← Eesti

1-08-1890\6

Obsah (9)§ 199§ 329§ 201§ 424§ 64§ 74§ 75§ 50§ 78

Kriminaalasi nr 1-08-1890 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 26.märtsil 2008.a. Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Pille Kiho prokurör Silva Rood kaitsja adv. Vello Tammer ja

§ 199

lg 2 p 7, § 201 lg 2 p 1 ja § 424 järgi ja süüdistatav B.R, isikukood XXX, elukoht: XXXXX XXXX, XXXXXXXX, kriminaalkorras varem karistatud 3 korral, väärteokorras karistatud, tõkendit kohaldatud ei ole, süüdistuses

§ 329ja § 424 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet t u v a s t a s: Süüdistus H.J-i süüdistatakse selles, et tema - 03.juulil 2004.a kella 8.30 ajal varastas grupis koos B.R-iga Tartumaal Tartu vallas K. külas aktsiaseltsi I. laoplatsilt 144 tükki IKOPLOKK väärtusega kokku 3024 krooni, 7 alust (65,8 m2) halli MÕISAKIVI väärtusega kokku 9804.20, 3 alust (28,2 m2) punast MÕISAKIVI väärtusega kokku 5104.20 ning 12 kaubaalust väärtusega kokku 720 krooni. Kokku tekitas vargusega kahju AS-le I. 18652.40. Seega H.J pani toime grupis võõra vallasaja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil s.o.

§ 199lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

- isikuna, kes on varem toime pannud varguse töötades 02.september 2004.a. kuni 04.juuli 2005.a. OÜ-s V. projektijuhina omastas pärast töösuhte lõppemist tema valduses olevad temale tööülesannete täitmiseks kasutada antud OÜ-le V. kuuluvad mobiiltelefonid NOKIA 6610i väärtusega 2690 krooni ja NOKIA 1100 väärtusega 1499 krooni. Seega pani H.J toime valduses oleva võõra vallasasja enda kasuks pööramise isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse s.o.

§ 201lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

- isikuna, keda on 27.oktoobril 2003.a. Lõuna Politseiprefektuuri otsusega karistatud Liiklusseaduse § 7419 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis rahatrahviga 12 000 krooni, juhtis 23.oktoobril 2007.a. kella 18.01 ajal Tartu linnas Uus tänav 11 maja ees mootorsõidukit Audi A4 reg. märgiga XXX XXX, olles alkoholijoobes. Seega pani H.J toime

§ 424

ettenähtud kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest. B.R-i süüdistatakse selles, et tema - isikuna, kes on varem toime pannud varguse 03.juulil 2004.a kella 8.30 ajal varastas grupis koos H.J-iga Tartumaal Tartu vallas K. külas aktsiaseltsi I. laoplatsilt 144 tükki IKOPLOKK väärtusega kokku 3024 krooni, 7 alust (65,8 m2) halli MÕISAKIVI väärtusega kokku 9804.20, 3 alust (28,2 m2) punast MÕISAKIVI väärtusega kokku 5104.20 ning 12 kaubaalust väärtusega kokku 720 krooni. Kokku tekitas vargusega kahju AS-le I. 18652.40. Seega B.R isikuna, kes on varem toime pannud varguse pani toime grupis võõra vallasaja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil s.o.

§ 199lg 2 p 4,7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatavad ja nende kaitsjad nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 199

lg 2 p 7 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus H.J-ile karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 201

lg 2 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus H.J-ile karistuseks 5 kuud vangistust.

§ 424

järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus H.J-ile karistuseks 3 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista karistuseks 6 kuud vangistust lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga. Rakendades

§ 74

sätteid määrata, et tingimisi jäetakse mõistetud tähtajaline vangistus kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui H.J ei pane 18 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle

§ 75

sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: elada kohtu poolt määratud alalises elukohas, ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 50lg 1 võtta ära H.J-ilt mootorsõiduki juhtimisõigus 5 kuuks.

Tsiviilhagi AS I. kasuks kuulub H.J-ilt väljamõistmisele solidaarselt koos B.R. saama

§ 75lg 2 p 1 alusel kohustub H.J tasuma tsiviilhagist AS I.

9326.20 ja OÜ V. 4189 krooni hiljemalt 01.märts 2009.a.

§ 199

lg 2 p 4,7 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus B.R-ile karistuseks 6 kuud vangistust. Rakendades

§ 74

sätteid määrata, et tingimisi jäetakse mõistetud tähtajaline vangistus kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui B.R ei pane 18 kuu katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle

§ 75

sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: elada kohtu poolt määratud alalises elukohas, ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Tsiviilhagi AS I. kasuks kuulub B.R-ilt väljamõistmisele solidaarselt koos H.J.

