1-06-13425\11

1-06-13425 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprillil 2008.a., Tallinnas Kriminaalasja number 1-06- 13425 Kohtukoosseis eesistuja Igor Amann, liikmed Ivi Kesküla, Malle Preimer Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Tõlk Svetlana Talli Kriminaalasi U.P süüdistuses KarS § 331 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
2. veebruari 2008.a. otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav U.P Prokurör Katrin Tron Süüdistatav U.P, ik. xxx, ei tööta, eluk. x, varem kolmel korral kohtulikult karistatud, vangistuses karistuse kandmiselt vabanes 29.aprillil 2006.a., vahi all viibib alates
3. novembrist 2007.a. Kaitsjad vandeadvokaat Riine Lumiste RESOLUTSIOON Lõpetada apellatsioonimenetlus U.P poolt apellatsioonist loobumise tõttu. Kohtumääruse tegemisega jõustub Harju Maakohtu 20.veebruari 2008.a. otsus U.P suhtes ja selle peale ei saa esitada kassatsiooni Riigikohtule. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Rinngkonnakohtu kaudu. Asjaolud ja menetluse käik. Lühimenetluse korras tehtud Harju Maakohtu 20.veebruari 2008.a. otsusega tunnistati U.P süüdi KarS § 331 järgi ning KrMS § 238 lg.2 kohaselt karistati 6 kuu vangistusega. U.P tunnistati süüdi selles, et kinnipeetavana tarvitas ta arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet, amfetamiini, mis tehti kindlaks
4. jaanuaril 2006.a. Murru Vangla raviosakonnas teostatud ekspresstesti ja kehavedeliku kohtukeemilise ekspertiisiga. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus. Apellatsioonis süüdistatav U.P ei vaidlusta kuriteo toimepanemist ega selle õiguslikku hinnangut, vaid taotleb maakohtu poolt karistusena mõistetud tähtajalise vangistuse ärakandmata osa tingimisi täitmisele mittepööramist ja katseajaks tema üle kriminaalhooldaja järelevalve sisseseadmist. Apellant põhistab taotlust kuriteo toimepanemise puhtsüdamliku kahetsusega ja enda süü tunnistamisega. Eelmise karistuse kandmiselt vabanemise järel oli raskusi tavaelu korraldamisega. Ehitustööl oli raskusi väljateenitud palga kättesaamisega, samuti tekkisid probleemid eluasemega. Poolteise aasta jooksul apellant narkootikume ei tarvitanud ja esmakordselt mõistetakse süüdi narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav U.P teatas, et ei toeta esitatud apellatsiooni, loobub sellest ning taotleb apellatsioonimenetluse lõpetamist. Kaitsja ja prokurör ei vaielnud vastu apellatsioonimenetluse lõpetamisele süüdistatava U.P poolt apellatsioonist loomise tõttu. Ringkonnakohtu seisukoht. Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega on seisukohal, et süüdistatava U.P suhtes maakohtu poolt tehtud süüdimõistev kohtuotsus on põhjendatud ja seaduslik. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et süüdistatav U.P on KarS § 331 järgi süüdi tunnistatud kuriteos, mille ta pani toime kinnipeetuna eelmise kohtuotsusega mõistetud tähtajalise vangistuse kandmise ajal Murru Vanglas. Seetõttu pole asjakohased süüdistatava U.P apellatsioonis kirjeldatud raskused tavaelu korraldamisel vangistusest vabanemise järel. Nimetatud asjaolud ei saanud süüdistatavat õigusrikkumisele kallutada 2006.a. jaanuari kuul, kui ta viibis kinnipeetavana Murru Vanglas. Uue kuriteo toimepanemine karistuse täitmise ajal tõendab, et eelmise kuriteo eest mõistetud karistus pole süüdistatavat U.P mõjutanud edaspidi uute kuritegude toimepanemisest hoiduma ega taganud õiguskorra kaitset. Seetõttu on maakohus õigesti järeldanud, et karistuse individuaalne ja üldine eesmärk on saavutatav vaid tähtajalise vangistuse kohaldamise läbi. Karistuse mõistmisel on maakohus võtnud arvesse U.P süü suurust, tema karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust ja karistust raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatava U.P suhtes kriminaalhoolduse rakendamise sobimatust on kohtuotsuses selgitatud. Karistus on mõistetud alla sanktsioonis kehtestatud tähtajalise vangistuse keskmist määra. Kriminaalasja kohtueelsele menetlusel ja kohtulikul arutamisel on järgitud kriminaalmenetluse seadustiku sätteid ning õigesti kohaldatud materiaalõigust. Neil asjaoludel on ringkonnakohus veendunud, et süüdistatava U.P loobumine apellatsioonist on ringkonnakohtule siduv ning juhindudes KrMS § 333 tuleb apellatsioonimenetlus lõpetada. Käesoleva kohtumääruse tegemisega jõustub Harju Maakohtu
5. veebruari 2008.a. U.P suhtes ja selle peale ei saa esitada kassatsiooni Riigikohtul. I. AMANN I. KESKÜLA M. PREIMER