← Eesti

1-07-2895\3

Obsah (4)§ 233§ 238§ 180§ 175

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtuasja number 1-07-2895 (06244002016) Otsuse tegemise aeg ja koht 12 aprill 2007 Viru Maakohtu Kohtla-Järve Kohtumaja Kohtunik Anu Ernits Kohtui

§ 233lg 1, 238 lg 1 p 4, lg 2, 315 lg 4, 318, 319 kohus OTSUSTAS: I.A tunnistada süüdi Kar

S § 200 lg 2 p 4 järgi ja karistuseks mõista talle vangistus 3(kolm) aastat.

§ 238lg 2 kohaldamisega, vähendades karistust 1/3 võrra, mis on 1(üks)aasta, on I.A karistuseks vangistus 2(kaks) aastat Kar

S § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel, suurendades Viru Maakohtu 16 01 2007 kohtuotsusega nr 105-1781 mõistetud vangistust 3(kolm) aastat, mõista I.A liitkaristuseks vangistus 4(neli) aastat. Arvates liitkaristusest maha eelmise kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud vangistuse 3(kolm) kuud ja 2(kaks) päeva (07-09 06 2005 ja 20-21 09 2005 kokku 5 päeva, ja 16 01-11 04 2007 kokku 2 kuud, 27 päeva), on I.A liitkaristus 3(kolm) aastat, 8(kaheksa) kuud ja 28(kakskümmend kaheksa) päeva. KarS § 68 lg 1 alusel arvata I.A karistusaja hulka eelvangistus 30 10 2006 -15 01 2007 , kokku 2 ( kaks) kuud ja 17 ( seitseteist ) päeva. Alates 12 04 2007 on I.A ärakandmisele kuuluva vangistus 3(kolm) aastat 6(kuus) kuud ja 11(üksteist) päeva. Karistuse algust arvestada I.A-le alates 16 01

