järgi lühimenetluses H.O, elukoht: xxx, isikukood XXX, EV kodanik, keskharidus, emakeel - vene keel, töötab mitteametlikult ehitusel, varem kriminaalkorras kohtulikult karistamata, väärteokorras karistatud 9-l korral, tõkend – elukohast lahkumise keeld Kohtuotsusele võib 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 175; 179, 180, 237; 238 lg 1 p 4, 311, 313, 318, 319 kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada H.O
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning mõista karistuseks rahaline karistus 90 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o. 4500,- krooni. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, tasumisele kuulub rahaline karistus 60 miinimumpäevamäära ulatuses, so. 3000,-krooni.
- 11.08.2007.a. ( 2 päeva ) lugeda karistusaja hulka, seega lõplikuks tasumisele kuuluvaks karistuseks tuleb lugeda rahaline karistus 54 miinimumpäevamäära ulatuses, so. 2700,-krooni.
lg 1,3 alusel jätta karistus esialgu täitmisele pööramata, kui H.O ei pane 3 aastase katseaja jooksul tahtlikult toime uut kuritegu. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 või Hansapangas nr
H.O esitas taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur. 04.06.2008.a. toimunud kohtuistungil kinnitas H.O, et on talle esitatud süüdistusest aru saanud, tunnistas end süüdi osaliselt ning kahetses tehtut, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning H.O poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava H.O süü on täielikult tõendatud peale tema enda eeluurimisel antud ütlusi, mis olid avaldatud kohtuistungil (tl. 17 – 19, 30 32) ja millest nähtub, et H.O tunnistab oma süüd oma poolvenna löömises ning kahetses kuriteo toimepanemist. Seletas, et, kui tema suvilas magas, võtsid GH ja OJ temale kuuluva sõiduauto ja sõitsid Kloogaranda. Tagasi pöördudes lõhkusid nad auto ära. Auto oli katki ja asus suvila kooperatiivi aiast umbes 500 meetri kaugusel. See fakt pani teda nördima ja G tekkis konflikt. Algul rääkisid aga hiljem lõid üksteist paaril korral. H oli suvilasse tulles poolik viinapudel käes ja tahtis hakata šašlõkki tegema. Seda kumb esimesena lõi ta ei mäleta. Hoopide vahetamine käis kätega. Pea lõhkus H ära auto esiklaasi vastu, kui nad kraavi sõitsid. Seda ta ei tea kus H oma käe ära lõhkus. Tema šašlõkivardaga ei vehkinud H suunas. GH on tema kasuvend. Ka: - Lääne – Harju politseiosakonna konstaabel Annika Pedosk´i ettekanne (tl. 2), 10.08.2007.a. kella 20.00 ajal sai väljakutse XXX külla, XXXvallas AÜ juurde, kus joobes seltskond pidi kaklema. Selgus, et H.O oli AÜ 5 oma suvila juures mitu korda löönud GH´it kaikaga ja lõpuks võtnud kätte šašlõkivarda, millega torkas GH vasaku käe randmesse, kui viimane ennast kaitsta püüdis, tekitades sellega kannatanule 2 cm suuruse haava. Isikul vasaku silma juures 1 – 1,5 cm pikkune löögi jälg. Kiirabi viis GHi XXXhaiglasse haava õmblema. Kannatanuga vesteldes selgus, et H.O oli teda löönud arvatavasti sellepärast, et eelnevalt sõitis XXX H.O sõiduauto XXX reg.nr XXX teelt välja kraavi ja isik oli olnud tige nende peale ja käskinud auto kraavist välja tõmmata, kuna sellel hetkel istus autos ka GH. Kõik isikud olid alkoholijoobes. - Kannatanu GH´i ütlused (tl. 3 – 4, 26 – 27), 10.08.2007.a. kella 18.00 paiku sõitis koos OJkülapoodi (auto oli XXX). Sõitu alustasid kasuvenna H.O suvilast. Suvila ja poe vahe on umbes 400 meetrit. Jõudsid poole peale, kui O sõitis autoga kraavi. Mõlemad Oiga olid purjus. Igor pole kunagi keelanud Oile selle autoga sõita, et kui vaja on, siis ta võib seda autot kasutada. See kraav oli väga sügav. Tema läks poe juurde abi kutsuma. Seal kohtas Peetri nimelist meest, kes helistas oma tuttavale, et aitaks auto kraavist välja. Kuna tuttaval pidi minema tund aega kutsus ta Peetri suvilasse, et pakub šašlõkki. Kui ta Peetri ja tema naisega suvilasse jõudis tõusis H.O ülesse. Ta rääkis talle, mis oli juhtunud. Igor vihastas ja sõimas, et võõrad ära läheksid suvilast. Igor tuli talle kallale, virutas rusikaga vastu nägu ning ta võttis šašlõkivarda ja torkas selle talle käsivarde. Verd hakkas pritsima. Ta võttis maast nööri ja sidus haava kinni. Igor läks eespool auto juurde, tema järgi. Siis hakkas Igor uuesti ärplema, tahtis talle kallale tulla, aga Peeter tuli vahele. Politsei viis Igori minema ning tema läks kiirabiga. Igor lõhkus ka tema mobiiltelefoni, mille viskas maja seina pihta. Kui Igor teda lõi šašlõkivardaga ja vastu nägu lõi, seda keegi pealt ei näinud. - Patsiendikaart erakorralise meditsiini osakonnast (tl. 5), 10.08.2007.a. tuvastati GH´il vasaku käsivarre keskosa lateraalsel küljel umbes 5 cm lahtine haav. Haavale tehti 5 õmblust. - Mustamäe Haigla teadaanne (tl. 7), millest nähtub, et GHon 10.08.2007.a. viibinud Mustamäe Haigla XXXEMO osakonnas ning diagnoosiks on vasaku käsivarre lahtine haav. - Tunnistaja PM