Obsah (8)

§ 199§ 200§ 349§ 424§ 56§ 64§ 65§ 68

Kriminaalasi nr.1-07-2482 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 28.05.2007.a Harju Maakohus koosseisus: kohtunik Merike Allikmäe sekretär Erlike Karjus, tõlk Imbi Kangur –Popova juuresolekul prokurör Natal

§ 199

lg 2 p 4 - § 25 lg 2 alusel tingimisi vangistus 2 k katseajaga 18 kuud, väärteokorras karistatud korduvalt, tõkend – vahistamine (viibib xxx Vanglas);süüdistusasja

§ 200

lg 2 p 7,

§ 349järgi.

J.M, elukoht xxx, isikukood XXX, EV kodanik, keskeriharidus, emakeel – vene keel, töötab juhutöödel, varem kriminaalkorras karistatud 2 korral: - 27.03.2002.a. Tallinna LK poolt KrK § 197 lg 2 p 1 järgi tingimisi vangistus 8 k katseajaga 1 aasta; - 10.10.2003.a. Tallinna LK poolt

§ 424

järgi tingimisi vang 3 k katseajaga 18 kuud; väärteokorras karistatud korduvalt, tõkend – vahistamine (viibib xxx Vanglas);süüdistusasja

§ 200lg 2 p 7, Kr

K § 197 lg 2 p 1 järgi. N.Z süüdistatakse selles, et tema koos J.M-iga 20.03.2007.a. kella 23.45 paiku, viibides Tallinnas, Peterburi tee maja nr 20 juures, astus tagantpoolt RP juurde ja haaras tal käelabadest kinni, sellesamaga kannatanut kinni pidades, J.M aga otsis samal ajal RP taskud läbi, kust võttis ära mobiiltelefoni №kia 3250 maksumusega 4300,- krooni, tekitades RPle varalist kahju 4300,- krooni. Seega N.Z pani toime röövimise, s.o. võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, vägivallaga, mis oli toime pandud isikute grupi poolt, s.o. pani toime

§ 200lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, omamata mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis 16.01.2007.a. kella 19.30 ajal tallinnas, Pärnu mnt 80 juures sõiduauto XXXX reg. XXX ja esitas teda peatuanud Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonna konstaablile AT´ule juhtimisõiguse tõendamise eesmärgil juhiloa XXX, mis oli välja antud J.M-i nimele. Seega N.Z, teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamisega õiguste omandamise eesmärgil, pani toime tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise, mis on kvalifitseeritav

§ 349järgi.

J.M süüdistatakse selles, et tema grupis koos N.Z-iga 20.03.2007.a. kella 23.45 paiku, viibides Tallinnas, Peterburi tee maja nr 20 juures, astus tagantpoolt RP juurde ja kui N.Z tal käelabadest kinni haaras, sellesamaga kannatanut kinni pidades, otsis J.M samal ajal RP taskud läbi, kust võttis ära mobiiltelefoni №kia 3250 maksumusega 4300,- krooni, tekitades RPle varalist kahju 4300,- krooni. Seega J.M pani toime röövimise, s.o. võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, vägivallaga, mis oli toime pandud isikute grupi poolt, s.o. pani toime

