1-05-160\11

Kriminaalasi nr. 1-05-160 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. detsembril 2007.a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik Margot Mikler sekretär Moonika Rubizova juuresolekul ringkonnaprokurör Steven – Hristo Evestus kaitsja Jaan Tedder osavõtul arutas üldmenetluse korras avalikul kohtuistungil Tallinna linnas kriminaalasja V.J isikukood XXX, EV kodanik, emakeel – eesti keel, kõrgharidusega, ei tööta, eluk. xxx, varem karistamata. süüdistuses KarS § 291 järgi Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas V.J-i süüdistatakse selles, et tema, töötades Põhja Politseiprefektuuri Ida Politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaablina, s.o. ametiisikuna KarS § 288 mõistes, 21.10.2004 kella 18.30 ajal Ida Politseiosakonnas aadressil Tallinn Vikerlase 14 oma ametikohustuste täitmisel kasutas ebaseaduslikult vägivalda kainenemisele toimetatud ES`e suhtes, lüües teda kumminuiaga 5 – 7 korda vastu jalga, millega põhjustas ES`ele füüsilist valu, millise tegevusega rikkus Politseiseaduse § 14 lg 6,7, mis sätestavad kumminuia kasutamise õiguslikud alused ning Politseiseaduse § 15-5 lg 2, mille järgi võib kainenemisele toimetatud isiku suhtes ohjeldusmeetmetena kasutada kinnisidumist, käeraudu, rahustustooli või rahustussärki ning samuti EV Politseiameti peadirektori käskkirjaga nr 177, 07.05.1992 kehtestatud Politsei kumminuia kandmise ja kasutamise juhendi p 8, mis sätestab kumminuia kasutamise õiguslikud alused ning p 12, mis sätestab, et keelatud on kasutada kumminuia politseiasutuses ja muudes politsei teenistusruumides. Seega V.J, kasutas ebaseaduslikult vägivalda ametialaseid ülesandeid täitva ametiisikuna, s.o pani toime KarS § 291 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatavana ülekuulatud V.J end talle inkrimineeritud kuriteo süüdi ei tunnistanud ja andis ütlusi, et 0ktoobris 2004.a. töötas ta Ida politseiosakonna korrakaitseosakonna konstaablina, tema vastutas arestikambrite eest. Arestikambrisse toodi VA poolt kainenema ES. Tema paigutas ESe arestikambrisse kainenema. Mõne aja pärast hakkas E.S arestikambris märatsema, kolkis vastu arestikambri ust, karjus, loopis jalanõudega arestikambrisse paigaldatud valvekaamerat, tema käis mitmeid kordi E.St korrale kutsumas. Õhtupoolikul tõid OR ja VK arestimajja ühe isiku kainenema. Tema otsustas E.St taltsutada ja palus, et O.R ja V.K julgestaksid teda, ta avas kambriukse, olles eelneval kaasa võtnud kumminuia, ta tahtis kätte saada E.Se jalanõusid, ta andis E.Sele korralduse, heita pikali, E.S korraldust ei täitnud, E.Sel hakkas käsi tõusma, seejärel lõi ta E.St kumminuiaga paremasse säärde ja põlveõndlasse, E.S kukkus pikali, ta lõi veel paaril korral E.St. Kohtuistungil kannatanuna ülekuulatud ES andis ütlusi, et V.J teab seoses sellega, et ta pandi Vikerlase tänaval asuvasse politseiosakonna arestikambrisse. Arestikambris hakkas tal paha, soovis vett juua, ta hakkas arestikambri uksele koputama käte ja jalgadega. Selle peale avati arestikambri uks, arestikambrisse sisenes V.J ja veel üks isik, ta suruti põrandale pikali ja löödi 4-5 korral kumminuiaga vastu jalgu, ta tundis valu. Hiljem pöördus arsti poole ja avaldusega politseisse. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja LI andis ütlusi selle kohta, et ES on tema elukaaslane, kellel oli probleeme alkoholiga, ta teab E.Se ütluste järgi, et E.St peksti politseis. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja LE andis ütlusi selle kohta, et 21.10.2004.a. töötas ta politseiosakonnas, tema poole pöördus kannatanu ES, kes oli alkoholijoobes ja agressiivne, kasutas ebatsensuurseid väljendeid, kannatanu rääkis, et talt varastati midagi ära. Kannatanu hakkas ennast lahti riietuma, tema helistas juhtivinspektor AŠ , kes viis kannatanu ruumist ära. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja A Š andis ütlusi selle kohta, et 21.10.2004.a. töötas Ida politseiosakonnas, talle helistas LE ja ütles, et klienditeeninduses on probleeme ühe inimesega, ta läks klienditeenindusse ja nägi väga purjus meesterahvast, kes proovis ennast lahti riietuda, sõimas ebatsensuursete sõnadega, vehkis kätega, toimetas isiku kambriteplokki, kutsus VA, kes viis kannatanu enda juurde kabinetti, et kannatanuga vestelda, V.A ütles talle, et isikuga on võimatu vestelda ja ta viidi arestikambrisse kainenema. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja OR andis ütlusi selle kohta, et oktoobris 2004.a. töötas ta Ida politseiosakonnas autopatrullis. Ta toimetas koos VK Ida politsei osakonda kainenema ühte isikut, selle päeval oli valvekonstaabliks V.J. Ühes arestikambris karjus üks isik, V.J seletas, et karjuv isik on tugevas alkoholijoobes, karjub ja loobib kingi vastu valvekaamerat, ta soovis isikut minna rahustama, ja palus, et kui isik hakkab märatsema, et tema ja V.K abistaksid teda, tema avas kambri ukse, kambrisse sisenes V.J, tema sisenes V.J-i järel, oli kuulda karjumist , nägi kuidas V.J lõi kinnipeetavat kumminuiaga vastu jalgu, seejärel oli isik maas pikali, V.J lõi kinnipeetut veel mõned korrad kumminuiaga vastu jalgu. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistajana V K andis ütlusi selle kohta, et oktoobris 2004.a. töötas Lasnamäe politseiosakonnas patrullis autojuhina. 21.10.2004.a. toimetas koos OR ühte isikut politseiosakonda, sel päeval oli osakonnas korrapidaja V.J. Arestikambris oli isik, kes käitus agressiivselt. V.J ja OR läksid kambrisse, peale seda oli kuulda kambrist mingit rüselust. Kohtus uuris järgmisi kirjalikke tõendeid: • Isiku kohtuarstliku ekspertiisi akti nr
2. / tl 9-13/ • Isiku kohtuarstliku täiendavekspertiisi akti nr
3. / tl 21-24/ • Asitõendi vaatlusprotokolli. / tl 29-30/ • Põhja Politseiprefektuuri Ida Politseiosakonna korrakaitsetalituse väliteenistuse konstaabli ametijuhendit. / tl 48-50/ • Joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokolli. 21.10.2004 / tl 54/. • Distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtet. / tl77-79/. Kohus, kuulanud ära süüdistatava, kannatanu ja tunnistajate ütlused ning kontrollitud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on V.J-i süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus tõendamist leidnud. 21.10.2004.a. töötas V.J Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaablina, seega oli ametiisik KarS § 288 mõistes. Süüdistatava ametiisiku staatust kinnitavad temale tutvustatud Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna korrakaitsetalituse väliteenistuse konstaabli ametijuhend ning tema poolt võimuesindaja ülesannete täitmine, sündmuste toimumise ajal täitis V.J oma ametiülesandeid. Süüdistatava V.J-i , kannatanu ESe ja tunnistajate LE A Š ütlustega on tõendatud, et kannatanu E.S saabus 21.10.2004.a. politseiosakonda joobnud olekus, käitus agressiivselt ja teda oli sunnitud paigutatama kainenemisele. Süüdistatava V.J-i enda, kannatanu ESe ja tunnistaja OR ütlustega, et on vastuvaieldamatult tõendatud, et V.J kasutas 21.10.2004.a. kella 18.30 ajal Põhja PP Ida Politseiosakonnas aadressil Tallinnas Vikerlase 14 ESe suhtes füüsilist vägivalda lüües kannatanut vähemalt neljal korral vastu jalgu kumminuiaga. Kohtuistungil on tuvastatud, et V.J sisenes kambrisse koos OR´iga ja samuti jäi ukse peale seisma V K. Selline sisenemine oli tingitud vajadusest säilitada julgeolek ning võimalik valutu olukorra lahendamine. Kohtumenetluses pole tuvastatud, et kannatanu oleks kasutanud süüdistatava suhtes vägivalda, ta ärples joobunud inimesele kohaselt ning sellist ärplemist tõlgendas süüdistatav reaalse ohuna ning otsustas selle olukorra lahendada politseiametnikuna kumminuia kasutades. Kohtuistungil avaldatud sündmuse salvestusest ei nähtu, et oleks tekkinud sellist olukorda, et kannatanu oleks rünnanud V.J, kuna teised politseiametnikud vaatasid rahumeelselt sündmust pealt ega pidanud sekkuma. Kui süüdistatav on viidanud sündmuste ülikiirele toimumisele mõnekümne sekundi jooksul, siis ainus, mis ülikiirelt toimus oli kiire ja otsustav kumminuia kasutamine olukorra kontrolli all hoidmiseks ning ei videosalvestuselt ega sündmuses osalejatelt ei ole laekunud teavet selle kohta, et süüdistatav oleks püüdnud mingil muul seaduslikul viisil kannatanut rahustada. Kui oleks olnud tegemist politseiametnikule ohtliku ründega, ei oleks süüdistatavat julgestanud politseiametnikud seda kõrval seistes jälginud, vaid vahele astunud. Seega asub kohus seisukohale, et kannatanu E.Se poolt ei olnud rünnet, mis oleksid ohustanud V.J-i elu või tervist. Ülaltoodu