Obsah (7)
§ 173§126§ 315§292§ 180§ 175§ 179Kriminaalasi nr.1-06-12956 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. jaanuaril 2008.a. Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-06-12956 Kohtukoosseis Kohtuni
§ 173, 175, 179, 180, 189 lg.
2 ja 3, 263, 268, 288, 293, 296, 305,306, 309, 310, 311-313, 315, 318, 319 alusel Kohus otsustas: Süüdi mõista N.U KarS §345 lg.1 järgi ja karistada teda kolme
(3)kuulise vangistusega. KarS §74 lg.1 kohaselt jätta vangistus N.U suhtes tingimisi kohaldamata ning täitmisele mitte pöörata, kui N.U kaheksateist
(18)kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS §75 alusel käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama alalises elukohas – x 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- või töökoha vahetamiseks. Samuti tuleb määrata N.U katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. kohta; Tõkend – „elukohast lahkumise keeld“ N.U suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista N.U-lt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas viis tuhat nelisada
(5400)krooni riigi tuludesse. (Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874; a/k Hansapangas 221023778606, viitenumber 2800049874). Maksekorraldusele märkida selgitus: „N.U, 1-06-12956, sundraha“. Välja mõista N.U-lt järgmised kriminaalmenetluse kulud riigi tuludesse: - kriminaaltoimiku paljundamise tasu – summas ükssada seitsekümmend viis
(175)krooni 90 senti; - käekirjaekspertiisi maksumus – summas üks tuhat kuussada kakskümmend
(1620)krooni; - dokumendiekspertiisi (ekspertiisiakt nr.DM-0118-06/1836) maksumus – summas üheksasada
(900)krooni; - dokumendiekspertiisi (ekspertiisiakt nr DM-0154-07/3212) maksumus – summas viis tuhat nelisada
(5400)krooni; - tunnistajale makstud summa: nelisada kuuskümmend kaheksa
(468)krooni. (Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874; a/k Hansapangas 221023778606, viitenumber 2800049874. Maksekorraldusele märkida selgitus: „N.U, 1-06-12956, kriminaalmenetluse kulu, märkides ära, millise konkreetse kulu eest tasutakse “.
§126
lg.3 p.2 alusel tagastada asitõendid: OÜ D tõend nr 2 (13.07.2005.a.) N.U viimase kuue kuu töötasu kohta ja OÜ D tõend nr 2 (25.07.2005.a.) N.U töötasu laekumise kohta SEB Eesti Ühispanka tema arveldusarvele, OÜ-le D . Edasikaebamise kord 2
(10)Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu, teatades kohtule apellatsiooni esitamise soovist kirjalikult seitsme
(7)päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest (15.01.2008.a.). Apellatsioon esitada sellisel juhul kohtule kirjalikult viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega (25.01.2008.a.). Selgitada, et
§ 315lg.
6 alusel on õigus koheselt loobuda apellatsiooniõigusest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi
15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. ASJAOLUD Kohus tuvastas: Kriminaalasjas süüdistatakse N.U selles, et tema, 2005.a. juulis, esitas SEB EÜP AS-le, asukohaga Aia 5 Valga linn, teadvalt võltsitud OÜ D nimelt koostatud ja T D nimelt allkirjastatud tõendi nr 2 (13.07.2005.a.) N.U kuue viimase kuu töötasu kohta, eesmärgiga omandada õigus saada SEB Eesti Ühispangast laenu. … 2005.a. juulis esitas SEB EÜP AS-le, asukohaga Aia 5, Valga linn teadvalt võltsitud OÜ D nimelt koostatud ja T D nimelt allkirjastatud tõendi nr 2 (25.07.2005.a.) selle kohta, et N.U töötasu alates 01.08.2005.a. kantakse tema arveldusarvele nr.xxxxxxxxxxxxxxxSEB Eesti Ühispanka, eesmärgiga omandada õigus saada SEB Eesti Ühispangast laenu. …22.09.2005.a esitas N.U Valgamaa Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile, asukohaga Lai 19 Valga linn, teadvalt võltsitud OÜ D nimelt koostatud ja T D nimelt allkirjastatud tõendi nr 2 (13.07.2005.a.) N.U viimase kuue kuu töötasu kohta, eesmärgiga omandada õigus OÜ-lt D 01.märtsist 2005 a. kuni
