KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. märtsil 2008 Kohtla-Järve kohtumajas Kriminaalasja number 1-07-9889 (07244000489) Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsi

§ 25

lg 1 ja 26 lg 5 sätestatule ei ole karistusandmed kustunud) juhtis R.R 13.10.2006 kella 05.35 paiku Rakvere tänaval maja 11 juures, Jõhvis, Ida-Virumaal, taas sõiduautot BMW 318 xxx xxx alkoholijoobes. Seega pani R.R toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, olles isik, keda on varem karistatud sellise teo eest, ehk KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Uuritud tõendid Kohtuistungil ülekuulatud andis süüdistatav ütlused, et 13.10.2006 juhtis ta tõesti sõiduautot, olles eelnevalt tarvitanud alkoholi. Tol päeval oli tal isiklik raske probleem – abikaasa teatas, et lahutab temast. Ta otsustas sõita autoga vist Tallinna poole. Algul ta sõitis Jõhvi, läks poodi, mis asub politseijaoskonna juures, ja ostis ühe pudeli viski. Siis sõitis veidi eemale, nimelt parkimisplatsile, mis asub Passaaži kaupluse juures, peatus ja hakkas 3 jooma pudelist. Pudelis oli poolliitrit, ta jõi ära umbes 400 mg. Autos istudes jõi viskit umbes 30-40 minutit, siis otsustas ära sõita, vist koju. Sõitis autoga umbes 20-30 m samal platsil kui tuli politseiauto - roheline Hunday. Politseinikud peatasid teda, palusid dokumendid ja siis tehti ettepanek puhuda. Indikaatorvahendi näit oli vist 1,2 promilli. Süüdistatav tunnistas end süüdi ja avaldas kahetsust. Peale süüdistatava ütluste on kohtuistungil uuritud järgmised tõendid: Väärteoprotokollist lk 3 nähtub, et 13.10.2006 kella 05.35 paiku, Jõhvis, Rakvere tänaval R.R juhtis mootorsõidukit joobeseisundis, millega rikkus LE § 76 p 1; Protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta lk 7 nähtub, et 13.10.2006 kell 05.35 Jõhvis, Rakvere tänaval oli kontrollitud R.R-i joobeseisund, kasutati indikaatorvahend Lion SD-4000 nr 0161860, tulemus on 1,26 mg/l – see on alkoholijoobe. Isik on tulemusega tutvunud, sellega nõus ja alkoholi sisalduse määramist vereproovis ei nõua; Juhtimiselt kõrvaldamise otsuse koopiast lk 8 nähtub, et kuna isiku suhtes on põhjendatud kahtlus, et ta viibib joobeseisundis, kõrvaldati ta juhtimiselt, mille kohta tehti käesolev kirjalik otsus ja otsuse originaal anti isikule kätte allkirja vastu; Väärteomenetluse lõpetamise määrusest lk 9 nähtub, et 19.10.2006 tehtud kohtuvälise menetleja määrusega lõpetati väärteomenetlus 13.10.2006 asetleidnud joobes juhtimise faktis ja alustati kriminaalmenetlus R.R-i KarS § 424 järgi toimepandud kuriteo toimepanemises, kuna isik on varem karistatud samalaadse teo eest; Otsuse koopiast väärteoasjas lk 10 nähtub, et kohtuvälise menetleja 29.12.2003 otsusega tunnistati R.R süüdi LS § 74-19 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises ja karistuseks määrati rahatrahv 9300 krooni; Karistuseregistri teatisest lk 16 nähtub, et isik ei ole karistusregistsrisse kantud; Politseiprefektuuri õiendist lk 17 nähtub, et Jõhvi politseijaoskonna andmetel R.R on toime pannud järgmised väärteod: 01.04.2001 HÕS § 922 lg 1 järgi, mille eest karistati 01.04.2001 otsusega – rahatrahv 530 krooni; 13.12.2003 LS § 74-19 järgi, mille eest karistati 29.12.2003 otsusega – rahatrahv 9300 krooni, tasutud 18.12.2004; 20.11.2005 LS § 74-22 lg 1 järgi, mille eest karistati 20.11.2005 otsusega - rahatrahviga 420 krooni, tasutud 08.12.2005. Kohus leiab, et nimetatud tõenditega on kinnitamist leidnud fakt, et 13.10.2006 kella 05.35 paiku, Jõhvis, Rakvere tänaval, juhtis R.R mootorsõidukit, olles joobeseisundis. KarS § 2 lg 2, isikut saab karistada teo eest, kui: 4 see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Alljärgnevalt jätkab kohus analüüsi, delikti kolmeastmelist struktuuri silmas pidades. Süüteokoosseis Mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis vastutab isik kriminaalkorras KarS § 424 alusel üksnes juhul, kui ta on varem karistatud sellise teo eest, ehk kuriteokoosseisu objektiivse külje obligatoorseks tunnuseks on isiku erisubjekti staatuses viibimine. Järelikult kohus peab tuvastama, kas R.R on varem karistatud isik või ta on varem karistamata isik. Karistusregistri seaduse ( edaspidi