alusel kohus leiab, et V.J rikkus oma tegevusega Politseiseaduse 14 lg 6, 7 mis sätestab kumminuia kasutamise õiguslikud alused, Politseiseaduse § 14 lg 6 kohaselt on politseil õigus kasutada teenistusülesannete täitmiseks kumminuia õigusrikkuja kinnipidamisel, nende toimetamisel politseisse või teenistusruumi, konvoeerimisel, kinnipeetute kaitsmisel ning kinnipeetud ja vahi alla võetud isikute suhtes, kui nad ei allu või osutavad vastupanu politseiametnikele, Politseiseaduse § 14 lg 7 kohaselt kasutab politsei kumminuia õigusrikkuja vastu õigusrikkumise iseloomu, isikut ja konkreetset situatsiooni arvestades, tuleb hoiduda inimese tervise kahjustamisest suuremal määral, kui see on antud juhul vältimatu, samuti Politseiseaduse 15-5 lg 2, mille järgi võib kainenemisele toimetatud isiku suhtes ohjeldusmeetmetena kasutada kinnisidumist, käeraudu, rahustustooli või rahustussärgi. Samuti on Eesti Vabariigi Politseiameti peadirektori käskkirjaga nr 177 07.05.1992.a. kehtestatud politseile kumminuia kandmise ja kasutamise juhend, milles p 8 sätestab kumminuia kasutamise õiguslikud alused ning p 12 sätestab, et keelatud on kasutada kumminuia politseiasutustes ning muudes politsei teenistusruumides. Seega kasutas V.J E.Se suhtes ebaseaduslikku vägivalda, kuna ei kasutanud politseiametnikule sellisteks juhtudeks seadusega ette nähtud konkreetseid meetmeid, V.J-i sõnade kohaselt olid politseiosakonnas olemas käe- ja jalarauad, ning tema tegevus kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud KarS § 291 ettenähtud kuriteona - võimuliialdusena. 08.12.2004.a. on V.J karistatud vastavalt Põhja Politseiprefektuuri politseiprefekti käskkirjale nr 1860p distsiplinaarkaristusega (Avaliku teenistuse seadus 84 p 1 ja 3)- ametist vabastamisega. Talle on ette heidetud kumminuia kui erivahendi põhjendamatut ja lubamatut kasutamist ning kannatanu suhtes toime pandud vääritut tegu. V.J-ile inkrimineeritud distsiplinaarsüüteo koosseis erivahendi ebaseadusliku kasutamise näol ning kannatanut alandav kohtlemine ei kattu V.J-ile kriminaalsüüdistuses ette heidetud KarS 291 sätestatud võimuliialduse koosseisuga, nimelt ametiisiku poolse ebaseadusliku vägivalla kasutamisega. Distsiplinaarsüüdistusega on ette heidetud süüdistatava poolset kannatanu eneseväärikuse alandamist ning kriminaalsüüdistusega on ette heidetud süüdistatava poolset kannatanule füüsilise valu tekitamist ehk siis tema kallal ebaseadusliku vägivalla kasutamist. Kohus leiab, et distsiplinaarmenetluses määratud karistus on ebaproportsionaalne kriminaalmenetluses etteheidetuga. Politseiametniku poolt ebaseadusliku vägivalla kasutamine on Eesti Vabariigis karistatav vastavalt Karistusseadustikule kuriteona, seega ei ole käesoleval juhul tegemist topeltkaristamise keelu rikkumisega. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatav ei ole varem kriminaal- ega väärteokorras karistatud, omab elukohta, samuti arvestab kohus kannatanu E.Se käitumist ning leiab, et teda võib karistada rahalise karistusega, millise võib vastavalt KarS § 73 lg 1 ja lg 3 jätta täielikult täitmisele pööramata. Eelneva alusel ja juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1; §173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3,4, 9; § 180 lg 3; § 311; § 313; KarS § 73 kohus otsustas Tunnistada süüdi V.J KarS § 291 järgi ning karistada rahalise karistusega 100 päevamäära võttes päevamääraks 128 krooni s.o summas 12800 krooni. Vastavalt KarS § 73 lg 1 ja lg 3 jätta täielikult rahaline karistus täitmisele pööramata, kui V.J 3 aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Välja mõista V.J-ilt sundraha 5400 krooni, ekspertiisitasu summas 5750 krooni ja kaitsjatasu summas 6000 krooni riigi tuludesse. Väljamõistetud sundraha, ekspertiisitasu ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr. 10220034800017 EÜP viitenumber
4. Kviitung esitada Tallinna Linnakohtu kuriteokantseleile. Asitõend - videosalvestus CD-plaadil, mis asub kriminaaltoimiku kriminaalasja materjalide juurde. materjalide juures-jätta Kohtuotsuse peale on õigus KrMS § 318 alusel kohtumenetluse poolel esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni, mille kasutuse soovil teatatakse kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Margot Mikler Kohtunik .