- septembrini 2005 a. saamata jäänud palga, summas 54 000 krooni, ning palga maksmisega viivitamise eest viivise väljamõistmiseks töövaidluskomisjonis. ….2005.a. novembris esitas N.U Valgamaa Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile, asukohaga Lai 19 Valga linn, teadvalt võltsitud OÜ D nimelt koostatud ja T D nimelt allkirjastatud tõendi nr 2 (25.07.2005.a.) selle kohta, et N.U töötasu alates
- augustist 2005.a. kantakse tema arveldusarvele nr. xxxxxxxxxxxxxxxxx SEB Eesti Ühispanka, eesmärgiga tõendada töösuhte olemasolu OÜ-ga D ja omandada õigus OÜ-lt D 01.märtsist 2005 a. kuni
- septembrini 2005 a. saamata jäänud palga, summas 54 000 krooni, ning palga maksmisega viivitamise eest viivise väljamõistmiseks töövaidluskomisjonis. Võltsitud dokumendi kasutamisega eesmärgiga omandada õigusi laenu saamiseks ja töötasu saamiseks pani N.U toime KarS § 345 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Tuvastatud asjaolud Esitatud süüdistuses N.U end süüdi ei tunnistanud /kohtutoimik lk.41/. 3
(10)N.U kaitsja, advokaat Kalju Kutsar asus seisukohale, et N.U-le esitatud süüdistus ei ole põhjendatud ning süüdistatav tuleb õigeks mõista /kohtutoimik lk.41/. Süüdistatav N.U andis kohtuliku arutamise käigus ristküsitlusel järgmised ütlused: vastates prokuröri küsimustele süüdistatav N.U kinnitab, et ta ei ole süüdi. Süüdistatav seletab, et ta esitas SEB Eesti Ühispanka õiendi töötasu kohta ning õiendi, et tema töötasu kantakse SEB Eesti Ühispanga arvele. Ta seletab, et esmalt sai ta OÜ D raamatupidaja T T käest tõendi töötasu suuruse kohta. Pärast tõendi saamist läks ta OÜ D juhataja T D juurde, kes nimetatud tõendi allkirjastas. Kuna pangas sooviti ka õiendit, millest nähtuks, et tööandja kannab töötasu N.U arveldusarvele AS SEB Eesti Ühispangas, siis palus ta raamatupidaja käest õiendit töötasu kandmise kohta tema arveldusarvele Ühispangas ning ka selle õiendi allkirjastas T.D . Süüdistatav seletab, et ta ei tea, kus vastavad tõendid vormistati, tema sai mõlemad tõendid raamatupidaja käest kätte kauplusest D , mis asus x linnas x puiesteel ning tõendid allkirjastas T.D teises OÜ-le D kuuluvas kaupluses aadressil x, x linn. T.D pani dokumentidele ka OÜ D pitsati. Prokuröri küsimusele, et miks tunnistajad T.D ja T.T on kategooriliselt eitanud vastavasisuliste tõendite väljaandmist, avaldab N.U, et põhjuseks võis olla asjaolu, et ta töötas T D kuuluvas OÜ-s D suulise töölepingu alusel lihatöötlejana. 