  1. Kannatanu J K tsiviilhagi jätta läbi vaatamiseks tsiviilkohtupidamise korras. Välja mõista I.A-lt riigituludesse menetluskulud 14664,30 krooni. Sellest 9000 krooni on sundraha, 75.30 krooni on toimiku paljundamise kulud, 2714 krooni on määratud kaitsja poolt kohtus osutatud õigusabi kulu ja 2875 krooni on kohtuarstliku ekspertiisitasu. Kohtukulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või arveldusarvele nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumber
  2. Edasikaebamise kord. Kohtuotsuse peale on süüdistataval ja tema kaitsjal õigus esitada apellatsioon Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. 1.Süüdistus. I.A, on kohtu alla antud selles, et tema olles isik, kes on varem toime pannud röövimise, mille eest teda karistati 16.01.2007 Viru Maakohtu poolt KarS § 200 lg 2 p 4 järgi, 28.10.2006.a. kella 04.00 paiku Kohtla-Järvel, Maleva 17a ja Maleva 23 majade vahel, lõi uurimisel kindlaks tegemata esemega J K vastu pead ning kaks korda rusikatega näkku, mille tagajärjel J K kukkus ja kaotas teadvuse. Peale seda otsis ta J.K taskud läbi ning jope taskutest võttis ära politsei töötõend nr XXX koos dokumentidega, mobiiltelefon NOKIA 6170 väärtusega 2300.- krooni, korteri võtmed väärtusega 100.- krooni ja välgumihkli ZIPPO väärtusega 400.- krooni, seega tekitas J K füüsilist valu ja varalist kahju kogusummas 2800 krooni. Sel moel I.A pani toime võõra vallasasja äravõtmise vägivallaga selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, so pani toime KarS § 200 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo. 2.Kohtumenetluses kindlaks tehtud asjaolud. 1.Koosseisupärasus. I.A tunnistas end osaliselt süüdi. Süüdistatav andis ütlusi, et 28 10 06 varahommikul purjus kannatanu tänaval solvas teda küsimusega, miks tal alaealisel on õllepudel käes. Tekkinud sõnavahetuses haaras kannatanu tal käest kinni. Seepeale lõi tema kannatanut rusikaga vastu lõuga kannatanu kukkus maha, tema taskust kukkus välja mobiiltelefon. Tema võttis mobiiltelefoni ja otsis läbi kannatanu taskud, kust leidis rahakoti. Selles olnud raha 35 krooni võttis ta endale. Rahakotis oli politsei töötõend ja kaardid, mis ta kannatanule tagasi andis, küsides, kas sa oled politseinik. Kannatanu vastas jaatavalt. Ta aitas kannatanu püsti ja lahkus, jätnud endale mobiiltelefoni, mille hiljem müüs 500 krooni eest maha, ja 35 krooni, mille kulutas alkoholi ostmiseks. Ta ei näinud tulemasinat ega võtmeid. Kannatanu ütlustest nähtub, et tulles kella 04 paiku baarist alkoholijoobes, nägi ta noori, kellele tegi märkuse õlle joomise pärast. Teda löödi vastu pead ja ta kaotas teadvuse. Kui ta teadvusele tuli, olid kadunud süüdistuses nimetatud asjad ja dokumendid. 01 11 2006 leidis ta postkastist töötõendi, kaadrid, auto tehnilise passi ja juhiloa. Telefoni sai kätte. Kaduma läks tulemasin Zippo hinnaga 400 krooni ja võtmed. Trepikoja võtmete tegemine läks maksma 100 krooni, korteriluku vahetamine- 580 krooni. Kahju 1080 krooni on hüvitamata (tl 1-4,56-61). Kohtuarstliku eksperdi arvamuse kohaselt oli J K lühiajaline tervisekahjustus: verevalumid vasaku silma ümbruses, mis võisid olla tekitatud löökidest rusikaga, põrutus-rebimishaav kiirul, mis võis olla tekitatud ka kukkumisel kõvale ebatasasele pinnasele(tl 42-44). Nende tõenditega on tõendatud, et I.A sõnavahetuse käigus lõi tahtlikult J K rusikaga näkku, mille tulemusel kannatanu kukkudes sai rea teisi vigastusi, sh peaaju põrutuse. Ta pidas võimalikuks kannatanu kukkumist tema löökidest ja seeläbi teiste vigastuste saamist ning möönis seda. Kukkumisest saadud vigastused tekitas I.A seega kaudse tahtlusega. Seega on tõendatud süüdistatava poolt vägivalla kasutamine tahtlikult. Süüdistatava ja kannatanu ütlustega on tõendatud, et vägivalla ajendiks oli nende vaheline sõnavahetus, mille algatas kannatanu, aga ka asjaolu, et vahetult pärast vägivalla kasutamist I.A võttis ära kannatanu mobiiltelefoni ja taskust leitud rahakotist raha. Need asjad süüdistatav omastas, kasutades ära seda, et tema löökidest kukkunud kannatanu ei saanud osutada vastupanu. Isiklikul motiivil toimepandud vägivald lõi võimaluse vahetult selle kasutamise järel kannatanu asjade äravõtmiseks ja omastamiseks. I.A võttis mobiiltelefoni ja raha ära tahtlikult ja selleks, et need omastada. Sega kinnitab tema hilisem tegevus- telefoni mahamüümine ja raha kulutamine. Kohus leiab, et süüdistusest tuleb välja jätta dokumentide äravõtmine, sest need esemed ei ole kirjeldatud individuaaltunnuste järgi, neid pole tunnistatud asitõenditeks ega vaadeldud. Samuti tuleb välja jätta tulemasina ja võtmete äravõtmine: süüdistatav on eitanud nende võtmist, kannatanu tuli vastu hommikut baarist ja oli alkoholijoobes, mistõttu nende esemete kaotsiminek võis toimuda muul ajal. Seda kahtlust ei ole võimalik kõrvaldada, mistõttu tuleb seda tõlgendada süüdistatava kasuks. Viru Maakohtu jõustunud kohtuotsusega 16 01 07 nr 1-05-1781 on I.A süüdi mõistetud KarS § 200 lg 2 p 4 kuriteos, Mis tõendab, et ta pani käesoleva röövimise toime isikuna, kes on varem toime pannud röövimise (tl 81-82). I.A tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 200 lg2 p 4 järgi võõra vallasasja äravõtmisena vägivallaga, mille pani toime varem röövimise sooritanud isik. 3.Tsiviilhagi. Kannatanu J K esitas tsiviilhagi 1080 krooni, millest 400 krooni on kaotsiläinud tulemasina Zippo hind, 100 krooni on kaotsiläinud võtmete tegemise hind ja 580 krooni on korterilukkude vahetamise hind. Kannatanu ei esitanud tõendeid tulemasina olemasolu ega hinna kohta ja lukkude vahetamise ning selle eest makstud tasu kohta. Seetõttu tuleb tema tsiviilhagi 1080 krooni jätta läbi vaatamiseks tsiviilkohtupidamise korras. 4.Karistuse mõistmise põhjendus. KarS § 200 lg 2 sanktsioon sätestab karistuseks vangistuse 3- 15 aastat. I.A on varem kriminaalkorras karistatud. Ta on süüdi ühes röövimises, mille käigus kannatanu sai lühiajalise tervisekahjustuse. Kannatanult röövimise käigus äravõetud mobiiltelefoni on ta tagasi saanud. Kuriteo kvalifitseerivaks asjaoluks on KarS § 200 lg 2 p 4 järgi see, et süüdistatav on varem röövimise toime pannud. Seetõttu ei ole kohtul alus käsitleda varasemat röövimist kui süüdlase isikut iseloomustavat asjaolu. I.A karistust kergendavaks asjaoluks on süü ülestunnistamine ja kahetsus. Tema karistust kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Eeltoodust lähtudes tuleb I.A-le mõista karistus KarS § 200 lg 2 p 4 järgi sanktsiooni alammääras 3 aastat. Tingitult kriminaalasja arutamisest lühimenetluses, tuleb kohaldada

