Obsah (11)

§ 254§ 180§ 189§ 175§ 179§ 43§ 45§ 408§ 412§ 423§ 164

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 24 märts 2008 Tartu Makohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-08-3325 (kohtueelses menetluses

) §-dest 159 ja 254, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada S.V süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 järgi ja mõista talle rahaline karistus 30 (kolmkümmend) päevamäära, s. o 4170 (neli tuhat ükssada seitsekümmend) krooni. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes
2. Kriminaalmenetluskuludes ja seoses kohtuotsuse tegemisega: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus: 2.1.1 tsiviilhagi esitatud ei ole; 2.2 välja mõista S.V-lt riigieelarve tuludesse sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja määratud kaitsja tasu 644 (kuussada nelikümmend neli) krooni 30 senti; 2.3 otsuse koopia toimetada kolme päeva jooksul süüdistatavale ja prokuratuurile. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
3. Selgitada: 3.1 kohtuotsust rahalise karistuse täitmisele pööramiseks ei saadeta kohtutäiturile ja mõistetud rahaline karistus loetakse täidetuks, juhul kui süüdimõistetu on rahalise karistusena mõistetud rahasumma täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või kontole nr 221023778606 Hansapangas. (Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100065035 ning selgitus: „S.V, 1-08-3325, rahaline karistus“); 3.2 kohtuotsust kriminaalmenetluse kuludes ei saadeta täitmisele pööramiseks kohtutäiturile ja kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes loetakse täidetuks, kui süüdimõistetu on kriminaalmenetluse kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või kontole nr 221023778606 Hansapangas. (Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „S.V, 1-08-3325, sundraha“, „S.V, 1-08-3325, kriminaalmenetluse kulud“); 3.3 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KarS § 254 lg-s 6, mille kohaselt on süüdistataval on õigus kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
4. Prokuratuuri taotlus Prokuratuur on taotlenud asja lahendamist käskmenetluses S.V süüdimõistmist KarS § 121 järgi ja karistamist rahalise karistusega 30 (kolmkümmend) päevamäära, s.o 4170 (neli tuhat ükssada seitsekümmend) krooni (päevamäära aluseks võetud S.V
5. a keskmise päevasissetuleku suurus, s.o 139 krooni).
6. Süüdistus, kohtus kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud 2.
7. S.V-le süüdistusaktis esitatud süüdistuse sisu ja kvalifikatsioon S.V on süüdistatud selles, et tema tungis
8. jaanuaril
9. a neljanda vahetunni ajal Viljandi maakonnas Võhma linnas Võhma Gümnaasiumi raamatukogu ühes ruumis kallale alaealisele 14-aastasele Geit Kundlale, kellele lõi rusikaga vastu õlga ja jalaga vastu reie tagumist külge, millega tekitas kannatanule füüsilist valu. S.V tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 121 järgi s.o teise inimese kehalise väärkohtlemisena, mis seisnes kannatanu löömises ning millega tekitati füüsilist valu. 2.1.
10. Kohtu seisukoht süüdistuse asjaoludes Süüdistuse asjaolusid kuriteo toimepanemise ajas, kohas ja viisis pidas kohus usaldusväärseteks. 2.1.
11. Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud Kohus tuvastas, et kriminaalasjas on tõendamiseseme asjaolud selged ning vastavalt prokuratuuri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses kohtuotsusega

§ 254kohaselt.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis tingiksid kriminaalmenetluse lõpetamise või käskmenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise. S.V tuleb käskmenetluses KarS § 121 järgi süüdi tunnistada. 2.1.

1. Tsiviilhagi otsustamine Tsiviilhagi esitatud ei ole.
2. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel Karistuse mõistmisel lähtus kohus KarS §-st 56, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid ning vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kuritegu KarS § 121 järgi on karistatav rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Arvestades prokuröri taotlust karistuse mõistmiseks, karistuseesmärke ja S.V süü suurust, on põhjendatud S.V karistamine rahalise karistusega 30 päevamäära, s. o 4170 krooni.
3. Kriminaalmenetluse kulud 2 Vastavalt

§ 180lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

Menetluskulud on sätestatud

§-s 175. Vastavalt

§ 189

lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning

§ 189

lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis

§ 179lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära s.

o 6 525 krooni.

§ 175lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu.

Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt

§ 43

lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik

§ 45järgi.

Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks 644.30 krooni. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb S.V-lt välja mõista riigieelarve kuludesse sundraha 6 525 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu – määratud kaitsja tasu 644.30 krooni. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Vastavalt

§ 189

lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (

§-de 383 – 392). 5. Muud põhjendused

§ 408

lg 3 kohaselt käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub, kui selle üldmenetluse korras kohtulikuks arutamiseks taotluse esitamise tähtaeg on möödunud.

§ 412

lg 3 kohaselt karistusena mõistetud rahalises karistuses pööratakse kohtuotsus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest rahalist karistust tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

§ 423

kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse

sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

§ 254

lg 5 kohaselt tuleb käskmenetluses tehtud kohtuotsuse koopia saata

§ 164

lg-te 3 ja 6 sätteid järgides otsuse tegemisest alates kolme päeva jooksul süüdistatavale ja prokuratuurile. Helle Tamm Kohtunik 3