2005.a. augustis hakkas ta aga T.D kirjaliku töölepingu vormistamist nõudma, mida aga viimane keeldus tegemast. Seega on N.U arvates tema ja T.D vahel tekkinud erimeelsus põhjuseks, miks nii T.D kui ka T.T väidavad, et nad pole talle vastavasisulisi dokumente väljastanud. Vastates kohtu küsimusele kinnitab süüdistatav, et OÜ-st D saadud tõendid töötasu suuruse kohta ja töötasu arveldusarvele kandmise kohta, esitas ta panka laenusaamise eesmärgil. Samuti on süüdistatav kinnitanud, et eelpoolnimetatud tõendid esitas ta ka töövaidluskomisjonile saamata jäänud palga ja palga maksmisega viivitamise eest viivise väljamõistmiseks. Kohus uuris kohtuliku uurimise käigus asitõendeid – OÜ D tõend nr.2 (13.07.2005.a.) N.U viimase kuue kuu töötasu kohta ning OÜ D tõend nr.2 (25.07.2005.a.) N.U töötasu kandmise eest SEB Eesti Ühispanka alates 01.08.2005.a. Kohus, kuulanud ära kohtuistungil süüdistatava ja tunnistajate ristküsitlusel antud ütlused, samuti avaldanud ja uurinud menetlusosaliste taotluste alusel kriminaalasjas kogutud materjale ning hinnanud neid kogumis ning oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et süüdistatavale N.U-le esitatud süüdistus KarS § 345 lg.1 järgi on tõendamist leidnud ja ta tuleb süüdi mõista. N.U süüdistatakse KarS § 345 lg.1 ettenähtud teo toimepanemises. KarS § 345 lg.1 näeb ette vastutuse võltsitud dokumendi, pitsati või stambi kasutamise eest. Karistusseadustiku kommentaaride kohaselt mõeldakse võltsitud dokumendi kasutamise all dokumendi esitamist ehtsa pähe vastavalt ehtsa dokumendi otstarbele. N.U on avaldanud, et esitas OÜ D palgatõendi oma viimase kuue kuu sissetuleku kohta ning tõendi, et tema töötasu kantakse Ühispangas olevale arveldusarvele, SEB Eesti Ühispanka laenu saamise eesmärgil ning Valgamaa Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile eesmärgiga omandada õigus OÜ-lt D 01.03.2005.a.-01.09.2005.a. saamata jäänud palga ja palga maksmisega viivitamise eest viivise väljamõistmiseks. N.U on eitanud oma süüd võltsitud tõendite esitamises, vaid on avaldanud, et esitatud tõendid olid ehtsad, kuna tõendid andis talle OÜ D raamatupidaja T.T ning nimetatud tõendid allkirjastas OÜ D juhataja T.D . Kohus nõustub Riigikohtu lahenditega, mille kohaselt, kui süüdistatav otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma 4
(10)menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. N.U on esitanud väite, et tõendid töötasu suuruse ja töötasu kandmise kohta arveldusarvele andis talle OÜ D raamatupidaja T.T ning nimetatud tõendid allkirjastas OÜ D juhataja T.D . Tunnistajad T.T ja T.D eitasid N.U-le vastavate tõendite väljastamist ning avaldasid, et neil puudus igasugune õiguslik alus selliste tõendite andmiseks. Tunnistaja T.D ristküsitlustel antud ütluste kohaselt /kohtutoimik tl.50 pöördel - 52/ ei olnud N.U OÜga D töösuhet, mistõttu vastavate tõendite väljastamiseks ei olnud mingit alust ega kohustust. Ta seletab, et ta sai süüdistatavaga lihtsalt hästi läbi, kuid mingil hetkel nende suhted muutusid ning pärast seda esitas N.U avalduse töövaidluskomisjoni saamata jäänud töötasu nõudes. T.D kinnitab, et neil ei ole N.U-ga olnud töösuhet vaid, et N.U-le kuuluv OÜ L kasutas OÜ D ruume liha müümiseks (seal asus OÜ L kuuluv lihalett). T.D seletab, et ta ei oska öelda, kes ja kus need tõendid trükkis ning, et ta ei tea, kelle allkirjad nendel tõenditel on. Samas möönab T.D , et ta on andnud töötasu õiendi koostamiseks M.J tühja blanketi, kuhu kirjutas ainult oma allkirja (OÜ D pitsatit ta blanketile ei pannud), kuid mis läks segastel asjaoludel tööruumides kaduma. Kuna ei ole teada, kuhu või kelle kätte nimetatud blankett sattus, siis ei saa T.D resoluutselt kinnitada, et nendel tõenditel ei ole tema allkiri. Kohus avaldas
§292alusel prokuröri taotlusel käekirjaekspertiisi akti nr DK-0180-06/2980.
