HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kriminaalasja number 1-08-1304 (07231500165) Otsuse kuupäev 16. mail 2008.a. Kohtunik Violetta Kõvask Sekretär Tõlk Sirje Luga Anneli Helmann Ringkonnap

§ 25lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning mõista karistuseks 3 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 2 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel mõistetud karistust täielikult mitte pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud 18 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolliga pandud järgmisi kohustuslikke kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas: Xxx; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata S.V katseajal Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda 16.05.2008.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – peale kohtuotsuse jõustumist tühistada. Kannatanu OUpoolt esitatud tsiviilhagi tuleb jätta läbi vaatamata. Välja mõista S.V-lt (ik xxx, elukoht Xxx) riigituludesse sundraha 6525,- krooni ja kaitsjatasud summas 1292,10 krooni. S.V tasuda menetluskulud Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse: „S.V, 1-08-1304, sundraha ja kaitsjatasud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Asitõendeid kriminaalasja materjalide juures pole. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK S.V on lühimenetluses antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema ööl vastu 17.01.2007.a. tungis autoluku lahtimuukimise teel sõiduautosse Xxxreg.nr xxx, mis oli pargitud Tallinnas, Xxxasuva maja juures ja varastas autost automagnetofoni Pioneer MP3 väärtusega 5000,- krooni, CD – plaatide vutlari koos CD-plaatidega väärtusega 1000,- krooni, märkmiku ja pastapliiatsi Parker väärtusega 150,- krooni, kaks mobiiltelefoni Sony Ericsson laadimisseadet väärtusega 350,- krooni ja materiaalse väärtuseta sõiduauto Xxx reg.nr xxx dokumendid, kokku väärtuses 6500,- krooni kuid kuritegu jäi lõpule viimata seoses tema kinnipidamisega kannatanu poolt. Seega S.V olles isikuna, kes on varem toime pannud varguse, uuesti pani sissemurdmisega toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o. KarS § 199 lg 2 p 4,

§ 25lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

S.V esitas taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur. 16.05.2008.a. toimunud kohtuistungil kinnitas S.V, et on talle esitatud süüdistusest aru saanud, tunnistas end süüdi ning kahetses tehtut, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde, midagi lisada ei soovinud. Tsiviilhagiga pole nõus, kuna tema arvates autoukse lukk maksab umbes 1000 ,-krooni ja käepidemet pole tema lõhkunud. Käesoleval ajal töötab. Kaitsja asus seisukohale, et S.V poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti, kuna süüdistatav tsiviilhagi ei tunnista, kannatanu pole eeluurimisel hagi summast tõendanud, tuleb hagi jätta läbi vaatamata, hiljem saab kannatanu seda teha tsiviilkohtupidamise korras. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava S.V süü on tõendatud peale tema enda eeluurimisel antud ütlusi, mis olid avaldatud kohtuistungil (tl. 28 – 33, 34 - 37) ja millest nähtub, et S.V tunnistab oma süüd ning seletas, et 16.01.2007.a. väljus oma kodust tänavale varguse toimepanemise eesmärgil. Tänavale väljudes võttis kaasa taskulambi Duracell, metallist käärid, taskulambi Varta, umbes 10 mitmesuguste autode võtit, kaks rulli isoleerlinti, kaks laste raadiojaama kõrvaklappidega. Valis juhuslikult välja sõiduauto Xxx reg.nr xxx, mis oli pargitud aadressil Xxx asuva maja juures. Kääridega avas auto kuhipoolse ukseluku. Avades ukse, hakkas signalisatsioon tööle. Ta istus juhiistmele, võttis magnetofoni Pioneer MP3 esi- ja tagapaneeli, kindalaekast muusikaplaadid koos vutlariga, märkmiku, mobiiltelefoni laadimisseadme ja mingi nahkkaantega raamatu, kus olid auto dokumendid. Need asjad pani omale jope alla ja hakkas autost väljuma, kui nägi, et tema juurde jookseb mingi mees. Sai aru, et see on auto omanik ja jooksis tema juures ära. Olles jooksnud paar meetrit komistas ja kukkus. Meesterahvas sai mind kätte ja kutsus politsei. Ka: - Kannatanu OU antud ütlused (tl. 2 – 10), 16.01.2007.a. kella 19.00 ajal parkis temale kuuluva sõiduauto Xxx reg.nr xxx maja juurde, kus elab aadressil xxx. 17.01 tuli puldile signaal sissetungimise kohta. Läks akna juurde ja märkas, et tema autos istub keegi ning ta jooksis välja tänavale ja nägi, kuidas üks tumedas riietuses noormees väljus temale kuuluvast autost. Mind nähes hakkas noormees jooksma,

1. trepikoja juures pidas ta kinni ja andis politseile üle. Autost olid kadunud järgmised asjad: dokumendid, mis olid musta värvi nahast mapis, sõiduauto MP3 – CD mängija Pioneer esi- ja tagapaneel väärtusega 5000,- krooni, kaks autolaadijat mobiiltelefoni Sony Ericsson jaoks väärtusega 350,- krooni, musta värvi nahast märkmik, pastapliiats väärtusega 150,- krooni, musta värvi plastvutlar CD jaoks koos plaatidega väärtusega 1000,- krooni. varastatud asjad on talle tagastatud. Varas murdis sõiduauto juhiukse luku mille väärtus on 4500,- krooni ning samuti on murtud küünartugi mille väärtus on 650,- krooni. kokku tekitati kahju 5150,- krooni, mille ulatuses esitab tsiviilhagi. - Sündmuskoha vaatlusprotokoll ja fototabelid (tl. 19 – 21), vaadeldavaks sündmuskohaks Xxx, kus asub sõiduauto Xxx reg.nr xxx. Autol juhipoolse ukselukk murtud. Autos esipaneel puudub automakk. Kindalaegas lahti. - Ettekanne (tl. 22), 17.01.2007.a. olles patrullis said kell 00.19 väljakutse aadressil Xxx, kus kodaniku poolt on kinnipeetud isik, kes murdis sisse temale kuuluvasse sõidukisse. Auto omanik OU pidas kinni S.V, kes murdis autosse sisse. Isik toimetati osakonda, kus isikul avastati põues autodokumendid, automaki esipaneel Pioneer, taskulamp, käärid, nuga, 2 mobiiltelefoni autolaadijat. Sissemurdmine toimus sõiduautosse reg.nr xxx. - - - Isiku läbivaatlusprotokoll (tl. 23 – 25), isikul seljas musta värvi jope, jope lukk eest pool kinni, põues CD-hoidja must, märkmik must, kaks laadijat, dokumenditasku musta värvi, dokumenditaskus sõiduki Xxxreg.nr xxx tehniline pass, kindlustuspaberid, tehnilise passi koopia, arve – müügitšekk nr
2. põues samuti automakiesipaneel halli ja musta värvi Pioneer, taskulamp, musta värvi Duracell, käärid, nuga, mobiiltelefon №kia 2100, käe peal käekell Nike, kaelas hõbedast värvi kaelakett koos hõbedat ristiga, seljakotis ilma esipaneelita automakk Pioneer. Asitõendi vaatlusprotokoll ja fototabel (tl. 44 -53), vaadeldavaks objektiks automagnetofon Pioneer, automagnetofoni Pioneer esipaneel, magnetofoni esipaneel Sony, CD – hoidjad 2 tk, märkmik, 11 tk võtit, 3 tk kääre, 2 tk taskulampi, 2 tk kõrvaklappe, kosmeetikakott, 2 tk. käsijaama, 2 tk. autolaadijat, 2 tk. teibirulli, küünetangid, nuga, 2 tk. automagnetofonivõtit. IJ tunnistajana antud ütlused (tl. 55 – 60), tema pojal VJ olid juba ammu mänguasjade hulgas mitmesuguste autode võtmed. Autotöökojast üks meister andis pojale mittevajalikke autode võtmeid, et laps mängiks. Need võtmed olid kodus karbis. Dmitri ise võttis need võtmed. Raadiojaam (komplektis 2 tükki) kuulub samuti tema pojale, see on mängukomplekt. Kosmeetikakott kuulub talle. Tema ei teadnud midagi sellest, et tema poeg S.V pani toime varguse. Dmitri elab alaliselt kodus, ei varasta korterist midagi ja ta ei ole märganud, kas ta tarvitab narkootikume või mitte. Kohtunik asub seisukohale, et S.V on nii eeluurimisel kui ka kohtus end esitatud süüdistuses täielikult süüdi tunnistanud, tema ja kannatanu ütlused on kooskõlas ka teiste antud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega ning S.V süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus on tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4,

§ 25lg 2 järgi.

Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik S.V süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. S.V on varem kriminaalkorras karistatud 3 korral. Oma süüd ta tunnistab, kahetseb, mis on tema karistust kergendavaks asjaoluks, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Teda süüdistatakse teise astme kuriteo katse toimepanemises. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohtunik seisukohale, et S.V-le tuleb karistuseks mõista lühiajalise vangistuse KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega. Kuna S.V töötab, omab kindlat elukohta, kuritegu pole raske, võib tema suhtes kohaldada KarS § 74 sätteid, anda ta katseajal kriminaalhooldaja järelevalve alla. Tsiviilhagi on esitanud OU 5150,- krooni ulatuses, mis pole põhjendatud, S.V seda ei tunnista, kuna seletas, et käepidimet pole tema lõhkunud ja lukk nii palju ei maksa, kannatanu kohtusse ei ilmunu, polnud võimalik tsiviilhagi suurust täpsustada, seega tuleb jätta tsiviilhagi läbivaatamiseks tsiviilkohtupidamise korras, antud kriminaalasja raames aga läbi vaatamata. Kriminaalasja juures asitõendeid pole. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud. Violetta Kõvask Kohtunik