) § 2 sätestab, et karisturegister on riigi põhiregister, kuhu kantakse andmed karistatud isiku ja tema karistuse kohta.

§ 3

-1 lg 2 sätestab, et karistusregistrisse kantud isiku karistusandmetest lähtutakse isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel. Karistusregistri karistusandmed omavad õiguslikku tähendust kuni nende kustutamiseni käesoleva seaduse §-des 25-28 sätestatud tähtaegadel. Kohtuistungil uuritud karistusregistri teatisest lk 16 nähtub, et seisuga 12.04.2007 ei ole R.R karistusregitrisse kantud isik. Järelikult, ei oma ta

mõttes kehtivaid karistusi. Järelikult, võib tulla järeldusele, et isik ei ole varem karistatud ja seega puudub tema tegevuses KarS 424 järgi ettenähtud kuriteo koosseis. Kohtuistungil tugineski kaitsja ülalnäidatud argumendile ja palus oma kaitsealuse suhtes teha õigeksmõistev otsus. Prokurör leidis, et vaatamata karistusregistri andmetele, R.R on varem karistatud isik. Prokuröri arvamusel, siiski ei oma karistusregister õiguslikku tähendust. Registril on informatiivne tähendus. Isiku karistusandmete arvestamisel või mittearvestamisel tuleb lähtuda tema suhtes varem tehtud karistamisotsus(t)est ja

-e sätetest. Kohus võib nõustuda prokuröri positsiooniga ainult osaliselt. Kohus nõustuks absoluutselt prokuröri ettepanekuga jätta karistusregistri andmeid arvestamata ja lähtuda üksnes isiku suhtes tehtud karistamisotsusest 5 ja

-e sätetest juhul, kui karistusregister sisaldaks jätkuvalt isiku karistusandmeid ajal, mil tegelikult isiku karistusandmed peaksid olema juba kustutatud vastavalt

§ 25sätestatule.

See on sellel põhjusel, et riigiasutuse omapoolne viga ei saa olla tõlgendatav isikut kahjustavalt ja riigil, kohtu arvates, puudub õigus süüdistuse esitamisel tugineda asjaoludele, mis tekkisid riigi enda süül ( näiteks, kui karistusandmed ei olnud registri vastutava töötleja poolt õigel ajal kustutatud). Käesolevas kriminaalasjas on olukord vastupidine. R.R-i karistusandmed on karistusregistrist vastutava töötleja poolt kustutatud ja arhiveeritud. Isik ei ole seega karistusregistrisse kantud. Prokurör leidis, et sel juhul tuleb karistusregistri teatise lugeda ebausaldusväärseks, sest see ei vasta muudele, usaldusväärsematele tõenditele - nimelt, otsuse koopiale lk 10 ja õiendile lk 17. Vastutav töötleja eksis andmete töötlemisel, talle ei olnud teada, et R.R on 13.10.2006 uue teo toime pannud. Ja kuna viimane trahv oli isiku poolt tasutud 08.12.2005, siis vastavalt

