lg 2 p 2, 3 järgi Lühimenetlus Prokurör Anneli Lumiste Kannatanu AS F esindaja advokaat Monika Mägi Süüdistatav S.M Ik: XXX, EV kodanik, kõrgema haridusega, elukoht: xxx, töökoht: OÜ E Tõkend: ei ole kohaldatud, kahtlustatavana kinni peetud 02.08.2004 kuni 04.08.2004, so 3 päeva Varasem karistatus: puudub Kaitsja Advokaat Anatoli Jaroslavski RESOLUTSIOON 1. S.M süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada S.M-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud. 3.
lg 1 alusel arvestada mõistetud karistusest kantuks eelvangistuses viibitud ajavahemik, so 02.08.2004 kuni 04.08.2004, so 3 päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva. 4.
lg 2 alusel määrata, et koheselt kuulub mõistetud ja ärakandmata karistusest ärakandmisele tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud ning
lg 1 ja 3 alusel määrata, et ülejäänud ärakandmata karistus, so tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 27 1 (kakskümmend seitse) päeva jäetakse S.M suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et S.M temale määratud 3 (kolm) aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel: 6 127 742, 6 127 758) 5.
lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada S.M järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas XXX; • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta: • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 6.
p 1 alusel arvestada S.M-ile määratud 3 aastase katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 15.03.
sätete kohaselt ametiisik, kuna temale olid 14.02.2000 töölepingu nr 02/2000-2 järgi ülesandeks pandud tööandja AS F finants-majandusliku tegevuse organiseerimine ja pidamine ning 30.07.2001 tutvustatud ametijuhendi järgi kuulus tema tööülesannete hulka arvelduste teostamine deebitoride ja kreeditoridega ning pangaoperatsioonide teostamine, so varaliste väärtuste liikumist korraldavad ülesanded ning mistõttu tulenevalt oma ametiseisundist omas juurdepääsu AS F kuuluvatele rahalistele vahenditele, omastas tema valduses olevaid AS F kuuluvaid rahalisi vahendeid järgnevalt: Ajavahemikul veebruar 2001 kuni märts 2004 kandis S.M AS F arveldusarvelt nr XXXXXXXXXXXXX aktsiaseltsile kuuluvaid rahalisi vahendeid kolmandate isikute arvelduskontodele – RL, OÜ S, AG, MO, VO, VS, OS, N I , A L ja D L arvelduskontodele, millele tal endal oli juurdepääs, kuna need isikud sõlmisid tema palvel oma arvelduskontoga seotud internetipanga kasutamise lepingu ning andsid S.M-ile oma arvelduskontoga seotud internetipanga kasutamise koodikaardid ja paroolid, samuti pangakaardid. Ajavahemikul veebruar 2001 kuni märts 2004 tegi S.M AS F arvelduskontolt nimetatud isikute pangakontodele ülekandeid kokku 8 684 342 krooni ja 27 senti, mille seejärel pangakaartidega, mille ülalnimetatud isikud olid talle andnud, erinevatest pangaautomaatidest sularahas välja võttis ning omastas. Sooritatud ülekannete ja AS F tekitatud kahju varjamiseks kajastas S.M AS F raamatupidamises fiktiivseid arveid ning fiktiivseid pangakonto väljavõtteid, kus ülekande tegeliku saaja nimi oli asendatud fiktiivselt arvel kajastatud teenuse osutajana märgitud isikuga. Samuti S.M, ajavahemikul jaanuar 2001 kuni juuli 2004 Tallinnas, aadressil XXX, omastas AS F kassast sularaha üldsummas 912 701 krooni ja 30 senti, kasutades kassast sularaha omastamise varjamiseks fiktiivseid pangakirjeid, näidates raamatupidamise programmis, et rahalised laekumised AS F ostjatelt on tehtud pangaülekannete kaudu, tegelikult tasusid ostjad ASle F sularahas. Seega S.M, olles ametiisik, pöörates valduses olevat võõrast vallasasja ebaseaduslikult enda ja kolmanda isiku kasuks suures ulatuses, pani toime omastamise, so
Kohtuistungil süüdistatav S.M seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi osaliselt, väites, et ta ei ole ise raha omastanud, kuid nõustub tsiviilhagi hüvitamisega. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ja varavastaste süütegude toimepanemine on tõendatud kriminaalasja materjalidega. 3 Kannatanu esindaja jäi kohtuistungil kohtueelsel menetlusel esitatud tsiviilhagi 9 597 043 krooni ja 57 sendi juurde ja taotles tsiviilhagi väljamõistmist süüdistatavalt, arvestades tsiviilhagist maha süüdistatava poolt juba tasutud 35 000 krooni. Arvestades tekitatud varalist kahju, mis ületab ka kohtuliku arutamise ajal kehtestatud suure kahju ulatust
