, § 424 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 22 jaanuari 2008 otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav O.T Prokurör Ringkonnaprokuröri abi Kristi Rande Süüdistatav O.T, ik: xxx,elukoht x varem korduvalt karistatud, vahistatud alates 17.12.2007 Kaitsja Advokaat Milvi Söörd RESOLUTSIOON Harju Maakohtu 22 jaanuari 2008 otsus kriminaalasjas nr 1-07-8162 O.T süüdistusasjas jätta muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord 1 Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul. SÜÜDISTUS:
järgi oli O.T-le esitatud süüdistus selles, et ta, olles karistatud 31.08.2004.a. Harju Maakohtu poolt
ja 424 alusel vangistusega 6 kuud ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 aastaks, kehtiva karistuse ajal uuesti 24.03.2007.a. kella 17.15 ajal juhtis mootorsõidukit Ford Scorpio, reg.nr.xxx xxx Palvere külas Uus-Nigula talu juures, olles alkoholijoobes; Samuti tema, olles karistatud 09.04.2007.a. Harju Maakohtu poolt
ja 424 alusel vangistuse 6 kuud asendamisega üldkasuliku tööga katseajaga 1 aasta ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 aastaks, kehtiva karistuse ajal 20.05.2007.a. kella 22.35 ajal juhtis mootorsõidukit Ford Scorpio, reg.nr.xxx xxx Palvere külas Kose vallas, olles alkoholijoobes.
järgi oli O.T-le esitatud süüdistus selles, et ta, olles karistatud 31.08.2004.a. Harju Maakohtu kohtuotsuse alusel mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 aastaks, juhtis mootorsõidukit Ford Scorpio, reg.nr xxx xxx 24.03.2007.a. kella 17.15 ajal Palvere külas Uus-Nigula talu juures ning 20.05.2007.a. kella 22.35 ajal Palvere külas Kose vallas, omamata juhtimise õigust, kuivõrd juhtimisõigus oli jõustunud ja täitmisele pööratud kohtuotsuse alusel ära võetud. HARJU MAAKOHTU OTSUS: Maakohus tunnistas O.T süüdi
MS § 238 lg 2 alusel vähendas mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõistis O.T-le vangistuse 4 kuud.
lg 1 alusel luges O.T eelvangistuses viibitud aeg alates 17.12.2007 karistusaja hulka ja karistusaja alguseks luges 17.12.2007.a..
lg 1 p 1 alusel võeti lisakaristusena O.T-lt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 aastaks. APELATSIOON: Süüdistatav märgib, et temale inkrimineeritud kuriteos tunnistab end täielikult süüdi, on oma kuriteost aru saanud. Kinnitab, et temaga ei juhtu enam kunagi selliseid kuritegusid ja käitub edaspidi seaduskuulekalt. Palub temale mõistetud reaalse karistuse osas kohtuotsuse tühistamist ja tema tingimisi karistusest vabastamist. See aitaks kaasa tema kiirele elukvaliteedi paranemisele. Tasub koheselt määratud hagid. Tal on kindel elukoht ja on olemas ka töökoht. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS: 2 Apellant- süüdistatav toetas esitatud apellatsiooni ja palus teda karistusest tingimisi vabastada. Kaitsja toetas süüdistatava apellatsiooni ja palus selles esitatud taotluse rahuldamist. Prokuröri arvamuse kohaselt on kohtuotsus seaduslik ja apellatsiooni alusel tühistamisele ei kuulu. RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS: Esmalt peab apellatsioonikohus vajalikuks osutada, et kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt on süüdistatavale mõistetud karistuse kergendamine ringkonnakohtus lubatav juhul, kui tuvastatakse, et esimese astme kohtu poolt temale mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele või süüdimõistetu isiksusele või kui tema suhtes on mõnel muul viisil kohaldatud ebaõigesti kriminaalseadust. Karistusseadustiku § 56 lg 1 kohaselt on isiku karistamise esmaseks aluseks tema süü, kusjuures karistuse mõistmisel arvestatava süü suurus oleneb kuriteo toimepanemisel ilmnenud kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest ning muudest asjaoludes, mis näitavad süü