§-le 25 lg 1 p 1 kustutaski vastutav töötleja isiku karistusandmed rahatrahvi tasumisest ühe aasta möödumisel. Tegelikult aga, kuna uue teo pani R.R 13.10.2006 ehk ajal, mil viimane, 20.11.2005 kohtuvälise menetleja otsusega määratud karistus, veel kehtis ( enne väärteoasjas karistusandmete kehtivuse üheaastase tähtaja möödumist) ja seega vastavalt

§-le 26 lg 5 karistusandmete aegumise tähtaeg katkes ja hakkas kulgema uuesti, siis tulebki R.R-i tunnistada varem karistatud isikuks. Tuleb tunnistada, et antud mõttekäik on loogiline ja järjepidev. Kui vaadelda prokuröri analüüsi R.R-i karistusandmete kehtivuse, selle kulgemise, katkemise ja taaskulgemise kohta, siis analüüs ise on õige ja põhjendatud. Tegelikult R.R-i karistusandmed ei peagi olema karistusregsitrist kustutatud. Ja selline prokuröri seisukoht leiab toetuse ka Riigikohtu praktikas, lahend 3-1-1-28-04: „…8. Tõlgendades KarRegS § 31 jättis ringkonnakohus tähelepanuta karistusregistri eesmärgi. Karistusregistri seaduse § 2 kohaselt on üheks karistusregistri eesmärgiks anda usaldusväärset teavet. Just selles kontekstis tuleb tõlgendada ka sama seaduse § 31 ja asuda seisukohale, et registriandmed on esmajärjekorras käsitatavad isiku karistatuse kohta teavet andva allikana. Vastavalt KarRegS § 4 lg-le 1 kantakse isiku karistusandmed karistusregistrisse jõustunud kohtu või kohtuvälise menetleja lahendi, mis on loetletud sama lõike punktides 1-5, või süüdimõistetu armuandmispalve läbivaatamise kohta tehtud Vabariigi Presidendi otsuse alusel. Seega on esmane tähtsus isiku karistatuse tuvastamisel eelpoolnimetatud lahenditel. Juhul kui puudub vaidlus registriandmete õigsuse üle, tuleb vastavalt 6 KarRegS §-le 31 isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel lähtuda karistusregistrisse kantud isiku karistusandmetest. Kuid olukorras, kus registriandmed on siiski mingil põhjusel puudulikud, ei tähenda see, et tegelikkusele mittevastavad registriandmed peaksid igal juhul kehtima ja olema aluseks õigusemõistmisel. Kriminaalmenetluses saab tõendamisasjaolusid tõendada kõigi kriminaalmenetluse koodeksis lubatud tõendiliikidega. Kui tekib kahtlus registriandmete tegelikkusele vastavuse osas, siis tuleb süüteo menetlejal koguda isiku karistatuse küsimuse otsustamiseks täiendavaid tõendeid, kontrollides jõustunud karistusotsuseid, s.h kohtuotsuseid vahetult. Seega tuleb karistusregistri andmeid mõista ühe tõendina isiku karistusandmete kohta, kuid KrMK § 50 lg 2 kohaselt ei ole neil andmetel ette kindlaksmääratud jõudu. Samuti on ringkonnakohtu poolt KarRegS §-le 31 antud tõlgendus vastuolus karistusandmete registrist kustutamist reguleeriva §-ga 26, mis seob karistatuse kustumise karistuse täitmise, mitte aga isiku registrisse kandmisega“. Seega põhimõtteliselt on asutud seisukohale, et

