Obsah (5)

§ 263§ 68§ 74§ 78§ 75

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja 2.mai 2008 Tallinnas koht Kriminaalasja number 1-08-1595 (07231802363) Kohtukoosseis Kohtunik Janika Ka

) § 263 p 1, 2, 3 järgi kokkuleppemenetluses. Prokurör Natalia Miilve Süüdistatav H.M isikukood: XXX ; EV kodanik; emakeel: eesti keel; keskharidus; ei tööta - invaliidsuspensionär; elukoht: xxx; varem kriminaalkorras karistamata. Kohaldatud tõkend: vahistamine alates 01.05.2008, kahtlustatavana kinni peetud 17.08.2007-18.08.2007, so 2 päeva. Kaitsja Riine Lumiste RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5, § 249, § 175 lg 1 p 4, § 179 lg 2 p 1, § 180 lg 1 kohus o t s u s t a s: 1. Süüdi mõista H.M

§ 263p 1, 3 järgi ja karistada 4 (nelja) kuu pikkuse vangistusega.

2.

§ 68

lg 1 järgi arvestada karistusaja hulka H.M-i kahtlustatavana kinnipidamise aeg 17.08.2007-18.08.2007, so 2 (kaks) päeva ja H.M-i eelvangistuses viibitud aeg 01.05.2008-02.05.2008, so 2 (kaks) päeva. H.M tuleb ära kanda 3 (kolme) kuu ja 26 (kahekümne kuue) päeva pikkune vangistus. 3.

§ 74

lg 1 järgi jätta H.M-ile mõistetud ja ärakandmata 3 (kolme) kuu ja 26 2 (kahekümne kuue) päeva pikkune vangistus täielikult tingimisi kohaldamata, juhul kui H.M ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. 4.

§ 74

lg 3 järgi määrata H.M-i katseaja pikkuseks 2 (kaks) aastat, mis hakkab

§ 78p 1 järgi kulgema 2.maist 2008.

5.

§ 75

lg 1 järgi kohustub H.M Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve all täitma katseajal järgmisi kontrollnõudeid: 5.1 elab oma alalises elukohas – Xxx; 5.2 ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 5.3 allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 5.4 saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.5 saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 6.

§ 75

lg 2 p 1 järgi määrata, et H.M hüvitab kuriteoga tekitatud kahju osaliselt, 3 000,00 krooni ulatuses OÜ-le G hiljemalt 01.08.2009. 7.

§ 75lg 2 p 2 järgi määrata, et H.M kohustub katseajal mitte tarvitama alkoholi.

1. H.M-i suhtes kohaldatud tõkend, vahistamine, tühistada. H.M vabastada kohtusaalis.
2. Välja mõista H.M-ilt II astme kuriteo toimepanemise eest riigieelarve tuludesse sundraha 2 000,00 krooni. Sundraha 4 525,00 krooni jätta riigi kanda.
3. Välja mõista H.M-ilt riigieelarve tuludesse menetluskulu: 1 250,10 krooni riigi õigusabi tasu. Riigi õigusabi tasu 2 000,00 krooni jätta riigi kanda.
4. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 AS SEB Eesti Ühispangas, viitenumber
5. Tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse menetlusnormide rikkumise korral, teatades kirjalikult apelleerimise soovist 7 päeva jooksul Tallinna Linnakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul otsusega tutvumisest. Selgitada, et kokkuleppemenetluses ei saa kaevata karistuse liigi ja määra peale. Selgitada, et sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Tähtajaks tasumata jätmise korral esitatakse kohtuotsus kohtutäiturile sundtäitmiseks. Esitatud süüdistus: H.M-i süüdistatakse selles, et tema 17.08.2007 kella 15.16 ajal Tallinnas, Telliskivi 24 asuvas baaris „Drink Saloon“ seejärel, kui baaridaam OS keelas tal baaris tarvitada kaasa toodud alkoholi ja samas üritas teda baarist välja meelitada, tõukas H.M OSküünarvarrega vastu nägu, mellist OS paiskus eemale ja kukkus maha, tundes valu. H.M jätkas OS suunas liikumist, häälitsedes ähvardavalt ja takistades möödapääsu, kuni O.S hakkas appi karjuma. 3 Kui appi karjete peale teenindussaali tulnud kokk JSjuhtis H.M-i tähelepanu kõrvale, pääses OS turvanupule ligi ja kutsus kohale turvateenistuse ja politsei, millest teatas ka H.M-ile lootuses, et viimane põgeneb. Seepeale asus H.M valimatult mööblit lõhkuma, paiskas ümber kõik teenindussaalis olnud lauad ja toolid, lükkas baariletilt nõud põrandale ning asus lõhkuma vitriini koos selles olnud alkoholipudelitega. Kui JS haaras tal käest kinni vitriini lõhkumise takistamiseks, üritas H.M mitmel korral lüüa J.S alkoholipudeliga pähe, kasutades pudelit relvana, kuid ei saanud pihta, kuna J.S põikles kõrvale ja lõpuks sai haarata pudelist kinni. H.M omakorda haaras J S kätest kinni, tõmmates J.S käel olnud haavalt kooriku maha ja tekitades kannatanule valu. Kuna H.M avalikus kohas, kuhu on juurdepääs kolmandatel isikutel, kasutas oma pahameele väljendamiseks vägivalda ja ähvardas relvana kasutatud esemega kõrvalisi isikuid, kes ei ole õigusrikkujaga isiklikult seotud ning kes asusid õigusrikkumist takistama, ning taoline pahameele väljendamise viis on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega, näitab üleolevat ja halvustavat suhtumist teistesse ühiskonnaliikmetesse ja avalikku korda, siis pani H.M oma tegevusega toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, relvana kasutatava esemega ähvardades, vastuhakkamisega avalikku korda kaitsvale isikule, s.o

