HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kriminaalasja number 1-07-10834
(07231400785)Otsuse tegemise aeg ja koht 01. aprillil 2008.a. Tallinnas Kohtunik Violetta Kõvask Kohtuistungi sekretär Sirje Luga Ringkonnaprokuröri abi Kaitsja vandeadvokaat Kristi Rande Milvi Söörd Kriminaalasi S.S süüdistuses KarS § 424 järgi lühimenetluses Süüdistatav S.S, elukoht: xxx, isikukood XXX, EV kodakondsus, põhiharidusega, emakeel – eesti keel, töötab OÜ E , varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud 1 korral - 13.11.2002.a. Harju MK poolt KrK § 204 lg 3 alusel rahaline karistus 6000,- krooni, väärteokorras karistatud 8 korral, tõkend – elukohast lahkumise keeld Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318, § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 175; 179, 180, 237; 238, 311, 313, 318 kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada S.S KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista rahalise karistuse 480 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o. 24 000,- krooni. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega tasumisele kuulub rahaline karistus 320 miinimumpäevamäära ulatuses, so. 16 000,-krooni. KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 8 kuu jooksul, igakuiselt vähemalt 2000.- krooni. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr XXXXXXXXXX või Hansapangas nr XXXXXXXXXXXXX. Maksekorraldusele märkida viitenumber XXXXXXXXXXXX ning selgitus: „S.S, 1-07-10834, rahaline karistus“. Kui rahaline karistus ei ole tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse kohtutäiturile. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena ära võtta S.S-ilt mootorsõiduki juhtimisõigus 6 kuuks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – kohtuotsuse jõustumisele tühistada. Välja mõista S.S-ilt (ik XXX, elukoht Metsa 27 – 2, Tallinn) riigituludesse sundraha 6525,-krooni, joobeseisundi meditsiiniline tuvastamine 120,krooni ja kaitsjatasud summas 2159,40 krooni. S.S tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr XXXXXXXXXX või Hansapangas nr XXXXXXXXXXX. Maksekorraldusele märkida viitenumber XXXXXXXXXXX ning selgitus „S.S, 1-07-10834, sundraha, joobeseisundi tuvastamine, kaitsjatasu“. Sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Asitõendeid kriminaalasja materjalide juures pole. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK S.S on lühimenetluses antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema olles karistatud 27.12.2005.a. Põhja Politseiprefektuuri poolt LS § 74 19 alusel rahatrahviga 12 000,- krooni ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning omades kehtivat karistust, taas 12.04.2007.a. kella 01.10 paiku juhtis joobeseisundis Tallinnas Liimi 1 maja juures mootorsõidukit XXX, reg.nr XXX. Seega S.S pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. S.S on esitanud taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur. 01.04.2008.a. toimunud kohtuistungil kinnitas S.S, et on talle esitatud süüdistusest aru saanud, kahetseb tehtut, enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, lisas, et eelmised rahatrahvid on tal tasutud, käesoleval ajal töötab OÜ E, tal on perekond, kolm ülalpeetavat, keskmine sissetulek kuus on tal 20000,-krooni. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava S.S süü on täielikult tõendatud peale tema enda eeluurimisel antud ütlusi, mis olid avaldatud kohtuistungil (tl. 25 - 27), kus ta tunnistas ennast süüdi ja kahetses tegu. Seletas, et 11.04.2007.a. peale tööpäeva lõppu tarvitas alkoholi, jõi õlut võib-olla 5 – 6 pudelit. Õlle tarvitamise lõpetas umbes kella 23.00 ajal. Käis saunas ja umbes kella 01.00 paiku hakkas koju sõitma. Enne rooli istumist tundis ennast väsinuna, kuid arvas, et on adekvaatne, ei tundnud, et on alkoholijoobes. Jõudis sõita umbes 700 – 800 meetrit. Politseisõiduk sõitis minu järel ja andis peatumismärguande. Alkomeeter näitas, et olin joobes. Kuna soovis joobeekspertiisi, toimetati Wismari haiglasse. Ekspertiis näitas samuti joobetunnuseid, millega olin nõus. Seda ei teadnud, et eelmine karistus oli kehtiv. Palub määrata rahalise karistuse. Juhiloast sõltub tema töökoht. Ka: - 27.12.2005.a. otsuse väärteoasjas nr 2373,05,006926 koopia (tl. 3), nähtub, et 19 27.12.2005.a. mõisteti S.S-ile LS § 74 lg 1 alusel rahatrahv 200 trahviühiku 19 ulatuses, s.o. 12 000,- krooni ja LS § 74 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmise 6 kuuks. - väärteoprotokoll nr AB 662273 koopia (tl. 4), 03.12.2005.a. kell 05.12 juhtis S.S mootorsõidukit alkoholijoobes. - protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta koopia (tl. 5), 03.12.2005.a. kell 05.15 tuvastati S.S-ile 1,22 mg/l alkoholijoove. - väärteoprotokoll nr AB 898891 12.04.2007.a. (tl. 7), 12.04.2007.a. kell 01.10 juhtis S.S mootorsõidukit XXX reg.nr XXX, olles alkoholijoobes. - protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta (tl. 8), 12.04.2007.a. kell 01.20 tuvastati S.S 0,83 mg/l alkoholijoove. - joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt nr 1338/188 (tl. 10), 12.04.2007.a. kell 01.40 tuvastati S.S indikaatorvahendiga alkomeetri näiduks 1.21 promilli, mis on kerge alkohoolne joove. - tunnistaja KV ütlused (tl. 11), 12.04.2007.a. kella 01.10 aadressil Liimi 1 pidasid kinni sõiduauto XXX reg.nr XXX, mida juhtis S.S ning alkomeeter LION 1491 süttis punane indikaator tuli. Sõiduk liikus Paldiski mnt Mustamäe tee suunas. Sõidukijuht sõitis ebakindlalt. - menetlusaluse isiku ütlused (tl. 12), juhtisin autot XXX XXX. Tarbis alkoholi Saku Originaali 3,5 – 4,5 pudelit umbes kella 16.00 paiku. Ei arvestanud, et oli joobe nähtudega. Soovis sõita koju, kahetses oma teguviisi ja on täielikult süüdiv. Kohtunik asub seisukohale, et S.S on nii eeluurimisel kui ka kohtus end esitatud süüdistuses täielikult süüdi tunnistanud, tema ütlused on kooskõlas ka teiste antud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega ning S.S süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus on tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi, kuna S.S, olles isikuks, kes on varem toime pannud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise, omades kehtivat karistatust, taas juhtis mootorsõidukit joobeseisundis. Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik S.S süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. S.S on varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud 1 korral, väärtegude toimepanemise eest on teda korduvalt karistatud, talle varem määratud rahatrahvid on käesoleval ajal tasutud, oma süüd ta tunnistab, mis on tema karistust kergendavaks asjaoluks, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Teda süüdistatakse teise astme kuriteo toimepanemises. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohtunik seisukohale, et S.S-ile võib karistuseks määrata rahalise karistuse KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega, kuna kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluses. Kuna aga S.S on perekond, kolm ülalpeetavat, tuleb anda talle võimlus tasuda rahaline karistus ositi. Samuti arvestades seda, et S.S on korduvalt juhtinud mootorsõidukit alkoholijoobes, tuleb seekord määrata talle ka lisakaristus. Asitõendeid kriminaalasja materjalide juures pole . Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Violetta Kõvask Kohtunik