-ga sätestatud karistusregistri õiguslik tähendus on pigem deklaratiivne ja isiku karistatuse (karistusandmete kehtivuse) üle tuleb otsustada, uurides kohtuistungil algdokumente – karistusotsuseid. Sama lahendi punktis 9 märgib Riigikohus, et sel juhul hädavajalik kontrollida karistusandmeid karistusotsuse . Käesoleval kriminaalasjas puudub toimikus väärteoasjas tehtud karistusotsuse originaal, kuid olemas on otsuse koopia lk 10. Uurida nimetatud otsuse originaali ja lisada kohtutoimiku juurde võimalik ei ole, sest antud kriminaalasi oli arutatud lühimenetluse vormis ja uusi tõendeid lühimenetluses esitada ei saa. Kohus ikka leiab, et R.R ei saa lugeda varem karistatud isikuks, sest tema karistusandmed ( tema karistatus) on kustutatud seaduses ettenähtud korras vastutava ja pädeva töötleja poolt ja sellest tulenevalt isikul on õigus esineda karistamata isikuna ja mitte mainida kusagil ja kunagil, et ta on varem karistatud. Isiku jaoks on ootuspärane, et juhul, kui tema karistusandmed on karistusregistrist kustutatud vastutava ja pädeva töötleja poolt, siis selline otsustus on õige ja tal puudub alus selles kahelda. Kohus leiab, et selles ootusepärasuses kehastubki

§-s 3-1 lg 1 sätestatud karistusregistri karistusandmete õiguslik tähendus. Kohus ei saa siiski nõustuda seisukohaga, et karistusregistri puhul on tegemist peamiselt informatiivse registriga, kuna selle registri eesmärk on usaldusväärse teabe andmine ja isiku teavitamine tema kohta kantud andmetest (

§ 2lg 2 p 1,2).

Esiteks,

§ 3

-1 lg 1 sätestab piisava grammatilise selgusega, et karistusregistril on õiguslik tähendus karistatuse ja süüteo korduvuse arvestamisel. Teiseks,

§-ga 3-1 lg 1 sätestatud karistusregistri 7 õiguslikku tähendust rõhutavad sama paragrahvi lõiked 2 ja 3, milles sätestatakse, et teatud juhtudel õiguslik tähendus säilib isegi karistusandmetel, mis on arhiivi üle kantud. Kolmandaks, kohus ei poolda seaduse tõlgendamisel ainult ühe konkreetse ( näiteks seaduse või seaduse sätte eesmärgist lähtudes) tõlgendamise metoodi kasutamist, sest see viib ühekülgsuseni. Tõlgendamisel tuleks kasutada kõik metoodid komplekselt. Neljandaks, karistusregistri õiguslikule iseloomule on viidanud Riigikohus ise, rõhutades selle tähendust

-e täiendamisel, mis oli tehtud 20.03.2002 vastuvõetud seadusega, lahend 3-3-1-56-03 10.10.2003: „

1. Kolleegium märgib, et Karistusregistri seaduse
2. jaanuaril 2002 kehtinud redaktsioonis polnud karistusregistri kannete õiguslikku iseloomu sõnaselgelt lahti mõtestavat sätet. Karistusregistri andmete õiguslik tähendus sätestati
3. märtsil
4. a vastu võetud Kriminaalkoodeksi, haldusõiguserikkumiste seadustiku ja karistusregistri seaduse muutmise seadusega, millega Karistusregistri seadust täiendati §-ga
5. Karistusregistri seaduse § 31 muudeti
6. märtsil
7. a. Käesoleval ajal kehtib Karistusregistri seaduse § 31
8. märtsi
9. a redaktsioonis ja sätestab: "Karistusregistrisse kantud isiku karistusandmetest lähtutakse isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel. Karistusregistri karistusandmed omavad õiguslikku tähendust kuni nende kustutamiseni käesoleva seaduse §-des 25-28 sätestatud tähtaegadel.
10. jaanuaril 2002 oli aga Karistusregistri kannete õiguslik iseloom avatav Karistusregistri seaduse teiste sätete kaudu. Seda näitas kolleegium eelnevas analüüsis.“ Kohus märgib, et karistusregister koosneb kahest tükist – karisturegister ise ja karistusregistri arhiiv. Karistusregistrile juurdepääsu omavate isikute ja asutuste ring on laiem, kui karistusregistri arhiivile juurdepääsu omavate ring.