ütlused (tl. 8 – 10), oli 10.08.2007.a. kella 18.00 paiku XXXvallas külas XXX poes koos oma abikaasaga VM. Poest väljudes oli auto juures 2 meest ja küsisid abi, et neil auto kraavis ning ega mul köit ei ole. Olime nõus ja sõitsid auto juurde, mis oli suvilate vahel. Tema oma autoga seda välja tõmmata ei suutnud. Autot üritas tõmmata ka kaubik, kuid köis läks katki. Peale seda kutsus välja puksiiri, kus vastab Meelis. Meelis ise ei saanud tulla vaid saatis kellegi. Niikaua, kui puksiiri ootasid, kutsus G oma suvilasse ning pakkus šašlõkki. Samal ajal ärkas õige autoomanik ning G rääkis, mis oli juhtunud. Kõik mehed olid silmanähtavalt alkoholi tarbinud. Peale seda kutsus autoomanik G suvila aiast välja ja see mees läks Gle kallale kätega. Ta läks vahele ja said lahku löödud. Autoomanik läks auto poole. Tema koos abikaasaga jäi suvilasse. Mõne aja pärast tuli autoomanik ja G auto juurest tagasi ning kohe lõi autoomanik Gt rusikaga näkku. Sel ajal läks naine autosse ja nad hakkasid lahkuma. Samal autoomanik oli kätte saanud mingi kaika. Nemad istusid autosse ja läksid veel auto juurde, kuhu tuli kiirabi. Mõne ajapärast tuli auto juurde G ja tal oli lõikehaav vasakul käel. G ütles, et autoomanik üritas teda šašlõkivardaga lüüa, kuid ta oli käega ennast kaitsenud. Kohale jõudis ka puksiir, kes tegeles auto väljatõmbamisega. Autoomanik tuli taas auto juurde ja üritas Gt eemale tõmmata ja läks jälle löömiseks. Kohale tuli politsei ja G viidi XXXhaiglasse. - Tunnistaja VM ütlused (tl. 22 – 25), augusti alguses 2007.a. läks abikaasaga koos Laulasmaale ja Treppoja poe juures peatasid, et poodi minna. Poe juures istusid puu all 2 meest, kes olid joobes ja ootasid mingit bussi, kes pidi aitama neil auto kraavist välja tõmmata. G nimeline tuli abi paluma, et ega nööri ei ole. Mees tuli poest ja ütles, et nööri on ja nad läksid auto juurde, mis oli kraavis. Punase bussiga meesterahvas proovis kraavist autot välja tõmmata. Kuna nöör läks katki, lahkus buss. Abikaasa kutsus puksiiri. Nad läksid suvilasse, kust G tahtis võtta dokumendid ja raha puksiiri eest maksmiseks. Suvilas tõusis ülesse G kasuvend ja hakkas närviliselt karjuma. Mees pani end riidesse ja kutsus G aia taha, kus kasuvend Gle kätega kallale läks ja jalgadega üritas ka lüüa. Kasuvend auto juurest tagasi tulles karjus Gle, et miks ta tõi võõrad inimesed aeda. Kui mees autosse tuli, siis ta ütles, et kasuvend oli kohe aeda sisenedes Gle vastu nägu löönud rusikaga. Nemad sõitsid ära ja G ja kasuvend jäid aeda. Nemad jõudsid auto juurde, kus oli juba kiirabi. neil tekkis hirm G pärast ja kutsusid politsei. G tuli auto juurde umbes 20 minuti pärast ja tal oli käsi katki, tal oli hirm oma elupärast. Tema sidus auto apteegist sidemega G käe kinni. G ütles, et kasuvend tahtis šašlõkivardaga lüüa rindkerre aga ta oli saanud käe ette panna. Gl oli vasakul käel lahtine, rebitud haav. G ja kasuvenna vahel tekkis auto juures taas käsikähmlus ja käest hakkas uuesti verd jooksma. Kasuvend oli väga agressiivne ja nad kartsid teda. G haava õmmeldi XXXhaiglas ja nemad viisid G koju. Kohtunik asub seisukohale, et H.O on nii eeluurimisel kui ka kohtus end esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud, tema ütlused on kooskõlas ka teiste antud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega ning H.O süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus on tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud
Kuigi H.O eitas kannatanu löömist šašlõki vardaga selles osas on süüdistus tõendatud eelkõige kannatanu enda ütlustega, mis on kooskõlas ka tunnistajate ütlustega, pole kohtul alust kahelda kannatanu ja tunnistajate ütluste õigsuses, kuna nad olid hoiatataud kriminaalvastutusest teadvalt valede ütluste andmise eest. H.O ütlused on aga paljasõnalised nende varraste osas. Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik H.O süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. H.O on varem kriminaalkorras karistamata. Oma süüd ta tunnistab osaliselt, kahetseb, mis on tema karistust kergendavaks asjaoluks, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Teda süüdistatakse teise astme kuriteo toimepanemises. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohtunik seisukohale, et H.O-le tuleb karistuseks mõista rahaline karistus KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega. H.O on kindel elukoht olemas, ta töötab ehitusel mitteametlikult, omab sissetulekut, võib teda karistada rahalise karistusega ning arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, kuna rahalise karistuse tasumine süüdimõistetu poolt ei ole käesoleval ajal otstarbeline, anda talle veel ühe võimaluse tõendada, et ta suudab elada seadusekuulekalt, kohaldada
Tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud. Violetta Kõvask Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.