suurust. Lisaks sellele võetakse karistuse mõistmisel arvesse võimalust mõjutada süüdi tunnistatud isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Apellatsioonis ei ole vaidlustatud O.T-le mõistetud karistuse liiki ega ka määra vaid taotletakse temale mõistetud vangistusest tingimisi vabastamist. Karistusest tingimisi vabastamise korral on aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks. Kohus on arvestanud karistust kergendava asjaoluna O.T puhtsüdamlikku kahetsust ja karistust raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud ega ka arvestanud. Sellist põhjendust alkoholijoobe seisundis sõiduauto juhtimiseks olukorras kus O.T teadis, et tal puudus üldse õigus mootorsõidukit juhtida, mida oleks kergendava asjaoluna võimalik karistuse mõistmisel arvestada, kohus ei ole tuvastanud ja selliseid asjaolusid ei kajasta ka apellatsioon. Elukoha, töökoha olemasolu ning ema abistamise vajadus ei ole asjaolud, mis annaksid ringkonnakohtule seadusliku aluse mõistetud karistuse tühistamises. J..O.T on varem karistatud liiklussüütegude toimepanemiste eest väärteokorras / t.lk.2930/, samuti on teda alkoholijoobes mootorsõiduki korduva juhtimise eest karistatud kriminaalkorras/ I kd. t.lk. 27-28/ Kriminaalkorras on teda karistatud rahalise karistusega, vangistusega, millest teda on tingimisi ka vabastatud, reaalse vangistusega ning temale mõistetud vangistus on asendatud ka üldkasuliku tööga. Tegemata endale õigeid järeldusi on O.T jätkanud mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimist ja vaidlustatud otsusega on ta süüdi mõistetud 2 korral alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest omamata mootorsõiduki juhtimisõigust. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest kohtukolleegium leiab, et Harju Maakohus on õigesti leidnud, et O.T tuleb mõistetud vangistus ära kanda. Kohtukolleegium leiab, et alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine on ohtlik kuritegu, mis ka raske tagajärjeta toob endaga kaasa range karistuse Analoogset seisukohta on väljendanud ka 3 Riigikohus oma otsuses 3-1-1-26-03, RT III 2003, 7, kus on märgitud, et olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül riigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Kohtukolleegium leiab, et analoogseid kuritegusid varem korduvalt toime pannud isikule uuesti alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest mõistetud 6 kuuline vangistus, mis tähtajalt on ligilähedane seaduses ettenähtud miinimumvangistusele, on seaduslik ja kooskõlas nii süü suuruse kui ka süüdlase isikuga. Kuna tegemist oli lühimenetlusega, tuleb O.T faktiliselt ära kanda vaid 4 kuuline reaalne vangistus. Kohtukolleegium leiab, et ei toimepandud kuritegude raskus ega ka O.T isik ei anna alust tema tingimisi karistusest vabastamiseks. Puudutavalt O.T-le mõistetud lisakaristust peab kohtukolleegium vajalikuks märkida, et süüdlasele lisakaristuse mõistmine, mille sisuks antud juhul on mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine, on kooskõlas seadusega. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et
järgi süüdimõistetud isikult tuleb üldjuhul mootorsõiduki juhtimisõigus ära võtta ning üksnes erandlikud asjaolud võivad anda kohtule võimaluse see lisakaristus kohaldamata jätta/ Riigikohtu otsus 3-1-1-69-03, RT III 2003, 20, 190/. Kohtukolleegium ei tuvastanud erandlikke asjaolusid, mis annaksid seadusliku aluse jätta lisakaristus kohaldamata. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, § 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 22 jaanuari 2008 otsuse O.T süüdistusasjas muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata. IVI KESKÜLA JULIA KATŠKOVSKAJA JÜRI PAAP 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.