§ 200lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2 Samuti tema 22.06.2002 kella 02.00 paiku isikuna, kes on varem toime pannud mootorsõiduki ärandamise, tungis ajutise kasutamise eesmärgil lukustamata autoukse kaudu Tallinnas, Nisu tänaval maja nr 34 lähedal pargitud AK nimele registreeritud, kuid faktiliselt MI kuuluvasse ja AI kasutuses olevasse sõiduautosse XXX reg.nr XXX, ühendas süütelukujuhtmed, käivitas sõiduki mootori ja sõitis sellega Aru tn maja 19B juurde, sõitis sellega ringi Tallinna linnas koos oma tuttavaga kuni kella 03.00-ni, mil teda Aru tänaval politseipatrull kinni pidas. Seega J.M vähemalt teistkordselt ärandades mootorsõidukit selle ajutise kasutamise eesmärgil, pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav KrK § 197 lg 2 p 1 järgi. Kohtuistungil kohtualusena üle kuulatud N.Z ja J.M seletasid, et nad on süüdistusest aru saanud ja tunnistasid endid nendele inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi süüdistuse täies mahus ning nõustusid kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Eeluurimisel J.M kinnitas (I kd, lk 19, 28, 72; 75, 149-154; II kd, lk 7-8; III kd, lk 3336), et kui ta tuli õlut ostmast, nägi ta hoovis autot, millel tuled põlesid ja uksed olid lahti. Ta käivitas auto „litri“ abil ja sõitis peo kohta, kus kutsus autoga sõitma ka V.B ning nad sõitsid umbes 500 m. Ta ei märganud kas uksed on muljutud, kas salongis on magnetofon ja kõlarid. J.M kinnitas, et 20.03.2007.a kella 23.45 ajal Peterburi 20 maja juures N.Z, astus tagantpoolt RP juurde ja kui N.Z tal käelabadest kinni haaras, sellesamaga kannatanut kinni pidades, otsis J.M samal ajal P taskud läbi, kust võttis ära mobiiltelefoni №kia 3250, maksumusega 4300 kr. Vähemalt teistkordselt mootorsõiduki ärandamise selle ajutise kasutamise eesmärgil 22.06.2002.a tõendavad lisaks J.M-i enda ütlustele lisaks tema süüd dokumentaalsed tõendid: - kannatanu AI´i ütlused ja allkiri sõiduauto kättesaamise kohta (tl. 23 – 25, 34 35, 103 – 108). Ta kinnitab, et ta nägi eemalt kui auto hoovist välja sõitis, kuid autos olijaid ei näinud. Autost varastati esemeid ja lõhuti pakiruum. - tunnistaja MI ütlused (tl. 6, 41 – 42, 166 – 170). Tema poeg A.Ivanov sõitis 21.06.06.a kodunt ära žiguliga. Koju tuli ta läbipekstuna mobiiltelefonita ja autota. Aru tn-l said nad ärandajad kätte. Lõhutud oli salong, magnetofoni ei olnud, auto oli läbi teinud avarii. Talle on tagastatud mobiiltelefon. - tunnistaja VB´i ütlused (tl. 20, 31 – 32, 53, 143 – 148). Ta kinnitas, et läks koos J.M-iga peole. Mingil ajal kutsus J.M teda sõitma heleda Žiguliga, mille oli laenanud sõiduks sõbralt. Auto uksed olid lahti, magnetofoni ei olnud, ainult juhtmed rippusid. - tunnistaja NS ütlused (tl. 93 – 97, 171 – 175). Ta ei näinud peksmist, kuid kuulis sellest NT, et A ilmus koju läbipekstuna ja autota. Täpsustades ütlusi kinnitab ta, et kuulis peksmisest EG käest. Et talle jäi mulje, et peksjaks oli J.M. - tunnistaja AG ütlused (tl. 113 – 116). Ta kinnitas, et Ivanov oli liialt purjus, et teda rooli lubada. I autoga sõitis minema J.M koos B. - tunnistaja DN ütlused (tl. 121 – 125). Ta kuulis kelleltki, et autoga sõitis minema J.M. - sündmuskoha vaatlusprotokoll ja fototabelid (tl. 8 – 12) sõiduautost XXX reg nr XXX - esemete vaatlusprotokoll, fototabel ja esemete asitõenditeks tunnistamise määrus (tl. 13 – 16), vaadeldud on võtmeid, haigekassa liikmekaarti, õpilaspilet ja pangakaart VBi nimele; - Põhja PO politseiinspektor A.Zimini ettekanne ärandatud sõiduauto kinnipidamise kohta (lk 33) 22.06.06.a kell 02.