§ 263p 1,2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu, menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil: süüdistatava H.M, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõuab prokurör kohtus: - süüdistatava süüdi tunnistamist

§ 263

p 1, 3 järgi ja karistamist vangistusega 4 kuud; -

§ 74

lg 1 ,3 järgi süüdistatavale mõistetud karistuse täielikult tingimisi täitmisele pööramata jätmist 2 aastase katseaja jooksul ning süüdistatava allutamist

§ 75

lg 1 järgi käitumiskontrolli nõuetele; -

§ 75

lg 2 p 1 ja 2 järgi süüdistatavale katseajaks täiendavate kohustuste panemist:

1. a)hüvitada kuriteoga tekitatud kahju osaliselt, so 3 000,00 krooni ulatuses hiljemalt 01.08.2009,
2. b)mitte tarvitada katseajal alkoholi; -

§ 68

lg 1 järgi süüdistatava poolt eelvangistuses viibitud 4 päeva karistusaja hulka arvestamist. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav H.M tunnistas end talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ning jäi kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde, avaldades kohtuistungil, et kokkulepe on sõlmitud vabatahtlikult ja väljendab tema tõelist tahet. Süüdistatava kaitsja jäi kokkuleppe juurde ja palus kohtul teha otsus vastavalt kokkuleppele. Prokurör jäi kokkuleppe juurde. Kohtu seisukoht: Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et H.M-i poolt oma süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooni, karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb H.M-ile mõista kokkuleppekohane karistus. Kohus leiab, et H.M-i suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tuleb muuta tõkendiks elukohast lahkumise keeld, viimane tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 4 Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse

1. detsembri
2. a määruse nr 254 alusel on kuupalga alammäär 4 350,00 krooni. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 6 525,00 krooni. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstud tasu menetluskulu. H.M-ile on kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi 3 250,10 krooni riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud. KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu; KrMS § 180 lg 3 järgi võib kohus menetluskulude määramisel arvestada süüdimõistetu varalist olukorda ja resotsialiseerumisväljavaateid. H.M on invaliidsuspensionär, seega on tal raskendatud sobiva töökoha leidmine ja regulaarse töötasu saamine. H.M saab invaliidsuspensioni, mille arvel tuleb isikul katta elamisega seotud kulud. Kohus leiab, et osa menetluskulusid tuleb jätta riigi kanda. Seega tuleb H.M-ilt välja mõista sundraha 2 000,00 krooni ja 1 250,10 krooni riigi õigusabi tasu. Sundraha 4 525,00 krooni ja riigi õigusabi tasu 2 000,00 krooni jätta riigi kanda. Kohtunik: