järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Meelis Juursoo Süüdistatav E.J elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, isikukood: xxx, töökoht puudub Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud: -18.07.2003.a. Võru Maakohtu poolt
lg 2 p 7,8 alusel 2 kuulise tingimisi vangistusega 1 aasta ja 6- kuulise katseajaga; -02.02.2005.a. Võru Maakohtu poolt
5000 krooni Kaitsja vandeadvokaat Mall Saar RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada E.J
järgi ning karistuseks mõista 3 ( kolm) kuud vangistust.
alusel jätta vangistus E.J suhtes tingimisi kohaldamata ja seda ei pöörata täielikult täitmisele, kui E.J ei pane 18 (kaheksateistkümne) kuulisel katseajal tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab talle pandud kontrollnõudeid. Anda E.J katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla ja panna talle
lg 1 alusel alljärgnevad kontrollnõuded: - elada oma alalises elukohas aadressil: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks Tartu Maakohtu kriminaalhooldaja. Kriminaalhooldusosakonna Võru talitusel määrata nimeliselt
lg 1 alusel lisakaristusena võtta E.J-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 8 (kaheksa) kuuks. Välja mõista E.J-ilt sundraha 1,5 palga alammäära ulatuses, so 5400 (viis tuhat nelisada) krooni (saaja Rahandusministeerium a/a 10220034800017 SEB EÜP, viitenumber 2800049874) Tõkend, elukohast lahkumise keeld, kohtuotsuse jõustumisel tühistada. KrMS § 180 lg 1 alusel E.J-ilt välja mõista kohtukuluna kaitsjatasu 1787 (üks tuhat seitsesada kaheksakümmend seitse) 70 senti krooni (saaja Rahandusministeerium a/a 10220034800017 SEB EÜP, viitenumber 2800049874). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib seoses Kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete väidetava rikkumisega 15 päeva jooksul kaevata Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu, kui apellatsiooniõiguse kasutamise soovist on teatatud Tartu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Asjaolud ja menetluse käik E.J süüdistatakse selles, et tema olles 07.03.2006a. Lõuna Politseiprefektuuri poolt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes rahatrahviga 12 000 krooni, trahv tasumata 08.04.2007.a kella 00.42 ajal Võru linnas Kubja teel juhtis mootorsõidukit Honda Civic registreerimismärgiga 433 TCH alkoholijoobeseisundis. Seega pani E.J toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo - mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, kes on varem karistatud sellise teo eest. Prokurör nõuab kohtus E.J süüditunnistamist
järgi ning karistamist 3kuulise vangistusega.
alusel jätta vangistus E.J suhtes tingimisi kohaldamata ja seda ei pöörata täielikult täitmisele, kui E.J ei pane 18-kuulisel katseajal tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab talle pandud kontrollnõudeid. Anda E.J katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla ja panna talle
lg 1 alusel lisakaristusena võtta E.J-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 8 kuuks. Kohtu seisukoht Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppe sõlmimine kriminaalasjas on toimunud vastavalt kehtivale seadusandlusele ning vastab süüdistatava tahtele. Kohtuistungil jäid menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kõiki eeltoodud asjaolusid arvestades on kohus seisukohal, et süüdistatavat on võimalik karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Süüdistatav pani toime II astme kuriteo ja seega tuleb temalt välja mõista sundraha 1,5 palga alammäära ulatuses. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdistatavalt välja mõista kohtukuluna lisaks sundrahale kaitsjatasu 1787.70 krooni. Kohus teeb otsuse juhindudes KrMS §-dest 306, 311, 248 lg 1 p 4, 249 ja 313. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.