1. Autot VAZ -21033 reg nr 312 AGJ juhtis J.M, kõrval istus VB. Eeluurimisel N.Z kinnitas (II kd, lk 9-10; III kd, lk 27-30), et koos J.M-iga ostsid nad sõiduauto XXX. Registreerimistunnistusele ei ole veel nende andmed vormistatud. Ta kasutas sõidukit 16.01.2007.a ning ta peeti kinni Pärnu mnt 80 juures, kus ta esitas politseile J.M-i nimele väljaantud dokumendid. Ta nõustus politseiniku väitega selle kohta, et dokumendid ei ole tema omad. Ta esitas need seetõttu, et temalt autot ära ei võetaks. Ta tunnistab kuriteo toimepanemist 20.03.2007.a Peterburi tee 20 koos J.M, kui nad küsisid ühelt mehelt telefoni. Mees vastas, et tal telefoni ei ole, kuid nad otsustasid ta läbi 3 otsida, et vaadata, mida tal väärtuslikku on. N.Z haaras tal käelabast kinni ja hoidis, kui J.M tal taskuid läbi otsis. J.M tõmbas telefonist välja kõnekaardi ja viskas selle maha. N.Z lasi mehe lahti ja nad jooksid Majaka tn poole. J.M talle rahakotti ei näidanud, näitas valge-hõbedase värvi №kia mobiiltelefoni. Tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamist 16.01.2007.a.tõendavad tema süüd lisaks N.Z-i enda ütlustele dokumentaalsed tõendid: - Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonna konstaabli Dmitri Mettuse ettekanne (tl. 2), mille kohaselt 16.01.07.a peatasid nad Pärnu mnt 80 sõiduautot XXX, mille roolis oli N.Z, kes esitas juhiload J.M-i nimele; - tunnistaja Anton Tšižiku ütlused (tl. 3), mille kohaselt kontrollimise visuaalsel vaatlusel selgus, et juhiloal olev pilt ei klapi isiku välimusega. Juht kinnitas, et juhiluba ei ole tema oma. Juht oli eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud; - tunnistaja J.M-i ütlused (tl. 7 – 8). 17.01.2007.a tunnistuse kohaselt ostis J.M nädal tagasi N.Z-iga auto kahe peale. Kui vaja sõidab tema, kui vaja sõidab N.Z. Auto dokumendid on autos, nii ka tema juhiluba. Ta sõidab volikirja alusel, mis peab olema autos; Röövimist 20.03.2007.a tõendavad lisaks N.Z-i ja J.M-i enda ütlustele lisaks nende süüd dokumentaalsed tõendid: - kannatanu RP ütlused (tl. 2 – 4), mille kohaselt läks ta 20.03.07 kell 23.45 Peterburi mnt mööda linnast välja . Kaks meest tulid ta juurde ja üks küsis kas tal on telefon. Ta ütles, et ei ole, mille peale üks meestest hoidis teda kinni ja teine otsis taskud läbi, võttis ära mobiiltelefoni №kia
2. Ta võttis telefonist SIM kaardi ja viskas maha. R.P korjas kaardi üles. Ta avastas ka rahakoti kadumise. Teda ei löödud ega füüsilist valu ei tekitatud - asitõendi vaatlusprotokoll (tl. 50 – 52) objektiks on mobiiltelefon №kia 3250, mis anti HP vastutavale hoiule; - kannatanu HP ütlused (tl. 53 – 55) selle kohta, et tema poeg RP viibis 20.03.2007.a Tallinnas, kus 2 tundmatut meest võtsid ära mobiiltelefoni №kia 3250 ja rahakoti koos dokumentidega. Tagasi sai ta kõnekaardi ja telefoni. Hagi nõue on 70 kr. Tsiviilhagid on esitanud HP summas 70,- krooni, AI summas 3000,-krooni. Asitõend Mobiiltelefon №kia 3310 – on HP vastutaval hoiul. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud, et N.Z-i ja J.M-i panid toime röövimise 20.03.07.a. kohtualuste enda ütlustega, tunnistaja H.P ja kannatanu R.P ütlustega ning asitõendi mobiiltelefon №kia 3250 vaatlusega. Kohtul puudub alus kahelda kannatanu ütlustes selle kohta, et kaduma läks ka rahakott koos dokumentidega. R.P ei nimetanud mingitki summat, mis rahana kotis võinuks olla. H.P kinnitusel oli poja mobiiltelefoni maksumus 4300 kr ja rahakoti maksumus 70 kr. N.Z-i ja J.M-i tegu on toime pandud tahtlikult. Kohus jõuab järeldusele, et N.Z ja J.M võisid kannatanule vägivallaga põhjustatud tagajärge mitte soovida. Kohtualused on eeluurimisel andnud ütlusi, mille kohaselt neil esmalt puudus aktiivne tahtlus toime panna röövi. Nad küsisid mehelt, et kas tal on telefoni. Saanud vastuseks eituse nad otsustasid ta läbi otsida. Kannatanu R.P kinnitab vägivalda, kuna ta soovis oma käsi haardest vabastada, kuid see ei õnnestunud, kuna üks meestest hoidis teda kinni ja teine otsis taskutes. Sihilikke lööke ei olnud, valu ei tekitatud. N.Z ja J.M hõivasid võõra vara väivallaga, grupiviisilisena. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud, et N.Z pani toime tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise 16.01.2007.a. Ta tunnistab oma süüd ning kaaskohtualune kinnitas, et auto oli ostetud kahepeale ning autos oli tema juhiluba. N.Z nõustus politseiniku väitega selle kohta, et dokumendid ei ole tema omad. Ta esitas need seetõttu, et temalt autot ära ei võetaks. Tema süüd tõendavad ka Dmitri Mettuse ettekanne ja tunnistaja Anton Tšižiku ütlused, mille kohaselt 16.01.07.a sõiduautot XXX, mille roolis oli N.Z, kes esitas juhiload J.M-i nimele. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud, et J.M-i pani toime vähemalt teistkordselt mootorsõiduki ärandamise selle ajutise kasutamise eesmärgil 22.06.2002.a. Teda on karistatud 4 27.03.2002.a Tallinna LK poolt KrK § 197 lg 2 p 1 järgi tingimuslikult. J.M kinnitas oma süüd ning tema ütlused seonduvad tunnistaja V.B ütlustega selle kohta, et J.M kutsus teda autoga sõitma. Antud episoodis ülekuulatud tunnistajad tarvitasid peol alkoholi ning õhtul toimunud sündmused võivad mäletamist mööda olla sellised, mis ei viita J.M-ile kui teo toimepanijale. Tunnistaja NSütluse kohaselt ta kuulis NT, et Andrei ilmus koju läbipekstuna ja autota. Täpsustades ütlusi kinnitab ta, et kuulis peksmisest EG käest. Et talle jäi mulje, et peksjaks oli J.M. Kohtu arvates tunnistaja N.S info saamine erinevatelt inimestelt ei sea kahtluse alla tunnistaja usaldusväärsust vaid kinnitab toimunut. Ka tunnistaja AG ja D N ütlused kinnitavad, et autoga sõitis minema J.M koos B. P.B tunnistab oma süüd tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamises 16.01.2007.a ning tema süü on tõendatud ka dokumentaalsete tõenditega, milleks on konstaabel Dmitri Mettuse ettekanne, tunnistaja AT ütlused ja tunnistaja J.M-i ütlused, mille kohaselt auto dokumendid, sealhulgas ka tema juhiluba, olid autos. Kohus loeb usaldusväärseks kannatanu R H P , AIi tunnistajate A T , M I , V B , N S , A G , D N ütlused, mis seonduvad kohtualuste ütlustega. Kohtu arvates on J.M-i ja N.Z-i poolt toime pandud kuriteod toime pandud tahtlikult. Kohus, kuulanud ära tunnistajad ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid dokumentaalseid tõendeid, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on N.Z-i süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises kogu süüdistuse mahus tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on kohtualuse käitumine õigesti kvalifitseeritud

