1-08-6907\1

(07231703384)Kohtunik Külli Iisop Kriminaalasi J.O süüdistuses KarS § 121 järgi käskmenetluses Süüdistatav J.O – isikukood XXX, kodakondsuseta, keskharidusega, elukoht: XXX; töökoht: Logistika Plus OÜ; varem kriminaalkorras karistamata; tõkend elukohast lahkumise keeld. RESOLUTSIOON Keelduda käskmenetlusest ja tagastada kriminaaltoimik J.O süüdistuses KarS § 121 järgi Põhja Ringkonnaprokuratuurile. Edasikaebamise kord KrMS § 385 p 12 kohaselt ei saa esitada määruskaebust prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määruse peale. Asjaolud ja kohtu põhjendused. J.O süüdistatakse selles, et tema, 19.05.2007.a kella 19.00 paiku XXX asuvas korteris tungis alaealiste laste juuresolekul (2 a ja 5

1. a)kallale oma abikaasa O A’le, lüües teda parema jalaga ribide piirkonda ning hakkas kägistama, tekitades O A’le füüsilist valu ning tervisekahjustusi: kaelal marrastused ning vasaku poole VIII ribi mõra. Samuti tungis ta 23.12.2007.a XXX trepikojas kallale oma abikaasa O A’le, surudes ta vastu trepikoja seina, tiris seejärel O A oma korterisse XXX, kus lõi kaks korda rusikaga O A’le vasaku õla piirkonda ning ühe korra vastu nägu, tekitades O A’le füüsilist valu ja parema rindkere ja vasaku õlavarre põrutuse. Selliste tegevustega pani J.O toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tervise kahjustamise ja valu tekitamise. Prokurör on teinud ettepaneku karistada süüdistatavat KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises rahalise karistusega 40 päevamäära ulatuses (päevamäära suurus 129,60 krooni), s.o 5184 krooni suuruses summas. Leiab, et KarS § 66 lg 1 alusel saab määrata rahalise karistuse tasumise ositi 10 kuu jooksul võrdses osas, s.o 518,40 krooni kuus. Kohus leiab, et antud asjas pole võimalik käskmenetluse kohaldamine ja seda järgnevatel põhjustel: 1. KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse 30 – 500 päevamäära. Arvestades, et süüdistuse kohaselt on J.O tarvitanud oma abikaasa suhtes vägivalda kahel korral, ei ole millegagi põhjendatud tema karistamine rahalise karistusega selle karistusliigi alammääras. Ka juhul, kui mõlemas episoodis oleks põhjendatud mõista karistus alammääras, ei saaks mõistetav rahaline karistus olla alla 60 päevamäära. Prokuröri ettepanekus sisalduv karistus ei vasta teo raskusele ega süüdistatava süü suurusele. 2. KarS § 44 lg 4 kohaselt väljendatakse päevamäära suurus täiskroonides. Seega on prokurör ebaõigelt arvutanud päevamäära suuruse (129,60 krooni). Samuti ei ole päevasissetuleku suuruse määramisel arvestatud ülalpeetava(
2. te)olemasolu – teatises kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (tl. 22) on märgitud mahaarvamiseks 10 %, kuid see ei leia kajastamist keskmise päevasissetuleku arvestuses. Süüdistatava käest ei ole küsitud, palju on tal ülalpeetavaid, kas tal on laenukohustusi jmt. Need andmed on aga hädavajalikud keskmise päevasissetuleku arvutamiseks. Arvestades teo toimepanemise asjaolusid – seda, et süüdistatav peksab läbi oma lapse ema, kes küsib söögiraha; süüdistatava jalalöögid põhjustasid kannatanule ribidesse mõra ning teises episoodis oli häiritud ka naabrite rahu, on kohtu hinnangul vaja prokuröril kaaluda teiseliigilise karistuse kohaldamist. Rahalise karistuse kohaldamine paneks raskesse majanduslikku olukorda kogu perekonna, sest süüdimõistva otsusega kaasnevad ka menetluskulud ning rahaline karistus ei ole kohtu arvates piisavaks vahendiks, et mõjuta süüdlast edaspidi hoiduma samaliigiliste süütegude toimepanemisest. Keeldudes käskmenetluse kohaldamisest, tuleb kohtul KrMS § 253 p 3 alusel kriminaaltoimik tagastada Põhja Ringkonnaprokuratuurile menetluse jätkamiseks. Kohtunik 2