§ 238lg 2 sätet ja vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, mis on 1 aasta.

I.A karistuseks vangistus 2(kaks) aastat. I.A on karistatud Viru Maakohtu 16 01 2007 kohtuotsusega nr 1-05-1781 vangistusega 3 aastat. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel tuleb liitkaristus moodustada, suurendades käesoleva kohtuotsuse järgi süüdistatavale mõistetud karistust Viru Maakohtu 16 01 2007 kohtuotsusega nr 1-05-1781 mõistetud vangistusega osaliselt ja mõista I.A liitkaristuseks vangistus 4 aastat. Arvates liitkaristusest maha eelmise kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud vangistuse 3 kuud ja 2 päeva (0709 06 2005 ja 20-21 09 2005 kokku 5 päeva, ja 16 01-11 04 2007 kokku 2 kuud, 27 päeva), on I.A liitkaristus 3 aastat, 8 kuud ja 28 päeva. KarS § 68 lg 1 alusel arvata I.A karistusaja hulka eelvangistus 30 10 2006 -15 01 2007, kokku 2 kuud ja 17 päeva. Alates 12 04 2007 on I.A ärakandmisele kuuluva vangistus 3 aastat 6 kuud ja 11 päeva. 5.Menetluskulud.

§ 180

lg 1 alusel tuleb I.A-lt riigituludesse välja mõista menetluskulud 14664,30 krooni:

§ 175

lg 1 p 89 aluselt -9000 krooni sundraha,

§ 175

lg 1 p 5 alusel- 75.30 krooni on toimiku paljundamise kulud,

§ 175

lg 1 p 4 alusel -2714 krooni on määratud kaitsja poolt kohtus osutatud õigusabi kulu,

§ 175lg 1 p 3 alusel -2875 krooni on kohtuarstliku ekspertiisi tasu.

Kohtunik Anu Ernits

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.