ja § 329 lühimenetluses Prokurör TIIU RÕÕM Süüdistatav J.N järgi IK XXX, EV kodanik, põhiharidus, emakeel – eesti keel, SE OÜ, elukoht XXX, varem kohtu poolt karistatud: 1) 07.02.2006.a. Pärnu Maakohtu otsusega
järgi vangistusega 5 kuud tingimisi 18 katseajaga, lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuud; 2) 01.02.2007.a. Pärnu Maakohtu otsusega
11760 krooni ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuud; 3) 15.05.2007.a. Pärnu Maakohtu otsusega
järgi liitkaristusena 6 kuud vangistust,
alusel asendati vangistus 360 tunni üldkasuliku tööga, milline ära teha 31.märtsiks 2008.a. ja allutati käitumiskontrollile, lisakaristusena võeti ära mootorsõiduki juhtimisõigus 2 aastaks. ÜKT-d tehtud ei ole kriminaalhooldaja andmetel. Kahtlustatav kinni peetud KrMS § 217 alusel 27.05.2007. Kaitsja LEELO VIIL RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada J.N
järgi ja
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra so kandmisele kuulub 4(neli) kuud. 3.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 15.05.2007 otsusega mõistetud karistuse so 6(kuue) kuu võrra. Kandmisele kuulub 10(kümme) kuud vangistust. 4.
lg 1 alusel lugeda kinnipidamine karistuse hulka ning karistuse kandmise alguseks on 27. mai 2007. 5.
MS § 179 lg 1 p 2 ja § 2565 lg 2 alusel välja mõista J.N ’ilt sundraha 2700 krooni riigi tuludesse.
Samuti tema olles 01.02.2007.a. Pärnu Maakohtu otsusega karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis rahalise karistusega 11760 krooni ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks ajal mil temalt oli kohtuotsusega mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud juhtis 27.05.2007.a. kella 20.15 ajal Tallinnas, Kadaka puiestee ja Trummi tänava ristmikul mootorsõidukit XXX reg nr XXX, hoidudes sellega kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest. Seega J.N hoidudes kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest, pani toime
Menetlusosaliste seisukohad: Prokurör leiab, et J.N-i käitumine on õigesti kvalifitseeritud
ja § 329 järgi ning tema süü on tõendatud järgmiste tõenditega: • tunnistaja RLütlused / tl 10-12/, • kahtlustatava J.N-i ütlused / tl 24-25/, • joobeseisundi tuvastamise protokoll / tl 9/, • väärteoprotokoll / tl 13/, • Pärnu Maakohtu otsused / tl 16-20, 36-37/, • Kriminaalhooldusametniku teatis / tl 38/. Karistuse mõistmisel palub arvestada KrMS § 238 lg 2 sätteid. Süüdistatav J.N tunnistab end talle inkrimineeritud kuritegudes süüdi ja kahetseb enda poolt toimepandut. Kaitsja nõustub süüdistatava J.N-i poolt toimepandud kuriteo kvalifikatsiooni ja süü tõendatusega ning palub arvestada karistuse mõistmisel KrMS § 238 lg 2 sätteid. Kohtu seisukoht: Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ning kontrollinud kohtulikul uurimisel esitatud tõendeid, leiab, et süüdistatava J.N-i käitumine on õigesti kvalifitseeritud
ja § 329 järgi ning tema süü on tõendatud tema enda poolt omaksvõtuga ning järgmiste tõenditega: • tunnistaja RL ütlustega / tl 10-12/ • kahtlustatava J.N-i ütlustega / tl 24-25/ • joobeseisundi tuvastamise protokolliga / tl 9/ • väärteoprotokolliga / tl 13/ • Pärnu Maakohtu otsustega / tl 16-20, 36-37/ • Kriminaalhooldusametniku teatisega / tl 38/ Karistuse mõistmisel
alusel arvestab kohus süüd ning vastutust kergendavaid ja vastutust raskendavaid asjaolusid. Süüdistatava J.N-i süüd välistavad asjaolud puuduvad. Tema vastutust kergendavaks asjaoluks on oma süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. Vastutust raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Karistuse mõistmisel arvestab kohus asjaoluga, et. J.N-i on korduvalt karistatud samaliigilise kuriteo toimepanemise eest. Teda on karistatud nii rahaliste karistuste kui ka tingimisi vangistusega, ühiskasuliku tööga. Kõik eelnev ei ole mõjutanud isikut mitte toime panema samaliigilist kuritegu. Õiguskorra huvide kaitsest lähtuvalt tuleb isikut karistada reaalse vangistusega. KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel mõistetakse J.N-i ’ilt välja sundraha 2700 krooni II astme kuriteo toimepanemise eest ning menetluskuludena eeluurimisel ja kohtus kasutatud õigusabi eest hüvitis riigi tuludesse. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.