järgi Süüdistatav A.M, elukoht: XXX, isikukood XXX, EV kodanik, kesk-eriharidusega, emakeel – eesti keel, töötab AS T varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud 3 korral, väärteokorras karistatud 10 korral, tõkend – elukohast lahkumise keeld Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318, § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 175; 179, 180, 237; 238, 311, 313, 318 kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada A.M
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 4 kuud vangistust.
Harju Maakohtu otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 8 kuud vangistust. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada ning võtta A.M vahi alla kohtusaalis. Karistusaja alguseks lugeda 31.05.2007.a.
lg 1 p 1 alusel lisakaristusena ära võtta A.M-ilt mootorsõiduki juhtimisõigust 3 aastaks. Välja mõista A.M-ilt (ik XXX, elukoht XXX) riigituludesse sundraha 5400,-krooni ja joobeseisundi meditsiinilise ekspertiisitasu 870,- krooni. A.M tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „A.M, 1-07-4599, sundraha, ekspertiisitasu“. Sundraha ja ekspertiisitasu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Asitõendeid kriminaalasja materjalide juures pole. Tsiviilhagi esitatud ei ole. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK A.M on lühimenetluses antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema olles 17.01.2006.a. karistatud Harju Maakohtu poolt
kella 10.36 ajal Tallinnas, Nõmme tee ja Tedre tänava ristimikul sõiduautot XXXreg.nr XXX, olles narkojoobes. Seega A.M pani toime
mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. A.M on esitanud taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur. 31.05.2007.a. toimunud kohtuistungil kinnitas A.M, et on talle esitatud süüdistusest aru saanud, tunnistas end süüdi täielikult ning kahetses tehtut, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde, kinnitas, et eelmised rahatrahvid on tema poolt tasumata, töötab ta oma isa firmas – AS T , ülalpeetavaid tal pole. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning A.M-i poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava A.M-i süü on täielikult tõendatud peale tema enda eeluurimisel antud ütlusi, mis olid avaldatud kohtuistungil (tl. 13 - 14), kus ta tunnistas ennast süüdi ja kahetses tegu. Seletas, et 01.09.2006.a. kella 10.36 ajal sõitis koju. Tallinnas Nõmme teel hakkas sooritama parempööret Tedre tn-le. Ei andnud teed ülekäigurajal teed ületatavatele jalakäijatele, peatus alles vöötrajal. Seda nägid pealt ka eemal seisvad politseiametnikud ning nad pidasidki ta kinni, andes käega peatumise märguande. Peale seda kontrolliti dokumente. Autodokumendid olid korras. Kuna arvutis oli märge selle kohta, et sama autot on juhtinud narkojoobes isik, siis toimetati teda kontrolliks Wismari haiglasse, kus pidi andma uriiniproovi. Ekspertiisis tuvastati narkojoove kokaiini tarvitamisest. Tarvitas kokaiini neli päeva tagasi, s.o. 28.08.2006.a.. Enne sõiduauto XXXreg. nr XXX juhtima asumist tundis ennast hästi, ei olnud enda arvates joobeseisundis. Peale seda koostati talle väärteoprotokoll selle kohta, et juhtis 01.09.2006.a. kella 10.36 ajal Tallinnas Nõmme teel mootorsõidukit XXXreg.nr XXX, olles narkojoobes. Ka: - väärteomenetluse lõpetamise määrusega (tl. 2), millest nähtub, et 12.09.2006.a. A.M suhtes on lõpetatud väärteomenetlus ja alustatud kriminaalmenetlust