Prokuröri küsimusele, kas T.D saab kinnitada, et nimetatud dokumentidel on tema allkiri, vastab T.D , et seda ta kinnitada ei saa, kuid kuna tema allkirjaga blankett on kadunud, ei saa ta tõsikindlalt öelda, et see allkiri pole tema poolt kirjutatud. Kuid ta lisab veelkord, et sellise sisuga tõendeid ta N.U-le andnud ei ole. Selgituseks asjaolule, kuidas dokumendile on saanud OÜ Doonau pitsat, avaldab T.D , et OÜ D pitsat oli kõigile töötajatele vabalt kättesaadav, kuna müüjatel võis tekkida vajadus panna pitsatit arvemüügitšekkidele. Samuti on ta avaldanud, et ka N.U-le oli teada, kus OÜ D pitsatit hoiti. Kohus esitas T.D kaitsja taotluse alusel vaatluseks 13.07.2005.a. palgatõendi. Vastates kaitsja küsimusele avaldab T.D , et võimalik, et nimetatud dokumendil on tema allkiri. See on sarnane, kuid 100% ta seda kinnitada ei saa. Kohus esitas kaitsja taotlusel T.D vaatluseks ka 25.07.2005.a. tõendi. Ka nimetatud tõendi osas ei oska tunnistaja kinnitada ega ka ümber lükata, kas dokumendil on tema allkiri või mitte. Samas möönab, et see on väga sarnane tema allkirjale /kohtutoimik tl.51/. Süüdistatav on avaldanud, et nimetatud tõendid allkirjastas T.D . T.D , vaadeldes kohtuistungil asitõendeid ning uurides kas tõenditel on tema allkiri, ei kinnitanud ega lükanud vastavat asjaolu ümber. T.D möönis, et ta on andnud oma allkirjaga tühja blanketi M.J , et viimane ise kannaks sinna oma töötasu andmed. Tunnistaja M J ütlused kattuvad T.D poolt antud ütlustega tühja blanketi väljastamise kohta. Vastates prokuröri küsimustele /kohtutoimik tl.52 pöördel – 53/ avaldab M.J , et tema palus T.D palgatõendit, et taotleda Ühispangast laenu. Kuna T.D ei olnud aega, siis ta andis M.J tühja blanketi, mille allkirjastas ja ütles, et M.J ise vormistaks tõendi kuue kuu töötasu suuruse kohta. M.J avaldab, et ta pani allkirjastatud blanketi puhkeruumi, kust ta teda enam aga pärast ei leidnud, seega ei saanud ta seda tõendit valmis teha ega kasutada. Ekspertiisiaktist nr.DK-0180-06/2980 /tl.119-121/ nähtub, et vaidlustatud allkiri tõendil 2 kuupäevaga 13.07.2005.a. järgib suures osas T.D allkirja ehitust. Vaidlustatud allkiri on väljatöötatud käekirjaga, väljatöötatuse iseloom on lihtsustatud. Suurus suur, hajusus alla keskmise. Kalle paremale. Seotus ja siire allkirjas ´j 1.element – nurklik element – silmuseline vertikaalne element + diagonaalne silmus + u-kujuline korduv liikumine + uur silmus + lõpuelement – lõpujoon - lisajoon´. Võrdluseks esitatud T D allkirjade siire ja seostus on ´j 1.elenet +/- silmuseline vertikaalne element + diagonaalne silmus + u või puudub + lõpusilmus. Võrreldes vaidlustatud allkirja T.D allkirjaproovidega ilmnesid kokkulangevused enamuses üldtunnustes. Samas tuvastati lahkuminekuid eritunnustes /tl.120/, mis olles 5
(10)püsivad ja individuaalsed, moodustavad erinevad identifikatsioonilised kogumid, mis on aluseks arvamusele, et vaidlustatud allkiri tõenäoliselt ei ole kirjutatud T D poolt ning lõppjärelduses annavad kohtueksperdid arvamuse, et tõendil nr.2 kuupäevaga 13.07.2005.a. olev allkiri tõenäoliselt ei ole kirjutatud T.D poolt. Samuti nähtub ekspertiisiaktist, et vaidlustatud allkiri tõendil kuupäevaga 25.07.2005.a. on kirjutatud keskmiselt väljatöötatud käekirjas, väljatöötatuse iseloom lihtne. Suurus suur, hajusus alla keskmise. Kalle paremale. Seotus ja siire allkirjas ´1.vertikaalne element – 1.silmus + 2.vertikaalne element + 2.silmus - 3.silmus + lõpuelement - lõpujoon – lisajoon´. Kirjutamise tempo kohati aeglustatud. Esineb põhjendamatuid seosekatkestusi, mis on allkirja võltsimisele viitavad tunnused. Võrreldes vaidlustatud allkirja T.D allkirjaproovidega ilmnesid kokkulangevused enamuses üldtunnustes. Samas tuvastati lahkuminekuid eritunnustes /tl.120/, mis olles püsivad ja individuaalsed, moodustavad erinevad identifikatsioonilised kogumid, mis on aluseks arvamusele, et vaidlustatud allkiri tõenäoliselt ei ole kirjutatud T D poolt ning lõppjärelduses annavad kohtueksperdid arvamuse, et tõendil kuupäevaga 25.07.2005.a. olev allkiri tõenäoliselt ei ole kirjutatud T.D poolt. Ekspertiisiaktis märgitu kohaselt vaidlustatud allkirjade omavahelisel võrdlemisel tuvastati mõningad kokkulangevused liikumiste vormis allkirja lõpuosa kirjutamisel (´lõpuelement´) ning lisajoone paigutuses. Kuna vaidlustatud allkirjad suures osas järgivad T.D allkirja ehtsust, on eksperdid andnud arvamuse, et ei ole võimalik määrata, kas OÜ D nimel kirjutatud tõenditel nr 2 (13.07.2005.a.) ja nr.2 (25.07.2005.a.) olevad allkirjad on kirjutatud erinevate isikute poolt või ühe ja sama isiku poolt. On viiteid, et allkirjad võivad olla kirjutatud ühe isiku poolt. Allkirjad järgivad T.D allkirja ehitust, mistõttu need ei sisalda piisavalt kirjutajale omaseid identifikatsioonilise väärtusega käekirjatunnuseid. Sellest tulenevalt on eksperdid andnud ekspertiisiakti lõppjärelduses arvamuse, et ei ole võimalik määrata, kas allkiri on kirjutatud N.U või mõne muu isiku poolt. Kohus asub seisukohale, et kuigi T.D avaldas kohtuistungil, et ta ei oska öelda, kas nimetatud dokumentidel on või ei ole tema allkiri, tugineb kohus antud asjas käekirjaekspertiisiakti lõppjärelduses ekspertide poolt esitatud arvamusele, et tõenäoliselt ei ole nimetatud tõenditel olevad allkirjad kirjutatud T.D poolt. Lisaks on T.D vastates kaitsja küsimustele avaldanud, et N.U-le kuuluv OÜ L tegutses OÜ D ruumides 2005.a. aprillini. 01.05.2005.a. lõpetas OÜ L tegutsemise. Edaspidi käis N.U OÜ D ruumides 1-2 korda nädalas, et T.D aidata ja õpetada, kuidas liha tükeldada. Tunnistaja avaldab, et E.L ei olnud OÜ-ga D mingisugust töösuhet. Kohus loeb tunnistaja T.D ütlused usaldusväärseteks, kuna need kattuvad raamatupidamislike asjaolude osas tunnistaja T.T ütlustega ning tema poolt allkirjastatud tühja blanketi väljastamise osas tunnistaja M.J ütlustega. T.T ütluste kohaselt tegi ta OÜ D raamatupidamist alates novembrist 2004.a.. Raamatupidamistööd tegi ta kodus, mitte OÜ D ruumides. Tunnistaja ütlustest nähtub, et on absoluutselt välistatud asjaolu, et keegi kolmas isik oleks saanud tema arvutit ja printerit isiklikel eesmärkidel kasutada. Seega kinnitab tunnistaja, et tema ei ole N.U-le vormistanud tõendit töötasu kohta ning tõendit töötasu kandmise kohta pangaarvele. Kohus esitas T.T prokuröri taotluse alusel vaatluseks 13.07.2005.a. palgatõendi ning 25.07.2005.a. tõendi töötasu kandmise kohta pangaarvele. T.T vastates prokuröri küsimusele kinnitab, et nimetatud dokumendid ei ole tema poolt koostatud. Samuti eitab ta selliste dokumentide koostamist, milliste puhul on tühjale blanketile enne andmete lisamist allkiri kirjutatud /kohtutoimik tl.66 pöördel – 67/. Kuna süüdistatav esitas kohtule väite, et tema poolt nii panka kui töövaidluskomisjonile esitatud tõendid on koostatud T.T poolt ning T.T on kinnitanud, et tema pole N.U-le selliseid tõendeid koostanud ning, et tema arvuti juurde ei pääsenud kolmandad isikud, kuna 6
