1-06-7883\2

Kriminaalasi nr. 1-06-7883 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 31.oktoobril 2006.a. Harju Maakohus koosseisus: kohtunik Helve Särgava sekretäri Ülle Karna, tõlgi Katrin-Jaana Vaab juuresolekul, prokuröri abi Peeter Pool ja kaitsja Veljo Viilol osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinna linnas lühimenetluses kriminaalasja L.J, ik XXX, EV kodanik, emakeel eesti keel, keskharidusega, elukoht xxx, õpib ülikoolis, varem kohtulikult karistatud: - 24.01.2002 Viljandi Maakohtu poolt KrK § 195 lg 2 alusel mõisteti vabadusekaotus 3 kuud; KrK § 50 vabastati isik karistusest seoses käendusele andmisega; tõkend- elukohast lahkumise keeld alates 09.02.2006.a. süüdistuses KarS § 320- § 22 lg 2 järgi. S.B, ik XXX, EV kodanik, emakeel vene keel (valdab eesti keelt), keskeriharidus, elukoht xxx, töökoht OÜ HP, varem kohtulikult karistatud: - 06.11.1995.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 1- § 15 lg 2 alusel mõisteti rahatrahv 1500.- krooni; tõkend- elukohast lahkumise keeld alates 09.02.2006.a. süüdistuses KarS § 320 lg 1 järgi Kohus tegi kindlaks: S.B andis 05.01.2006.a. kannatanuna ülekuulamisel Tallinnas aadressil Rahumäe tee 6 asuvas Põhja PP Lõuna Politseiosakonnas teadvalt valeütlusi, olles eelnevalt hoiatatud, et sellise tegevuse eest on ette nähtud karistus, selle kohta, et 05.01.2006.a. ajavahemikul 08.1522.00 varastati tema Tallinnas aadressil Akadeemia tee XXX asuvast korterist sularaha summas 5000.- krooni. Seega S.B pani toime kannatanuna kohtueelsel menetlusel teadvalt vale ütluste andmise, kui teda oli eelnevalt hoiatatud, et sellise tegevuse eest on ettenähtud karistus, s.o KarS 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. L.J soovitas S.B anda 05.01.2006.a. kannatanuna ülekuulamisel Tallinnas aadressil Rahumäe tee 6 asuvas Põhja PP Lõuna Politseiosakonnas teadvalt valeütlusi selle kohta, et 05.01.2006.a. ajavahemikul 08.15-22.00 varastati Tallinnas aadressil Akadeemia tee XXX asuvast korterist sularaha summas 5000.- krooni, olles teadlik, et tegelikult sellist kuritegu ei toimunud. Seega L.J kallutas teist isikut tahtlikult valeütluste andmisele, millega pani toime teise isiku kuriteole kihutamise, s.o KarS § 320 lg 1- § 22 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil jäid süüdistatavad L.J ja S.B oma nõusoleku juurde lahendada kriminaalasi lühimenetluses. Süüdistatavad L.J ja S.B endi ülekuulamist ei taotlenud ja jäid oma kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde ning kinnitati nende tõele vastavust. L.J tunnistas kohtueelsel uurimisel, et tal tekkis mõte korteriomanikule KA´le kätte maksta tema nahaalsuse pärast (K. A soovis üürilepingut lõpetada, kuna kommunaalmaksed olid tasumata ning väitis et oli üüritava korteri ukse luku ära vahetanud) ning tegi S.B-le ettepaneku minna politseisse ja kirjutada avaldus, et temal läks 5000 krooni kaduma , millega ta oli nõus ja mida ta ka tegi. L.J tegi selle ettepaneku sellepärast, et oli vihane omaniku peale. (t.l 26-28). S.B ütluste kohaselt tegi L.J talle ettepaneku sõita politseisse ja teatada raha vargusest S.B kirjutas politseisse vale avalduse ning uurijale andis valeütluseid. Tahtlust saada raha korteri perenaiselt nendel ei olnud, lihtsalt tahtsid teda õpetada.(t.l 32-36). Süüdistatavate kaitsja Veljo Viilol andis arvamuse, et süüdistus on põhjendatud ja toimiku materjalidega tõendatud. Kohtuliku uurimise käigus kohus tegi kindlaks, et kriminaaltoimiku materjalidega on süüdistatavate süü nendele süüdistusaktis inkrimineeritud kuritegude toimepanemises tõendatud. Lisaks süüdistatavate poolt süü omaksvõtule ja kohtueelsel uurimisel antud ütlustele tõendavad L.J ja S.B süüd kriminaaltoimikus olevad kirjalikud tõendid: - - - S.B suulise kuriteoteate protokoll (t.l 1-2)- tõendab, et S.B avaldas, et 05.01.2006.a. ajavahemikul kella 08.15 kuni kella 22.00 Tallinnas Akadeemia tee XXX asuvast korterist, kus ta elab, varastati 5000.- krooni sularaha, mis talle kuulub. Varguses kahtlustab korteriomanikku KA ´i, kellelt tema tuttav L.J üürib nimetatud korterit. S.B ütlused (t.l 3-6),mille kohaselt S.B elab Tallinnas Akadeemia tee XXX asuvas korteris, mida üürib L.J, kellega oli kokkuleppe koos selles korteris elada. 