§ 200

lg 2 p 7,

§ 349

järgi, J.M

§ 200lg 2 p 7, Kr

K § 197 lg 2 p 1 järgi ettenähtud kuriteona. Karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kohtualuse isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust. Karistuse mõistmisel arvestab kohus

§ 56

lg 1 kohaselt kuriteo toimepannud isikute süüd ja leiab, et nende käitumine oli õigusvastane ja moodustas kuriteo ning arvestab kooskõlas

§ 56

lg 2 asjaoluga, mille järgi vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohtul puudub alus N.Z ja J.M karistusest vabastada või karistust muul viisil oluliselt kergendada. Vastavalt toimepandule tuleb kohtualuseid karistada reaalse vangistusega. N.Z-i ja J.M-i karistust kergendavaks asjaoluks on oma süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. J.M-i karistust kergendavaks asjaoluks on ka kahju osaline hüvitamine. Kohus arvestab, et kuriteoga raskeid tagajärgi ei saabunud. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kohtualuste isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust. Kohtualune N.Z on varem kohtu poolt karistatud 1 korral. Väärteo korras on teda karistatud korduvalt, omab alalist elukohta. Kohtualune J.M on varem kohtu poolt karistatud 2 korral. Väärteo korras on teda karistatud korduvalt, alalist elukohta ta omab. Kohtualused ei oma alalist töökohta, nad ei ole aru saanud oma teo ühiskonnaohtlikkusest, jätkavad kuritegude toimepanemist, paranemise teele ei ole asunud. Kõiki karistuse mõistmisel arvestatavaid tegureid kogumis hinnates, leiab kohus, et N.Z ja J.M on põhjendatud ja tarvilik toimepandu eest karistada reaalse vangistusega, arvestades, et nende poolt toimepandavad kuriteod on aina raskemad. Kohus leiab, et sellega saavutatakse karistuse eesmärk ja kindlustatakse õiguskorra huvid ning aktsepteeritakse ka ühiskondlikku arvamust õiguserikkujate suhtes ning saavutatakse hukkamõist sellisele teguviisile. KrMS § 179 kohaselt kuulub süüdistatavatelt väljamõistmisele sundraha 9000 krooni riigituludesse, hüvitamisele kuulub kaitsjatasu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 4; § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3,4,9; § 237; § 238 lg 1 p 3; § 238 lg 2 ; § 310; § 311; § 312 ja § 313, kohus O t s u s t a s: 5 Süüdi tunnistada N.Z

§ 200

lg 2 p 7 järgi ja mõista talle karistus 3 aastat vangistust;

§ 349

järgi ja mõista karistus 5 kuud vangistust;

§ 64lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja karistada teda 3 aastase vangistusega. Kr

MS § 238 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada teda 2 aastase vangistusega.

§ 65

lg 1 alusel suurendada karistust 04.08.2005.a Tallinna Linnakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4- 25 lg 2 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 kuud võrra ja mõista liitkaristus 2 aastat 2 kuud vangistust

§ 68

alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 21.03.-27.05.2007.a, s.o. 2 kuud ja 7 päeva. Ärakandmisele kuulub karistus 1 aasta 11 kuud ja 23 päeva vangistust. Karistusaja alguseks lugeda 28.05.2007.a. Tõkend- vahistamine- otsuse jõustumisel – tühistada. Süüdi tunnistada J.M

§ 200lg 2 p 7 järgi ja mõista talle karistus 3 aastat vangistust; Kr

K § 197 lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistus 1 aasta vangistust.

§ 64lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja karistada teda 3 aastase vangistusega. Kr

MS § 238 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada teda 2 aastase vangistusega.

§ 68

alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 21.03.-27.05.2007.a, s.o. 2 kuud ja 7 päeva. Ärakandmisele kuulub karistus 1 aasta 9 kuud ja 23 päeva vangistust. Karistusaja alguseks lugeda 28.05.2007.a. Tõkend- vahistamine-otsuse jõustumisel – tühistada. Välja mõista solidaarselt N.Z-ilt ja J.M-ilt tsiviilhagi summas 70,- krooni HP, eluk XXX, kasuks. Välja mõista J.M-ilt tsiviilhagi summas 3000,- krooni AI, eluk XXX, kasuks. Välja mõista N.Z, ik XXX, elukoht XXX sundraha 9000.- krooni ja kaitsja tasu summas 2655.00 krooni riigi tuludesse. N.Z tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „N.Z, sundraha, kaitsjatasu“. Sundraha tasuda 30 päeva jooksul karistuse kandmisest vabanemisest alates. Kaitsjatasu täitmise tähtajaks määrata 4 kuud karistuse kandmisest vabanemisest alates. Välja mõista J.M, ik XXX, elukoht XXX, sundraha 9000.- krooni, ekspertiisitasu 5750,- krooni ja kaitsja tasu summas 2584.20 krooni riigi tuludesse. J.M tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „J.M, sundraha, ekspertiisitasu, kaitsjatasu“. Sundraha tasuda 30 päeva jooksul karistuse kandmisest vabanemisest alates. Kaitsjatasu ja ekspertiisitasu täitmise tähtajaks määrata 3 kuud karistuse kandmisest vabanemisest alates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Asitõend - Mobiiltelefon №kia 3310, mis on HP vastutaval hoiul, jätta kannatanule. Kohtuotsuse peale on õigus KrMS § 318 alusel kohtumenetluse poolel esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni, mille kasutuse soovil teatatakse kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. 6 Kohtunik Merike Allikmäe