(10)kõik OÜ D jaoks koostatud raamatupidamisdokumendid, kaasa arvatud majandusaastaaruanded, on koostatud arvutil, mis asub tal kodus ning välja prinditud samuti kodus olevast printerist, siis määras kohus kaitsja taotlusel dokumendiekspertiisi, mille käigus võrreldi 13.07.2005.a. tõendit töötasu suuruse kohta ning 25.07.2005.a. tõendit töötasu laekumise kohta SEB Eesti Ühispanka OÜ D 2004.a. ja 2005.a. majandusaasta aruannetega. Ekspertiisiaktist nr DM-0154-07/3212 /kohtutoimik tl.103-105/ nähtub, et tõend nr.2 13.07.2005.a. töötasu suuruse kohta on valmistatud tindipritstehnoloogial põhineva väljundseadmega A4 formaadis valgele kirjapaberile. Tõend nr.2 25.07.2005.a. N.U töötasu laekumise kohta SEB Eesti Ühispanka on valmistatud mittemagnetiliste omadustega tooner tüüpi värvainet kasutava väljundseadmega A4 formaadis valgele kirjapaberile. Võrdluseks esitatud 2004 majandusaasta aruanne 10-l lehel on valmistatud tindipritstehnoloogial põhineva väljundseadmega A4 formaadis kirjapaberile ja 2005 majandusaasta aruanne 15-l lehel on valmistatud mittemagnetiliste omadustega tooner tüüpi värvainet kasutava väljundseadmega A4 formaadis kirjapaberile. Võrreldes vaidlustatud 25.07.2005.a. tõendit ja 2005.a. majandusaasta aruannet, leiti et vaidlustatud ja võrdlusmaterjali teksti joondus on erinev. Dokumentide trükitekst on sama kirjatüübi ja suurusega, kuid võrdlusdokumendil tunduvalt intensiivsem. Tõendil tuvastati printeri trumliefektid, mis 2005 majandusaasta aruande lehtedel puuduvad. Kohtuekspertide arvamuse kohaselt on OÜ D tõend nr 2 25.07.2005.a. N.U töötasu laekumise kohta SEB Eesti Ühispanka 1-lehel väljundatud kas teise seadmega või sama seadme erinevas tehnilises seadistuses, kui OÜ D majandusaasta aruanne 01.jaanuar 2005.a.-31.detsember 2005.a.. Võrreldes vaidlustatud tõendit nr.2 13.07.2005.a. ja 2004.a. majandusaasta aruannet, leiti, et vaidlustatud ja võrdlusmaterjali tekst on sama joondusega. Majandusaasta aruande lehtedel trükiteksti kirjatüüp ja suurus ning arvutiseadistusest tulenev täpitähtede puudumine tekstis langeb kokku vaidlustatud tõendil olevaga. Võrreldes trükipea liikumise suuna tunnuseid paberil, täheldati erinevusi tindipritsmete jäädvustumises paberil. Järgnevalt võrreldi tindi värvainet vaidlustatud ja võrdluseks esitatud dokumentidel keemilise tilkreaktsiooniga ja õhukese kihi kromatograafia meetodil, mille tulemusel järeldati, et musta värvusega printeritindid vaidlustatud ja võrdlusdokumendil osutusid koostiselt erinevaks, millest tulenevalt on kohtueksperdid andnud arvamuse, et OÜ D tõend nr 2 13.07.2005.a. N.U töötasu suuruse kohta 1-l lehel on väljundatud kas teise seadmega või sama seadme erinevas tehnilises seadistuses, kui OÜ D 2004.a. majandusaasta aruanne. Kohus hindab dokumendiekspertiisiakti lõppjärelduses ekspertide poolt antud arvamust koos asjas kogutud teiste tõenditega, milleks on tunnistajate ütlused ja kriminaaltoimikust avaldatud ja uuritud tõendid ja käekirjaekspertiisiakt. Tunnistaja T.T on kinnitanud, et N.U ei olnud OÜ D töötajate nimekirjas. Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja T.Teeveere vastavate ütluste usaldusväärsuses, kuna need kattuvad nii T.D kui ka tunnistajate M.J , A.U ning V.T ütlustega selles, et N.U ei olnud töötajate nimekirjas, kuigi tegutses OÜ D ruumides liha müügiga. Tunnistaja A.U poolt ristküsitlusel antud ütlustest nähtub, et ta töötas OÜ-s D alates 2005.a. maikuust. Tööülesandeid jagas tavaliselt tunnistajale T.D ning kui T.D ei olnud, siis M.J . Vastates kohtu küsimustele avaldab tunnistaja, et ta on poeruumides N.U näinud. Tavaliselt viibis N.U ruumides, kus tükeldati liha. Vastates küsimusele, kes olid veel peale tema OÜ D palgalised töötajad perioodil 2005.a. kevad kuni sügis, avaldab tunnistaja, et M J , siis veel üks tüdruk, kelle nime ta ei mäleta ning suvel tuli OÜ-sse D tööle ka O nimeline naisterahvas. Vastuseks töötasu suuruse kohta avaldab tunnistaja, et kõigile töötajatele maksti miinimumpalka /kohtutoimik tl.120 pöördel-121/. Tunnistaja V T /kohtutoimik tl.65 pöördel-66/ on seletanud, et ta töötas OÜ-s D kuni aprill 2005.a.. Ta töötas müüjana lihaosakonnas, mille kassa oli seotud N.U. V.T seletab, et 7
(10)tema ise oli töösuhetes OÜ-ga D , kuid ta töötas N.U-le kuuluvas lihaletis ning igal õhtul andis ta lihaleti kassa üle N.U-le mitte T.D . M.J ristküsitlusel antud ütlustest /kohtutoimik tl.52-53/ nähtub, et N.U toimetas OÜ D ruumides iseseisvalt liha müügiga. N.U oli seal eraldiseisev lihalett ning eraldi kassa. OÜ-sse D N.U toimetamised ei puutunud. Ka tunnistaja L G ütlused kattuvad teiste tunnistajate ütlustega selles, et ta nägi korduvalt N.U OÜ D ruumides, kui viimane tõi sinna liha. Samas ei oska tunnistaja öelda, kas N.U oli OÜ D töötaja /kohtutoimik tl.129-130/. Kohus, hinnates tunnistajate ütluseid kogumis, asub seisukohale, et puudub alus kahelda tunnistajate ütluste usaldusväärsuses, kuna süüdistatav ei ole esitanud ühtegi põhjendust, miks peaksid tunnistajad T.D , T.T , M.J , A.U , V.T ja L.G andma tema suhtes valeütluseid. Kohus, lähtudes kriminaalasjas kogutud materjalidest ja tunnistajate ütlustest, asub seisukohale, et on tõendatud asjaolu, et N.U-le ei ole makstud OÜ D poolt töötasu, millelt tööandja oleks maksnud sotsiaalmaksu ja tulumaksu, seega on kinnitust leidnud tunnistaja T.T ja T.D ütlused, mille kohaselt ei olnud neil mingisugust mõistlikku põhjendust nimetatud tõendeid välja anda. Nimetatud asjaolu kinnitavad ka toimikus olevad palgalehed perioodi 2005.a.märts –august kohta /tl.72-77/, millest nähtub, et OÜ D töötajatele on makstud miinimumpalka ning on fikseeritud töötajate nimed, kellele maksti töötasu. Nimekirjas ei kajastu N.U nime. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et ei ole tuvastamist leidnud asjaolu, et T.T oleks N.U-le vastavad tõendid andnud, kuna raamatupidajana puudus tal selleks igasugune mõistlik põhjendus ja vajadus. Kuna N.U OÜ-st D ametlikult töötasu ei saanud, siis oleks raamatupidaja võtnud endale vastutuse ebaõigeid andmeid kajastava dokumendi koostamise eest. Kuna tõendamist on leidnud asjaolu, et raamatupidajal puudus alus vastavate tõendite väljastamiseks ning puuduvad tõendid, et T.T oleks seda teinud, asub kohus seisukohale, et süüdistatava väited selles, et T.T vormistas talle vastavad tõendid on põhjendamatud ning on esitatud soovist vabaneda vastutusest. Kohus asub seisukohale, et asjas kogutud tõenditega on leidnud tuvastamist, et N.U poolt esitatud tõendid kuupäevadega 13.07.2005.a. ja 25.07.2005.a. on võltsitud ning N.U pidi vastavat asjaolu teadma. Taolisele järeldusele jõudmist tingisid asjaolud, et kuna N.U-le ei makstud OÜ D poolt töötasu, siis puudus tal seaduslik õigus saada raamatupidajalt õiendit 6 kuu töötasu suuruse kohta, samuti ei olnud tal mingisugust seaduslikku alust küsida tõendit, millest nähtuks, et tööandja kohustub edaspidi kandma tema töötasu SEB Eesti Ühispangas olevale arveldusarvele. Seega