RS § 8 lg 1 mõttes, asub kohus seisukohale, et ka 912 701 krooni ja 30 sendi omastamisega on S.M tekitanud suure varalise kahju. Kohtuistungil tunnistas S.M end temale esitatud süüdistuses süüdi osaliselt, tunnistades raha omastamist süüdistuses kirjeldatud viisil, kuid väitis, et kõike raha ta ei omastanud, vaid selle raha said teised isikud, mitte tema. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatav esialgselt seletanud, et äriühingu juhtkond, sealhulgas ka ASei olnud teadlik tema poolt toime pandud vara omastamisest. Järgnenud ülekuulamisel on ta keeldunud kommenteerimast seda, kas äriühingu juhtkond oli tema tegevusest teadlik ning lõpuks viimasel ülekuulamisel kohtueelses menetluses on ta väitnud, et ASoli teadlik tema poolt toimepandud kuritegudest ja et tegelikult tegi ta kõike süüdistuses märgitut just ASkorraldusel ja raha andiski ASile. Arvestades taolisi vastuolulisi ütlusi asub kohus seisukohale, et usaldusväärsemaks tuleb lugeda sellised ütlused, millised riimuvad teiste kogutud tõenditega. Juhul, kui ASoleks andnud S.M-ile korraldusi äriühingust raha kõrvaldamiseks, puudunuks AS vajadus hakata kontrollima S.M tegevust ja teha järelepärimisi Hansapanka ning äripartneritele. Alles AS aktiivse tegutsemise tõttu üldse avastati äriühingu rahaliste vahendite kõrvaldamine ja panga sisekontrolli tegevusetus ning varasema audiitorkontrolli puudused. Panga ja äriühingu andmete võrdlemisel tuvastati ka varalise kahju suurus. Juhul, kui omastamine toimunuks AS korraldusel, puudunuks AS vajadus politseisse pöörduda. Samuti juhul, kui S.M seisukoha järgi sai kõrvaldatud ja omastatud raha enda kätte AS, puuduks S.M kohustus asuda tekitatud varalist kahju hüvitama. Ometigi on S.M nõustunud tekitatud kahju summaga ja võtnud endale kohutuse kahju hüvitada täies ulatuses. Kohtu arvates ei ole S.M väited AS seotusest äriühingu vara omastamisega loogilises seoses S.M enda objektiivse käitumisega ning AS aktiivse tegutsemisega kuriteo avastamisel. Kriminaalasjast võib pigem teha järelduse, et kuigi AS F pearaamatupidaja korraldatav finants-majanduslik tegevus pidi toimuma AS vahetu kontrolli all, oli see kontroll puudulik ega täitnud oma eesmärki, mis võimaldas S.M äriühingu juhtkonna usaldust ära kasutades vähehaaval ja väiksemate summade kaupa korraga omastada pikema aja jooksul AS Fi vara. Kohus asub seisukohale, et isegi juhul, kui inkrimineeritud teod oleks olnud toime pandud AS korraldusel ja rahalised vahendid oleks olnud pööratud AS kasuks, siis ei oleks sellel asjaolul tähtsust, kellele raha lõppkokkuvõttes läks, kuivõrd
järgi on karistatav valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu vara ebaseaduslikult nii enda kui ka kolmanda isiku kasuks pööramine. Seega ka juhul, kui kogu ebaseaduslikult omastatud vara oleks olnud pööratud AS kasuks, pani inkrimineeritud teod oma ametiseisundit kasutades toime ikkagi S.M, tekitades suure varalise kahju eraõiguslikule juriidilisele isikule. Seetõttu leiab kohus, et kohtueelsel menetlusel on S.M käitumine õigesti kvalifitseeritud
lg 2 p 2, 3 ettenähtud kuriteona, so valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda ja kolmanda isiku kasuks pööramisena, mis on toime pandud suures ulatuses ja ametiisiku poolt. Kohtueelsel menetlusel on AS F esitanud tsiviilhagi 9 597 043 krooni ja 57 sendi nõudes ning varaline nõue sisaldab endas S.M poolt kuriteo toimepanemisega omastatud rahaliste vahendite kogusummat. Kohus asub seisukohale, et esitatud varaline nõue on põhjendatud, kuivõrd just S.M teadliku ja tahtliku süstemaatilise kuritegeliku käitumise tõttu on varaline kahju tekkinud. Seetõttu leiab kohus, et varalise kahju peab hüvitama selle varalise kahju tekitaja, so S.M oma rahalistest vahenditest, tagamaks kannatanu varalise olukorra viimist kuriteo toimepanemisele eelnenud seisundisse ning esitatud tsiviilhagi kuulub S.M-ilt täies ulatuses AS F kasuks väljamõistmisele. 4 Tsiviilhagi väljamõistmisel arvestab kohus maha juba hüvitatud osa 35 000 krooni ulatuses ning arvestab tsiviilhagi katteks ka arestitud vara 100 000 krooni ulatuses, mistõttu kuulub hüvitamisele ja kannatanu kasuks väljamõistmisele 9 462 043 krooni ja 57 senti. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna peab kohus võimalikuks arvestada
lg 1 p 2 mõttes kahju vabatahtlikule hüvitamisele asumist, kuigi eelmärgitud sätte kohaselt oleks karistust kergendava asjaoluna käsitletav vaid kahju vabatahtlik hüvitamine, seega hüvitamine täies ulatuses. Arvestades aga tekitatud kahju suurust oleks kahju täies ulatuses hüvitamine niivõrd lühikese ajavahemiku jooksul mõeldamatu, mistõttu teeb kohus kergendava asjaolu arvestamisel möönduse. Inkrimineeritava teo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus 30 päevamäärast 500 päevamäärani või vangistus kuni 3 aastani. Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistatavale inkrimineeritud teod on toime pandud kolme aasta jooksul, mis näitab tegude toimepanemisel suurt järjekindlust ja püsivat eesmärki, samuti seda, et kuriteo toimepanemisega on tekitatud suur varaline kahju ja seda mitte selle mõiste alammäära lähedasena, vaid seda kordades ületavana. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatavale tuleb mõista karistus, mille määr ületab ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Karistuse liigi valikul lähtub kohus asjaolust, et kuigi süüdistatavat ei ole varem kohtu poolt karistatud ja sanktsioonis on ette nähtud ka alternatiivne karistus rahalise karistusena, ei pea kohus võimalikuks süüdistatava suhtes rahalist karistust kohaldada, kuivõrd süüdistataval juba lasub kohustus hüvitada tekitatud varaline kahju, mille suurus eeldab seda, et selle hüvitamiseks kulub aastaid, kui mitte aastakümneid. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks rahalise karistusega süüdistatava rahalisi kohustusi veelgi suurendada. Taolistel asjaoludel leiab kohus, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kuivõrd süüdistatav on varem kohtu poolt karistamata ja ta on asunud hüvitama tekitatud varalist kahju, leiab kohus, et kogu mõistetava karistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekas ning osa karistusest võib jätta täitmisele pööramata. Täitmisele pööratava karistuse pikkuse määramisel arvestab kohus süüdistatava isikut ning kriminaaltoimikust ilmnevaid muid olulisi asjaolusid. Kriminaaltoimikus leiduvast töölepingust nähtuvalt allus süüdistatav tööandja, so juhatuse esimehe juhtimisele ja kontrollile ning ametijuhendi kohaselt allus pearaamatupidaja direktori kontrollile. Seejuures toimus arvete tasumine pärast nende kinnitamist direktori poolt. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt toimus iga aasta ka audiitorkontroll ning fiktiivsete maksekorralduste ja nende alusel pangaoperatsioonide tegemine sai võimalikuks ka krediidiasutuse sisekontrolli puuduliku järelevalve tõttu, õigupoolest järelevalve puudumise tõttu. Seega oli süüdistatava kuritegeliku käitumise õnnestumiseks rida süüdistatavast sõltumatuid asjaolusid ja pädevate isikute poolt oma järelevalve ülesannete täitmisel tehtud minetusi, mis lõid süüdistatavale soodustingimused inkrimineeritud kuritegude toimepanemisel, mida süüdistatav ka ära kasutas. Arvestades eelmärgitud asjaolusid leiab kohus, et süüdistatava mõjutamiseks edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvide tagamiseks ei pea koheselt ärakandmisele kuuluv karistus olema pikaajaline. Samas aga, tagamaks kontrolli süüdistatavale määratavate rahaliste kohustuste täitmise üle peab kohus vajalikuks ülejäänud karistuse kohaldamata jätmisel allutada süüdistatava pikaajalisele käitumiskontrollile, mis distsiplineeriks süüdistatavat pikema aja jooksul ja sunniks teda hoolt kandma selle eest, et ta maksimaalselt oleks huvitatud temalt välja mõistetava tsiviilhagi hüvitamisest. Märt Toming kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.