Reena Nieländer Tõkend G.V elukoht: xxx isikukood xxx; kodakondsus: EV kodanik; haridus: kesk-eri; emakeel: eesti keel; töökoht: töötab xxx; karistatus: varem karistatud kriminaalkorras: 08.12.1993.a Jõgeva Maakohtu poolt KrK § 195 lg 2 alusel mõisteti tingimisi vabadusekaotus 6k katseajaga 1a; 09.05.1995.a Jõgeva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 3; § 140 lg 2 p 3, 4 alusel mõisteti vabadusekaotus 4k ja rahatrahv 900 krooni; 06.05.2004.a Tartu Maakohtu poolt
lg 2 p 4 ;
K § 141´1 lg 1;
lg 2 p 1;
vahistamine alates 01.04.2008.a. Kaitsja Uido Truija Süüdistatav RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada G.V
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista G.V-le 2 (kaks) kuud vangistust.
lg.6, § 65 lg.2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise 06.05.2004.a Tartu Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o. 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust. Ärakandmisele kuulub 2 (kaks) kuud 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust.
lg.1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistusaja alguseks lugeda 01.04.2008.a. Tõkend- vahistamine- jätta muutmata. Välja mõista G.V-lt KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse ja kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest kokku 2 017 (kaks tuhat seitseteist) krooni 80 senti riigituludesse. Välja mõista G.V-lt KrMS § 176 lg.1 p.2 alusel erikulud 3 364 (kolm tuhat kolmsada kuuskümmend neli) krooni. Sundraha, kaitsjatasu ja erikulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Hansapangas märkides viitenumbri 2800049777. Sundraha, kaitsjatasu ja erikulu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa G.V süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, 08.05.2005.a kella 15.45 ajal võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, viibides AS-le A&G Kaubandus kuuluvas kaupluses asukohaga Tallinn, Endla 45, üritas varastada võõrast vallasasja, nimelt meeste nahast jopet, maksumusega 2295 krooni, peites kauba kaupluse proovikabiinis seljakotti ning väljudes kauplusest kauba eest maksmata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna ta peeti turvatöötaja poolt kinni. Seega G.V, vastavalt oma ettekujutusele süüteost, asunud vahetult süüteo toimepanemisele ning olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, st pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav
G.V süü temale inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. - AS A & G Kaubandus avaldus, mille kohaselt 08.05.2005.a Tallinnas, Endla 45 asuvast kauplusest varastati jope 2 maksumusega 2 295 krooni ning varguse toimepanemises peeti kinni G.V, varastatu on tagastatud kauplusele rikkumata (t.lk.2); AS Falck Eesti avaldusega seoses õigusrikkumise toimepanekuga, et 08.05.2005.a. väljus kauplusest „ A & G“ G.V ning kui turvavärav hakkas häiret andma, siis isik pistis jooksu. Peale kinnipidamist toimetati isik kinnipidamisruumi ning seejärel anti üle politseile. Läbiotsimisel leiti seljakott ja fooliumkott ( t.lk.3); tunnistaja SG ütlustega, et olles tööl kaupluses 08.05.2005.a. „ A & G “, kui sinna sisenes mees, kes hakkas proovima nahktagisid. Isik sisenes proovikabiini kahe nahktagiga, kuid väljus ühega, mille asetas tagasi. Kui turvaväravad andsid häiret, siis meesterahvas hakkas jooksma ning tema jooksis järele, haaras seljakotist kinni ja sai koti kätte (t lk.5); tunnistaja OO ütlustega, et olles tööl 08.05.2005.a., aadressil Endla 45, märkas keskuse esimesel korrusel, et peauste juurest jookseb välja meesterahvas ja tema järel müüja, kes hüüdis, et isik tuleb kinni pidada. Seejärel jooksis tema välja, sai isiku kätte baari nimega „Anneli “ ees. Vastupanu ei osutanud ning tema toimetas isiku kinnipidamisruumi. Isiku kotist, mis müüja kätte sai, leiti fooliumkott, mille sees oli nahktagi, tasunud isik selle eest ei olnud. Kaup tagastatud rikkumata kauplusele (t.lk.6); kahtlustatava G.V ütlustega, millistega ta kinnitab jope varguse toimepanemist ja kahetseb tehtut, seletab, et 08.05.2005.a., aadressil Endla 45, Kristiine Keskuse „ A & G“ kauplusest, varastas meeste nahktagi, mis oli musta värvi ning maksis 2 295 krooni. Nahktagi pani seljakotti ning kui tema väljus turvaväravast siis hakkas selle signalisatsioon tööle, jooksis välja Tulika tänavale, mille ristmikul sai turvamees tema kätte (t.lk.7-8) ning toimiku teiste materjalidega. Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav G.V on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi temale inkrimineeritud kuriteos vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. G.V on varem kriminaalkorras karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, töötab. G.V karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada G.V ´i edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et G.V ´i ei ole võimalik karistada rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada reaalse vangistusega, kuna G.V on antud kuriteo toime pannud ajal, mil ta oli vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastatud, seega asub kohus seisukohale, et G.V ei ole teinud eelnevast karistusest vastavaid järeldusi, vaid jätkas kuritegude toimepanemist. Samuti G.V pannes toime katseajal uue kuriteo välistas võimaluse kergema karistusliigi valikuks. G.V kahetsus ei anna kohtule alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, süü suurusest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahalist karistust. Rahalise karistuse mõistmine on välistatud G.V suhtes ka põhjusel, kuna G.V ei ole tasunud temale eelnevalt mõistetud rahatrahve ning lisaks kuuluvad G.V ´ilt väljamõistmisele ka menetluskulud. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine G.V suhtes oleks vastuolus kohtupraktikaga. Samuti ei ole G.V isik, kelle suhtes oleks otstarbekas kohaldada
Kohus leiab, et temale mõistetud vangistust on võimalik mõista vangistuse alammäära lähedalt, kuna kuritegu jäi katse staadiumi, varastatu on tagastatud, seega puudub kahju, ta kahetseb puhtsüdamlikult toimepandut. Uue kuriteo eest mõistetud karistust suurendada eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. G.V ´ilt kuulub välja mõistmisele sundraha summas 6 525 krooni, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 2017.80 krooni ja erikulud 3 364 krooni. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.