← Eesti

1-07-6750\2

1-07-6750 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05 juuni 2007 Tallinn Kriminaalasja number 1-07-6750 (07730000204) Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin

§ 25

lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Silja Seeder Süüdistatav J.T Ik: XXX, EV kodanik, keskharidus, töökoht: puudub, elukoht: xxx Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 13.12.2006, vabastatud 13.12.2006, kahtlustatavana vahistamismääruse alusel kinni peetud 26.05.2007 Varasem karistatus:

  1. Tallinna Linnakohtu 17.05.1994 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vabadusekaotus 1 aasta tingimisi 2 aastase katseajaga
  2. Tallinna Linnakohtu 09.09.1996 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vabadusekaotus 1 aasta ja 6 kuud
  3. Tallinna Linnakohtu 07.10.1999 otsusega KrK § 139 lg 2 p 2, 3 ja 15 lg 2 järgi vabadusekaotus 7 kuud
  4. Tallinna Linnakohtu 14.08.2000 otsusega KrK § 139 lg 2 p 2, 3 ja 15 lg 2 järgi vabadusekaotus 1 aasta
  5. Tallinna Linnakohtu 30.04.2002 otsusega KrJK § 139 lg 2 p 2, 3 ja 15 lg 2 järgi vabadusekaotus 1 aasta
  6. Tallinna Linnakohtu 09.10.2002 otsusega KrK § 139 lg 2 p 2, 3 järgi vabadusekaotus 6 kuud
  7. Tallinna Linnakohtu 26.08.2004 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi vangistus 1 aasta 4 kuud, KarS § 331 järgi vangistus 4 kuud, KarS § 64 lg 1 alusel vangistus 1 aasta ja 4 kuud. Kaitsja Advokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON
  8. J.T süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4, 7,

§ 25lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud. 2. Kar

S § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 13.12.2006, so 1 päev, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 3 (kolm) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva, millise ärakandmist arvestada alates J.T kinnipidamisest, so alates 26.05.

  1. J.T suhtes valitud tõkend vahistamine jätta muutmata.
  2. J.T-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul karistuse ärakandmisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „J.T, 1-07-6750, sundraha“.
  3. J.T-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 2283 (kaks tuhat kakssada kaheksakümmend kolm) krooni ja 30 senti, mis tuleb 3 kuu jooksul karistuse ärakandmisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „J.T, 1-07-6750, kaitsjatasu”.
  4. KÜ esindaja JK esitatud tsiviilhagi 200 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning J.T-lt välja mõista KÜ kasuks 200 (kakssada) krooni, mis tuleb tasuda KÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX №rdea Pangas.
  5. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia
  6. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool juhul, kui on tegemist KrMS
  7. peatüki
  8. jao sätete rikkumisega, esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: J.T süüdistatakse selles, et tema olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, koos Pavel Sudakoviga, uuesti 13.12.2006 kella 03.20 paiku viibides Tallinnas, aadressil üritas varastada garaažiboksist sissemurdmise teel, lõhkudes garaaži luku, mille maksumus on 200 krooni, jalgratta Minerva maksumusega 2500 krooni, jalgratta MTB Alpina Inser Champ maksumusega 5000 krooni ja akudrelli Topp Speed maksumusega 200 krooni, kõik kokku summas 7900 krooni, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna J.T ja Pavel Sudakov peeti kinni politseitöötajate poolt. Seega J.T, vastavalt oma ettekujutusele süüteost, asunud vahetult süüteo toimepanemisele ning olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, pani toime grupi poolt ja sissetungimisega võõra vallasasja äravõtmise katse selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, st pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 § 25 lg 2 järgi. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on ringkonnaprokuröri abi Silja Seeder, süüdistatav J.T ja tema kaitsja Leelo Viil sõlminud kokkuleppe selles, et KarS § 199 lg 2 p 4, 7,

§ 25

lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 4 (neli) kuud vangistust, millest loetakse kantuks eelvangistuses viibitud päev, so 13.12.

  1. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
  2. peatüki
  3. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 3, 4, 9; 248 lg 1 p 4, 249; 311; 313; KarS § 68 lg 1, § 199 lg 2 p 4, 7, 8, § 25 lg 2 asub kohus seisukohale, et J.T kuulub temale KarS § 199 lg 2 p 4, 7,

§ 25

lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Märt Toming Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.