§ 75lg 2 p 1 alusel kohustub B.R tasuma tsiviilhagist AS I.

3726.20 hiljemalt 01.veebruar 2009.a. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistasid süüdistatavad, et neile on avaldatud kokkulepped arusaadavad ja nad jäid kohtus selle juurde. Kaitsjad ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkuleppeid sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. H.J tuleb süüdi tunnistada

§ 199

lg 2 p 7, § 201 lg 2 p 1 ja § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. B.R tuleb süüdi tunnistada

§ 199lg 2 p 4,7 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kuriteoga on tekitatud materiaalset kahju AS I. summas 18652.40 ja OÜ V. 4189 krooni. Tsiviilhagi on esitatud AS I. poolt 13052.40 nõudes ja OÜ V. poolt 4189 krooni nõudes. H.J-ilt ja B.R-ilt kuulub riigituludesse menetluskuludena KrMS § 180 alusel väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi tasu, toimiku materjalidest koopiate tegemise kulud ja kohtueelses menetluses ning kohtuistungil osalenud kaitsjate tasud. Kohtunik leiab, et kaitsjate taotlus KrMS § 180 lg 3 alusel riigituludesse väljamõistetavate menetluskulude vähendamiseks mõlema süüdistatava puhul on põhjendatud, kuid tuleb arvestada nende erinevat panust kohtuistungite toimumise tagamisse, samuti isiku tööga mittehõivatuse ja sissetulekute puudumise põhjusi. H.J-i sõnul ta hetkel ei tööta kuigi isik on töövõimeline. Tema ülalpidamisel on 2 alaealist last ja abikaasa töötab. Rahalisteks kohustusteks on kohtutäiturite kaudu tasutavad rahatrahvid. B.R-i sõnul on tema töötasuks 7500 krooni ja tema ülalpidamisel on 10 kuune laps. Naine on lapsehoolduspuhkusel. Rahalisteks kohutusteks on tasumata pangalaen. B.R on 2004.a. tasunud üle poole temalt väljamõistetava tsiviilhagi katteks. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada H.J

§ 199lg 2 p 7 jär gi ja mõista karistuseks kuus

(6)kuud vangistust. Süüdi tunnistada H.J

§ 201lg 2 p 1 j ärgi ja mõista karistuseks viis

(5)kuud vangistust. Süüdi tunnistada H.J

§ 424j är gi ja mõista karistuseks kolm

(3)kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõista H.J-ile karistuseks kuus

(6)kuud vangistust lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga.

§ 74alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui H.J kaheksateistkümne

(18)kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle

§ 75

sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.elama kohtu määratud alalises elukohas – 2.ilmuma kriminaalhooldusametniku poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75lg 2 p 1 alusel kohustub H.J tasuma väljamõistetud tsiviilhagid AS I.

ja OÜ V. kasuks hiljemalt 01.märts 2009.a.

§ 78lg 1 alusel hakata H.J-i kuulutamisest.

katseaega arvestama alates kohtuotsuse Määrata H.J katseajaks Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Tartu talituse (asuk. Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§ 50lg 1 alusel võtta H.J-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus viieks

(5)kuuks. Süüdi tunnistada B.R

§ 199lg 2 p 4,7 j är gi ja mõista karistuseks kuus

(6)kuud vangistust.

§ 74alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui B.R kaheksateistkümne

(18)kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle

§ 75

sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.elama kohtu määratud alalises elukohas – 2.ilmuma kriminaalhooldusametniku poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75lg 2 p 1 alusel kohustub B.R tasuma tsiviilhagist AS I.

kasuks 3726.20 hiljemalt 01.veebruar 2009.a.

§ 78lg 1 alusel hakata B.R-i katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Määrata B.R katseajaks Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Tartu talituse (asuk. Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KrMS § 310 alusel välja mõista tsiviilhagid: H.J-ilt ja B.R-ilt solidaarselt AS I. kasuks (tasuda a/a XXXXXXXXXXXX) kolmteist tuhat viiskümmend kaks (13 052) krooni 40 senti; H.J-ilt OÜ V. kasuks (OÜ Va/a XXXXXXXXXXXX) neli tuhat ükssada kaheksakümmend üheksa

(4189)krooni. KrMS § 180 alusel välja mõista riigituludesse H.J-ilt menetluskuludena sundraha kolm tuhat
(3000)krooni, ekspertiisitasu viis tuhat nelisada kolmkümmend
(5430)krooni 01 senti ja B.R-ilt menetluskuludena kaitsjatasu kaks tuhat
(2000)krooni. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud mõlema süüdimõistetu suhtes riigi kanda. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB või arveldusarvele 221023778606 Hansapangas, märkides viitenumbriks
  1. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja kantseleisse. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS
  2. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.