1-06-14794\4

Kriminaalasi nr. 1-06-14794 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 27.03.2007.a. Harju Maakohus koosseisus: kohtunik rahvakohtunikud sekretär prokurör kaitsja JULIA VERNIKOVA MALLE IZBAŠ ja JAAK KRIIVA SILVI VÄIKMERI tõlgi MAREK LITNEVSKI juuresolekul AVE EISEL NATALIA LAUSMAA osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas kriminaalasja B.F, elukoht xxx, isikukood XXX, kodakondsuseta, keskeriharidus, töökoht xxx , varem kriminaalkorras karistamata Tõkend – vahistamine alates 22.05.2006.a. Süüdistuses KarS § 113 järgi. B.F süüdistatakse selles, et tema 21.05.2006.a. õhtul, alkoholijoobe seisundis, korteris aadressil Xxx Tallinnas, ühise tüli käigus pani toime AŽtapmise, ja nimelt lõi kannatanut mitmel korral jalaga ja käega (rusikaga) pea piirkonda ning mitmel korral käega ja jalaga keha (rindkere) ja ülajäsemete piirkonda, tekitades AŽ surma põhjustanud eluohtlikud tervisekahjustuse – tömbi peaaju-kolju trauma peaaju kõvakelmealuse verevalumiga. Samuti olid kannatanule tekitatud peanahaalused verevalmid, verevalumid pea-näo piirkonnas, põrutushaav paremal pool oimul, parema teise roide murd koos roietevaheliste lihaste ja rinnakutaguste verevalumitega, verevalumid kaelal, ülajäsemetel, rebimishaavad sõrmedel. AŽ suri saadud eluohtlike tervisekahjustuste tagajärjel sündmuskohal. B.F tunnistas ennast süüdi talle inkrimineeritud süüdistuses, kuid seletas seejuures, et ei soovinud kannatanu surma. Tema ütlustest järeldub, et kannatanuga ta elas koos 1978 aastast ja abiellusid kaks aastat tagasi. Kannatanu tarvitas alkoholi iga päev, vahelt tarvitasid alkoholi koos. 21.05.2006.a. hommikul B.F läks turule, tagasi tulles, avastas, et AŽ oli juba joonud, hakkasid koos turul ostetud viina tarvitama. Seejärel läks süüdistatav magama, kannatanu jäi kööki. B.F ärkas üles kella 18-19 paiku ja avastas, et tema rahakotist on kadunud sularaha. Kuna keegi võõras ei saanud raha varastada, hakkas B.F süüdistama kannatanut raha varastamises ja nende vahel tekkis tüli, mille käigus B.F lõi kannatanut mitmel korral rusikaga näkku, kannatanu kukkus maha ja B.F lõi teda mitmel korral jalaga keha piirkonda. Jalas olid tal talvesaapad. Kannatanul tuli verd ninast, ta läks vannituppa end pesema, pärast vaatas televiisorit. B.F läks magama. Hommikul süüdistatav tõusis üles kella 4.30 ajal, et minna tööle, nägi koridoris maas lamavat kannatanut, arvab, et ta võis kukkuda peaga vastu riiulit. B.F kutsus kiirabi välja. Uurinud kriminaalasjas kogutud tõendeid nende kogumis oma siseveendumise kohaselt, kohus asub seisukohale, et süüdistatava süü talle esitatud süüdistuses – tapmises – on täielikult tõendamist leidnud. Kannatanud VG ja RD – AŽ vend ja poeg seletasid kohtule, et kannatanu oli tõepoolest alkoholisõltlane, korter oli koristamata, sööke ei teinud, süüdistatav oli ainus inimene, kes võis ta korrale kutsuda, suhted olid nende vahel head vaid siis, kui AŽ oli kaine. Ka varem oli olnud juhtumeid, et AŽ võttis loata mehelt raha alkoholi ostmiseks. Süüdistatava ütlustest järeldub samuti, et süüdistuses nimetatud päeval tekkis tüli raha kadumise pärast, milles oli süüdistataval alust kahtlustada AŽ. Süüdistatav tunnistas, et mitmel korral lõi kannatanut nii rusikaga, kui ka jalaga näkku ja keha piirkonda. Süüdistatava ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks avaldatud kohtueelsel uurimisel antud ütlustes (t.l.111 10 ja 11 rida) seletas B.F, et pärast seda, kui ta lõi A rusikaga näkku ning ta kukkus maha, lõi ta A vähemalt 5 korral jalaga pähe. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav avaldatud ütlusi. Sama kinnitas B.F ütluste olustikuga seostamisel ning ütluste ja olustiku seostamise protokolli osa avaldamisel kohtuistungil (t.l.120 1 ja 2 rida) ei eitanud süüdistatav samuti seda väidet. Vastavalt kohtuarstliku ekspertiisiaktile nr.441 23.05.2006.a. oli kannatanu surma põhjuseks tömp peaaju-kolju trauma peaaju kõvakelmealuse verevalumiga. Kannatanule olid tekitatud järgmised tervisekahjustused – tömbile peaajutraumale iseloomulikud peaaju kõvakelmealune verevalum koos peanahaaluste verevalumitega, verevalumitega pea-näo piirkonnas, põrutushaav paremal pool oimul, parema teise roide murd koos roietevaheliste lihaste ja rinnakutaguste verevalumitega, verevalumid kaelal, ülajäsemetel, rebimishaavad sõrmedel, surma põhjustas pead tabanud löökide tagajärjel tekkinud peaaju kõvakelmealune verevalum. Vigastused võivad olla tekitatud korduvatest löökidest tömbi pinnaga esemega – rusikas, jalg – pea ja rindkere piirkonda. Kannatanu võis peale vigastuste saamist iseseisvalt liikuda, hüüda, avaldada vastupanu kümnetes minutites mõõdetava ajavahemiku jooksul. DNA analüüsi tulemuste alusel jõudis ekspert arvamusele, et vannitoa ukselingilt, vannitoas olnud pesumasina nurgalt, tapeeditükkidelt ja parema jala saapa tallalt võetud proovidest määratletud DNA profiilid on kokkulangevad AŽ võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Seega, analüüsides süüdistatava poolt mitmel korral antud ütlusi nende kogumis ja seostades neid kohtuarstliku eksperdi, DNA eksperdi arvamuse ja teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega, kohus leiab, et on tõendamist leidnud, et surma põhjustanud vigastused olid tekitatud süüdistatava poolt korduvatest löökidest talvesaapasse kängitsetud jalaga pähe ning asjaolu, et kannatanu pärast tekitatud lööke käis ennast pesemas ja vaatas televiisorit, leiab kinnitust eksperdi arvamusega selles osas, et ta võis iseseisvalt tegutseda kümnetes minutites mõõdetava ajavahemiku jooksul. Tuvastanud, et kannatanu surm saabus süüdistatava tegevuse tagajärjel, kohus leiab, et B.F pani AŽ tapmise toime kaudse tahtlusega. Süüdistatav seletuse kohaselt ei soovinud ta kannatanu surma, kuid, pekstes teda korduvalt talvesaapasse kängitsetud jalaga valimatult pähe ja rindkere piirkonda, möönis ta mistahes tagajärje saabumist, sh ka kannatanu surma saabumist ja pidas võimalikuks, et tema tegu põhjustab kannatanu surma. Seega esineb kaudne tahtlus kõigi objektiivsete tunnuste suhtes ning kohus leiab, et süüdistatava tegevusele on antud õige juriidiline hinnang KarS § 113 järgi Karistuse mõistmisel kohus arvestab süü astet, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra huvisid. 2 Toimepandu on üks raskeimatest isikuvastastest süütegudest, kuulub esimese astme kuritegude hulka. B.F on ennast selles süüdi tunnistanud ja kahetsenud tehtut siiralt ja sügavalt, mida tuleb lugeda karistust kergendavaks asjaoluks. Samas tuleb tõdeda, et kannatanu oma asotsiaalse käitumisega ei aidanud perekonna kooselu heasüdamlike ja respektsete suhete loomisele kaasa vaid, vastupidiselt, oli süüdistatav suuremal määral hoolitsenud kannatanu auväärse eluviisi säilitamise eest, mida kinnitasid ka kannatanu lähedased sugulased – poeg ja vend. Eelpoolnimetatud kõiki asjaolusid arvesse võttes, on kohus seisukohal, et B.F tuleb karistada vangistusega sanktsiooni alammäära piiris. Juhindudes KrMS § 306, 311-313, kohus Otsustas: Tunnistada süüdi B.F KarS § 113 järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda kinnipidamise päev 22.05.2006.a. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni. KrMS § 179 alusel välja mõista B.F-ilt sundraha summas 9000 krooni ja KrMS § 175 alusel menetluskuludena kaitsjatasu summas 17 464 krooni, ekspertiisi tasu summas 70 759 krooni riigituludesse, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas 10220034800017 viitenumbriga 2800049777. Kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Asitõend – videosalvestis – jätta toimiku materjalide juurde, suitsukonid, 2 pitsi, 0,7 l tühi pudel „Laua viin“, DNA proovid, väljalõiked tekikotilt, padjapüürilt, linalt, tapeedilt, verekahtlase määrdumisega riidetükk, paberitükid – hävitada, rahakott, ID kaart – tagastada B.F-ile pärast kohtuotsuse jõustumist. Kohtuotsusele võib süüdistatav ja tema kaitsja 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatakse Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Harju Maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. KOHTUNIK RAHVAKOHTUNIKUD 3