loeb kohus, et N.U pidi teadma, et taoliste tõendite sisu ei vasta tegelikkusele. Samuti on kinnitust leidnud asjaolu, et nimetatud tõendeid ei ole allkirjastanud T.D . Kõiki eeltoodud, kohtu poolt arvesse võetud tõendeid analüüsides ja neid kogumis hinnates, kohus leiab, et süüdistatava N.U süü talle inkrimineeritud kuriteos KarS § 345 lg.1 järgi on leidnud täielikku tõendamist ja on kvalifitseeritud õigesti. Kohus leiab, et N.U kasutas võltsitud dokumente otsese tahtlusega, eesmärgiga saada SEB Eesti Ühispangast laenu ja töövaidluskomisjonilt saamata jäänud palka ning palga maksmisega viivitamise eest viivist. Süüdistatav N.U tuleb tema poolt toime pandud kuriteos süüdi mõista ja teda tuleb karistada. Karistusseadustiku ( edaspidi KarS ) § 56 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistamisel arvestab kohus kohtualuse vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti 8
(10)võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava N.U vastutust kergendavad asjaolud tema käitumises puuduvad, samuti puuduvad vastutust raskendavad asjaolud tema käitumises. N.U on varem kriminaalkorras karistamata /kriminaaltoimik lk. 197/. Kohus leiab, et kohtualusele tuleb mõista selline karistus, milline avaldaks mõju kohtualusele ka edaspidi, mis samas saavutaks ka karistamise eesmärgi õiguskorra kaitsmise huvides ja hoiaks edaspidi kohtualust uute süütegude toimepanemisest. Eeltoodu alusel kohus leiab, et arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut tuleb süüdistatavat N.U KarS § 345 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest karistada vangistusega. Tema karistamine reaalse vangistusega ei ole otstarbekas - reaalse vangistuse mõistmine ei saavutaks antud olukorras karistamise eesmärki ega hoiaks kohtualust edaspidi uute süütegude toimepanemisest, vaid vangistus tuleb mõista tingimisi.
§ 180lg.
1 alusel tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulud.
§ 175lg.
1 p. 9 järgi kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega sundraha, mille suurus
§ 179lg.
1 p. 2 järgi II astme kuriteos süüdimõistmise korral on pooleteisekordne palga alammäära korrutis ( 1,5X3600.- ), s.o. 5400.- krooni. Tsiviilhagi kriminaalasjas esitatud ei ole. Asitõendid – 1) OÜ Doonau tõend nr.2 13.07.2005.a. 2) OÜ Doonau tõend nr.2 25.07.2005.a. - tagastada pärast kohtuotsuse jõustumist OÜ-le D .
§ 180lg.
1 ja § 175 lg. 1 p 5 alusel kuulub N.U-lt väljamõistmisele kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud summas 175.90 krooni riigi tuludesse.
§ 180lg.
1 ja § 175 lg. 1 p. 3 alusel kuulub N.U-lt riigi tuludesse väljamõistmisele riiklikul ekspertiisiasutusel ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud: 1. Kohtuekspertiisi ja kriminalistika keskuse poolt teostatud käekirjaekspertiisi maksumus – summas üks tuhat kuussada kakskümmend
(1620)krooni; 2. Kohtuekspertiisi ja kriminalistika keskuse dokumendiekspertiisi (ekspertiisiakt nr.DM0118-06/1836) maksumus – summas üheksasada
(900)krooni; 3. Kohtuekspertiisi ja kriminalistika keskuse dokumendiekspertiisi (ekspertiisiakt nr DM0154-07/3212) maksumus – summas viis tuhat nelisada
(5400)krooni.
§ 180lg.
1 ja § 175 lg. 1 p. 2 alusel kuulub N.U-lt tunnistajale Laila Gredzena´le väljamaksmisele kuuluvad summad. Seega tuleb välja mõista N.U-lt menetluskulu – tunnistajale L G makstud summa (saamata jäänud sissetulek) nelisada kuuskümmend kaheksa
(468)krooni riigi tuludesse. 9
(10)Hele Ilisson Kohtunik 10
(10)