus, et ta on valmis läbima vajadusel ravikuuri, et vabaneda sõltuvusprobleemidest, ta soovib aidata ema kahjude hüvitamisel ja selleks ise tööle asuma. Kohtu arvates on otstarbekohane, et vanglast vabanedes jääks ta kriminaalhooldaja järelevalve alla, mis tagaks kontrolli tema edasise käitumise üle. Ka annab see alaealisele võimaluse näidata, et ta suudab oma lubadusi täita ning edasi elada uusi süütegusid toime panemata. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu nii eeluurimisel kui osalemise eest kohtuistungil ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 6 525 krooni. Arvestades süüdimõistetu ja tema pere varanduslikku olukorda, jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda. KrMS § 188 alusel paneb kohus menetluskulude hüvitamise alaealise süüdimõistetu emale kui tema seaduslikule esindajale. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 238 lg 1 p 4, 311-
6. Kohtunik