Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet, t u v a s t a s: Süüdistus V.J süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, võttis 08.septembril 2007.a kella 18.00 paiku Tartus R 28 maja eest ajutiseks kasutamiseks V.H. sõiduauto Opel riikliku registrimärgiga XXX XXX ja sõitis sellega Paidesse. Sellega pani V.J toime
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, isikuna, kes on varem toime pannud varguse. V.J süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, võttis 18.mail 2007.a Võrus V 5-2 korteris võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära A.S. mobiiltelefoni Siemens väärtusega 1800 kr ja võtmekimbu väärtusega 40 kr. Sellega pani V.J toime
lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikuna, kes on varem toime pannud varguse. V.J süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud omavolilise sissetungimise, tungis ajavahemikul 18.-25.mai 2007.a valdaja A.S. tahte vastaselt sisse Tartus K 3 asuvasse eramusse ja võttis lahkudes kaasa A.S. CD magnetoola Samsung väärtusega 200 kr, teksapüksid väärtusega 300 kr ja spordikoti väärtusega 150 kr. Sellega pani V.J toime
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimise vähemalt teist korda. V.J süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on 23.mail 2006.a. Tartu Maakohtu otsusega karistatud
järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes, juhtis 05.juulil 2007.a kella 20.50 ajal Tartumaal Luunja vallas Luunja alevikus Puiestee tänaval ja 06.juulil 2007.a kella 00.00 ajal Jõgevamaal Jõgeva vallas Jõgeva-Põltsamaa mnt-l mootorsõidukit MB riikliku registrimärgiga XXX XXX, olles alkoholijoobes ning juhtis 10.septembril 2007.a kella 00.43 ajal Järvamaal Paide linnas Pärnu tänaval mootorsõidukit Opel riikliku registrimärgiga XXX XXX, olles alkoholijoobes. Sellega pani V.J toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust;
lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust;
lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 4 kuud vangistust;
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 4 kuud vangistust.
lg 1 alusel mõista liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 aasta ja 4 kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise alguseks 10.september 2007.a.
Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et avaldatud kokkuleppe sisu oli talle arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. V.J tuleb süüdi tunnistada
lg 2 p 1; § 199 lg 2 p 4; § 266 lg 2 p 1; § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalasjas on esitatud tsiviilhagi kannatanu Ain Sermati poolt summas 2490 krooni. Kannatanu V.H.materiaalset kahju tekitatud ei ole. KrMS § 180 alusel kuulub V.J-ilt väljamõistmisele menetluskuludena riigituludesse süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada V.J
lg 1 alusel lugeda V.J karistuse kandmise aja algust tema kinnipidamisest 10.september 2007.a.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.