- väärteoprotokolliga nr 231406017583 01.09.2006.a. (tl. 3), 01.09.2006.a. juhtis A.M sõiduautot XXX, reg.nr XXX, olles narkojoobes ja ei andnud teed ülekäigurajal teed ületavatele jalakäijatele. - joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga nr 3572/9 (tl. 5), A.M tuvastati narkootilisest ainest -kokaiinist -joove. - A.M-i ülekuulamise protokolliga (tl. 7), kus ta seletas, et 01.09.2006.a. juhtis Nõmme teel XXX, tahtis sõita Tedre tänavale, bensiin hakkas lõppema ja pidi teelt pöörama jalakäijate rajale, kus oleks pidanud andma teed. Viimati tarvitas 28.08. mingit pulbrit. - Tunnistaja Janika Pilv ütlustega (tl. 8 – 9), et 01.09.2006.a. olles politseioperatsioonil Tedre tn ja Nõmme tee ristmikul, märkas kell 10.36 sõiduautot XXXreg.nr XXX, kes sooritas parempöörde Nõmme teelt Tedre tänavale ja ei andnud teed jalakäijatele, kes ületasid ülekäigurada Tedre tänaval. Sõidukit XXX´t juhtis narkojoobe tunnustega A.M. - Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (tl.10), 01.09.2006.a. kõrvaldati XXXreg.nr XXX roolist A.M, kuna juht oli narkojoobe kahtlusega. Kohtunik asub seisukohale, et A.M on nii eeluurimisel kui ka kohtus end esitatud süüdistuses täielikult süüdi tunnistanud, tema ütlused on kooskõlas ka teiste antud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega ning A.M-i süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus on tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud
järgi, kuna A.M, olles isikuks, kes on varem toime pannud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise, omades kehtivat karistatust, taas juhtis mootorsõidukit narkojoobe seisundis. Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik A.M süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. A.M on varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud 3 korral, ka väärtegude toimepanemise eest teda on korduvalt karistatud ( sealhulgas korduvalt NPAS § 15-1 alusel, viimati 2006.a. detsembris), talle varem määratud rahatrahvid on käesoleva ajani tasumata, kuigi ta omab legaalset sissetulekut, ülalpeetavaid tal pole tema enda sõnade kohaselt, oma süüd ta tunnistab, mis on tema karistust kergendavaks asjaoluks, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Teda süüdistatakse teise astme kuriteo toimepanemises. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohtunik seisukohale, et A.M-ile pole otstarbekas karistuseks määrata järjekordse rahalise karistuse, vaid tuleb seekord karistuseks mõista lühiajalise vangistuse KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega, kuna kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluses. Samuti tuleb kindlasti arvestada ka seda, et ta pani toime kuriteo, millel võisid olla väga rasked tagajärjed, kuna tegemist oli narkojoobes auto juhtimisega 01.septembril. A.M pani toime tahtlikku teise astme kuriteo katseajal, seega määrates talle karistuseks vangistuse tuleb mõistetud karistust suurendada eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Samuti arvestades seda, et A.M on korduvalt juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis, ka narkojoobes, saanud selle eest karistusena rahatrahve, kuid need pole avaldanud mingit mõju, omades legaalset sissetulekut, aastaid pole ta suvatsenud tasuda rahatrahve, jätkas nii Liikluseeskirja nõuete rikkumisi, kui ka narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamist ilma arsti ettekirjutuseta, tuleb seekord kohtu arvates määrata talle ka lisakaristus. Juhtimisõiguse saamiseks on A.M läbinud vastava koolituse ja on teadlik Liikluseeskirja sätetest. Arvestades A.M isikut iseloomustavaid andmeid võib järeldada seda, et ta rikub LE nõudeid tahtlikult, antud juhul ei ole tegemist üksiku eksimusega, kuivõrd ta on ka varem täpselt samalaadsete rikkumiste eest juba korduvalt karistatud. Varem talle määratud rahatrahvid ei ole suutnud A.M-i sundida edaspidi hoiduma samalaadsete tegude toimepanemisest. Kohtunik on veendunud, et A.M-i eemaldamine liiklusest peaks suurendama kaasliiklejate turvatunnet. Asitõendeid kriminaalasja materjalide juures pole . Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Violetta Kõvask Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.