S § 199 lg. 2 p.
2 järgi 2 kuu 28 päeva vangistusega. Vabanes karistuse kandmisest 06.09.2006 a. 10.12.12.2006 a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg. 2 p.
2 järgi 30 päeva vangistusega Viibis vahi all alates 27.05.2007 a. kuni 28.05.2007 a., viibib vahi all alates 06. jaanuarist 2008 a. süüdistusasja KarS § 199 lg. 2 p.
2; § 121 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: V.L on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et ta isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 27.05.2007 a. kella 02.10 ajal, viibides Tallinnas xxx korteris hõivas võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil magava JG teksapükste taskust viimasele kuuluvad 5500 krooni ja peitis varastatud raha oma vasaku botase sisse, kuid mille JG hiljem politsei juuresolekul nimetatud kohast leidis. Seega V.L isikuna, kes on varem toime pannud varguse, alustas vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult kuriteo toimepanemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja tegi kõik temast oleneva süüteo lõpuleviimiseks s.o. pani toime varguse katse KarS § 199 lg. 2 p.
2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema 27.05.2007 a. kella 02.10 ajal samas korteris lõi omavahelise konflikti käigus JG mitmel korral rusikaga näkku, tekitades viimasele füüsilist valu. Süüdistatav V.L tunnistab end talle inkrimineeritud kuritegudes täielikult süüdi ja taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaalasja arutamist lühimenetluse vormis. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatavale esitatud süüteo kvalifikatsioon varguse osas on põhjendatud ning süüteo toimepanemine süüdistatava poolt tõendatud. Süüdistatav ei taotle enda ülekuulamist, jääb eeluurimisel antud ütluste juurde. Kinnitab eeluurimisel antud ütlusi selles, et tunneb G pool aastat ja elab G juures. 26.07.2007 a. ta andis G kätte 6000 krooni majapidamiskuludeks ja hiljem läks välja. Samal päeval kella 16 ajal tuli töölt, kuid G kodus ei olnud. Ta helistas Gle ning öösel koju tulnud G sõimas kodus mitte olemise eest. Ta vihastas ja lõi G mitmel korral vastu pead. Mõne aja pärast G heitis riietes magama ja põrandale kukkus raha. Need olid 500 kroonised rahaku-püürid ja neid võis olla umbes 10.Ta arvas, et see on tema raha ja pani need tossu sisse. Öösel ta äratas G üles, et mingu riieteta magama. G hakkas raha otsima, kuid ei leidnud ning läks õue raha otsima. G tuli tagasi koos politseiga ja nende juuresolekul G leidis tema tossu seest raha ning ta toimetati politseiosakonda. Vastastamisel Gga V.L väitis, et mingit raha ta pole Gle andnud, mõtles lihtsalt selle versiooni välja. Tema poolt Glt võetud raha kuulus Gle. Peksis G mitte raha pärast, vaid tekkinud konflikti käigus. Kannatanu JG poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et ta üürib ühiselamu tuba ja 24.05 päeval kohtus juhuslikult tuttava AE, kellega vahel kohtus intiimsuhe-teks. Sel päeval ta kutsus V.L enda juurde. Järgmisel päeval V.L lahkus ja tema läks kasiinosse. Ta andis V.L-ile korterivõtmed ja leppisid kokku, et V.L helistab talle kui on juba tagasi. Enne tuppa minekut ta luges kaasas olnud raha üle ja 5500 krooni pani teksapükste küljetaskusse. 600 krooni pani teksatagi taskusse ja seda V.L nägi. Enne koju jõudmist ta võttis arsti poolt välja kir-jutatud unerohtu ja heitis koos riietega magama. Mõne aja pärast ta ärkas seetõttu, et V.L soris tema jalas olevates teksapükstes. V.L ütles, et võtku riidest lahti ja mingu magama. Ta katsus teksapükste taskut, et kontrollida selles olevat raha, kuid V.L lõi talle rusikaga näkku. Ta kukkus põrandale ja V.L lõi teda veel kord rusikaga näkku vähemalt viis korda. Hakkas teksapükse ära võtma, kuid enne kontrollis raha olemasolu aga raha taskus ei olnud. Ütles V.L, et raha on kadunud ja läheb seda välja otsima. Õues ta helistas politseisse ja koos politseinikega läks tuppa ning tegi V.L-ile ettepaneku raha tagastamiseks. V.L eitas raha olemasolu ja pani kiiresti tossud jalga. Ta küsis V.L-ilt tossusid ja tossu seest leidis raha summas 5500 krooni. Kohus asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. KarS § 56 alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatava süü on peale tema enda ja kannatanu ütluste veel leidnud tõendamist kannatanuga vastastamise protokolliga / t.l. 29, 30 /. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid ja süüdistatava enda süüditunnistamine ning lühimenetlusega nõustumine oli tema tõeline tahte avaldus. Kohus arvestab süüdistatava kriminaalkorras karistatust, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja selle ohtlikkust, töökoha ja iseseisva sissetuleku ning alalise elukoha puudumist, , varastatu tagastamist, kohus leiab, et teda tuleb karistada vangistusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada V.L KarS § 199 lg. 2 p. 4 järgi ja § 25 lg. 2 kaudu ning mõista karistuseks 6 ( kuus ) kuud vangistust. Süüdi tunnistada V.L KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks 2 ( kaks ) kuud vangistust. KarS § 64 lg. 1 alusel lugeda mõistetud kergem karistus kaetuks raskeima mõistetud karistusega ja liitkaristuseks mõista 6 ( kuus ) kuud vangistust Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 4 ( neli ) kuud vangistust Mõistetud karistuse algust arvestada tõkend – vahistamine – kohaldamisest s.o. alates 06. jaanuarist 2008 a. Tõkend – vahistamine – kohtuotsuse jõustumisel tühistada KarS § 68 lg. 1 alusel mõistetud karistusaja hulka arvestada eelvangistuses viibitud aeg s.o. alates 27. maist 2007 a. kuni 28. maist 2007 a. s.o. 2 ( kaks ) päeva. 2 Välja mõista V.L-ilt sundraha 6525 kroon i riigieelarve tuludesse 3 Välja mõista V.L-ilt kaitsjatasu 1292.10 krooni Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a XXXXXXXXX SEB Eesti Ühispank viitenumber XXXXXXXXXXXX 4 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on kohtuotsusele õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtusse 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.