05.01.2006.a. tuli tema juurde L.J, kes rääkis, et talle helistas korteriomanik KA , kes ütles, et vahetas lukku L.J üüritavas korteris ning sisse ei saa enne kui kõik kommunaalmaksed on tasutud. Kella 21.30 paiku jõudsid nad Akadeemia tee XXX asuva korteri ukse juurde, kus neid juba ootas KA koos ühe meesterahvaga. K. A keeldus neid sisse laskmast ning L.J kutsus politsei. J. Rostovštsikov avas oma võtmega ukse ning läks koos L.J-iga sisse. Korteris olid kõik asjad nagu lahkumisel, aken oli ka suletud ja terve, kuid diivanilt oli varastatud 5000 krooni. Üürileping (t.l 12-13)- tõendab, et KA ja L.J vahel on sõlmitud üürileping. Tunnistaja Urmas Voll´i ütlused (t.l 17-19)- tunnistaja ütluste kohaselt ootas ta koos KAen´ga aadressil Akadeemia tee 46 koridoris L.J. Üüritavas korteris sees nemad ei käinud. Tunnistaja KA ´i ütlused (t.l 40-43)- tunnistaja ütluste kohaselt käis ta 05.01.2006.a. Akadeemia tee XXXasuvasse korteris, et L.J-iga kokku saada. Jõudes kohale, ta koputas, kuid keegi ust ei avanud. Seejärel tegi tunnistaja oma võtmetega korteri ukse lahti ja sisenes korterisse, kus kedagi ei olnud. Seejärel vaatas ta koridoris asuvasse külmkappi, et veenduda, kas keegi ikka elab korteris ning seejärel läks WC-sse, kuna wcpotis voolas vesi. K. A keeras vee kinni ja lahkus korterist. Tuppa ta ei sisenenud ja ei tea, mis seal sees oli. Hiljem helistas ta L.J-ile ja ütles, et vahetas korteris ukselukud, kuigi tegelikult seda ei teinud ei olnud. L.J lubas kohale minna koos politseiga ning K. A lubas ka kohale minna. Kuna olukord oli pingeline võttis K. A kaasa oma maakleri (Urmas Voll). Kui L.J kohale jõudis, siis nõudis tunnistaja temalt võla tasumist ja üürilepingu lõpetamist kuid L.J ei olnud sellega nõus. K. A korterisse enam sisse ei läinud, kuulis vaid, et Jüri nimeline meesterahvas elas tol ajal antud korteris ning tal oli raha varastatud. Toimunu kohta avaldas tunnistaja, et ei ole mingit raha korterist varastanud. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavaid karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. L.J karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. L.J karistust raskendavad asjaolud puuduvad. S.B kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. S.B raskendavad asjaolud puuduvad L.J on varem ühe korra karistatud, ta õpib ning kahetseb oma tegu. Seetõttu leiab kohus, et L.J on võimalik karistada rahalise karistusega. S.B on olemas elu- ja töökoht. Ta ei asunud oma kuritegu varjama ning kahetseb oma tegu. Seetõttu leiab kohus, et S.B on võimalik karistada rahalise karistusega. Eelneva alusel ja juhindudes KrMS § 238, § 310 – 313, kohus otsustas: Süüdi tunnistada L.J KarS § 320 - § 22 lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 150 päevamäära ulatuses, so 7500 (seitse tuhat viissada) krooni. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõista L.J-ile karistuseks rahaline karistus 100 päevamäära ulatuses, so 5000 (viis tuhat) krooni. Süüdi tunnistada S.B KarS § 320 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 120 päevamäära ulatuses, so 6000 (kuus tuhat) krooni. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõista S.B-le karistuseks rahaline karistus 80 päevamäära ulatuses, so 4000 (neli tuhat) krooni. Mõistetud rahaline karistus tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr XXXXXXXXXXX SEB Eesti Ühispangas või arvele nr XXXXXXXXXXXXXX Hansapangas, viitenumber XXXXXXXXXXX kviitung tasumise kohta esitada Harju Maakohtu Liivalaia kantseleile. Välja mõista L.J-ilt vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 sundraha II astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o. 4500 (neli tuhat viissada) krooni ning menetluskulud- kaitsjatasu 1770 (üks tuhat seitsesada seitsekümmend) krooni riigituludesse. Välja mõista S.B-lt vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 sundraha II astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o. 4500 (neli tuhat viissada) krooni ning menetluskulud- kaitsjatasu 1770 (üks tuhat seitsesada seitsekümmend) krooni riigituludesse. Sundraha ning menetluskulu tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr XXXXXXXXXXXXXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXXXXXXXXXXXXXXX Hansapangas, maksekorraldusse märkida viitenumber XXXXXXXXXXXXX ning kviitung tasumise kohta esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajja kuriteoasjade kantseleile. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kirjalikult kohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus kohtuotsusega tutvuda, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Helve Särgava Kohtunik