§ 17lg 1 pp 1-16 määratleb, kellel on õigus saada karistusregistri andmeid.

Muuhulgas loetelus on mainitud: prokuröril oma ülesannete täitmiseks, isikul enda kohta, kohtul menetluses oleva kohtuasja arutamiseks, väärteoasja menetlemiseks pädeval kohtuvälisel menetlejal, uurimisasutusel menetluses oleva kriminaalasjas andmete osas ja muud. Juhul, kui prokurör või kohus küsiks R.R-i karistusandmete kohta karistusregistrist, saabuks kohtule teatis, et isik ei ole karistusregistrisse kantud ja punkt. Karistusregsitri arhiivi amdmetele juurdepääsu reguleerib

alusel vastuvõetud ja siseministri 25.02.1999 määrusega nr 48 kinnitatud „Karisturegistri pidamise kord“ (edaspidi Kord). Selle Korra § 37 kohaselt, karisturegstri arviivist võib andmeid saada isik enda kohta, uurija kriminaasja eeluurimise teistamiseks ja isik või asutus, kes vajab neid andmeid teadusliku võüi statistilise töö eesmärgil.

§ 22

lg 1 sätestab alates 01.01.2008, et arhiivist võivad andmed saada veel Valitsus, siseministeerium, kodakondsus- ja migratsiooni amet, kaitsepolitseiamet kodakondsuse, välismaalate, väljasõidukohustuse ja sissesõidu seaduses sätestatud menetluste läbiviimiseks, samuti julgeolekuasutuse riigisaladuse ja 8 salastatud väisteabe asjaolide kontrollimiseks ning tööandja lapsega seotud tööle võtmisel. Prokuröril ja kohtul puudub seaduslik juurdepääs karistusregistri arhiivile ja seega, kohtu arvates, puudub prokuröril ja kohtul õigus tugineda karistusregistri arhiivist saadud karistusandmetele. Oma seisukoha toetamiseks viitab kohus Riigikohtu juba mainitud lahendile 3-11-56-03, otsuse punktidele 17-19, kus Riigikohus selgesõnaliselt väljendas seisukohta, et otsuse teinud ametnikul puudus õigus tugineda otsuse vastuvõtmisel karistusregistri arhiivi admetele juhul, kui tal puudus seaduslik juurdepääs nende andmetele

§ 22kohaselt.

Kohus soovib ülaltooduga näidata, et vaatamata sellele, et mõlemal juhul isikut peetakse karistamata olevat ( hoolimata sellest, et kohtu ja prokuröri poolt küsitud teatises seisaks „ isik ei ole karistusregistrisse kantud“ ja punkt, aga uurija poolt küsitud teatises on märgitud lk 16 - „ isik ei ole karistusregistrisse kantud“ ja sellele järgnevad arhiivi andmed), tekkib olukord, mil isikut hakatakse kohtlema erinevalt, pidades teda kas karistatuks või karistamata isikuks, pannes seda sõltuvusse sellest, kelle poolt ja millise menetluse raames isiku karistusandmed välja nõutud. Kohus selgitab oma mõtet alljärgnevalt. Oletagem, et R.R sooviks taotleda tulirelva soetamisluba relvaseadusega sätestatud korras. Isikule relvaloa ja relva soetamisloa andmine on teatud juhtudel välistatud, nimelt Relvaseadus sätestab: § 36. Füüsilisele välistavad asjaolud isikule soe tamisloa ja relvaloa andmist

§ 22

lg 1, politseiprefektuur ei oma õigust relvaseadusega seotud menetlustes saada isiku karistusandmed karistusregistri arhiivist ja nende alusel tuvastada, et võib olla isiku karistusandmed ei peagi olema kustutatud, sest 10 karistusandmete aegumise tähtaeg on katkenud

§ 26lg 5 kohaselt uue süüteo toimepanemisel.

R.R-i poolt näiteks relvaloa taotlemisel võiks politseiprefektuur tugineda isiku karistusandmete kontrollimisel üksnes karistusregistri ( mitte koos arhiivi andmetega) teatisele, mille kohaselt R.R on

mõttes „puhas“, karistamata isik. Päris võimalik, et R.R õnnestuks sel juhul saada relva soetamisluba ( sest relvaseaduse paragrahvi lõike 1 punktides 6, 7, 11 ja 14 sätestatud keeld ei laiene isikule, kelle karistusandmed on kustutatud karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt), vaatamata sellele, et Relvaseaduse § 36 lg 1 p 11 kohaselt, isikule, kes on karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, relvaloa ja relva soetamiloa väljastamine on välistatud. Sama olukord võiks tekkida ka väärteomenetluses, mootorsõiduki juhtimise joobeeisundi korduvuse arvestamisel. Juhul, kui karistusregistri vastutav töötleja kustutaks ekslikult isiku karistusandmed joobes juhtimise osas, tekkiks kohtuvälisel menetlejal põhjendatud võimalus karistada isikut taas väärteokorras, kuigi korduv joobes juhtimine isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, on juba kriminaalkorras karistatav tegu. Kohtuvälisel menetlejal puuduks sel juhul kohustus kontrollida karistusregistri andmete õigsust, sest seaduse alusel karistusregistril on õiguslik tähendus ja menetlejal on alus eeldada, et seadusega asutatud registris sisalduvad igati eelnevalt hoolikalt kontrollitud ja tõele vastavad andmed. Eeltoodud kohtu väidetele võib vastu vaielda, et kohus on liigselt keskendunud ja põhjendamatult ületähtsustanud karistusrtegistri teatise kui tõendi kriminaalmenetluses. Kriminaalmenetluses on võimalik tuvastada asjaolusid ka muude lubatud ja usaldusväärsete tõendite abil. Kohtuistungil olid ju uuritud väärteoasjas tehtud otsuse koopia lk 10 ning politsei õiend lk 17, mille alusel võib jälgida ja arvutada R.R-i karistusandmete kulgemist, katkestamist ja taaskulgemist ja jõuda järeldusele, et R.R on varem karistatud isik. Kohus ei kahtle, et isiku erisubjekti staatuses viibimine võib kriminaalmenetluses tõendatud ka muude tõneditega, kuid kohus leiab, et sel juhul tuleb püstitada õiguslik küsimus: kas isikut koheldakse võrdselt sama asjaolude esinemisel erinevate menetluste käigus. Kohus leiab, et ei saa olla aktsepteeritud ja ei ole millegagi põhjendatud olukord, kus ühe menetluse raames ( näiteks kriminaalmenetluses) isiku faktiline, tegelik, kuid registrist kustutatud karistatus, võetakse arvesse ja see toob talle õiguslikke tagajärgi, teise menetluse raames samadel faktilistel asjaoludel ( isiku karistatus on registrist kustutatud) võib lugeda isik karistamata isikuks, ja sellele võivad kaasneda tagajärjed, mis vastavad karistamata isiku staatusele. 11 Kohus leiab, et antud kriminaalasja arutamisel rikutakse R.R-i puutuvalt võrdse kohtlemise põhimõtet, kui prokurör nõuab lugeda R.R-i erisubjektiks ehk varem karistatud isikuks kriminaalmenetluse raames. Riigil on seadusega kehtestatud kohustus pidada Karistusregister ja vastutav töötleja vastab registri andmete õigsuse eest.

§ 1

lg 2 kohaselt karistusregistri vastutavaks töötlejaks on Siseministeerium, volitatud töötleja Politseiamet.

§ 14

lg 1 sätestab, et karistusregistrile seadusega pandud ülesannete täitmiseks on registri volitatud töötlejal lubatud esitada päringuid ja saada andmeid teistest riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogudest, sama õigus on sätestatud karistusregistri pidamise Korras, § 11.

näeb ette olukordi, et andmed võivad olla ebaõiged. Seaduse § 30 lg 1 sätestab, et ebaõiged andmed suletakse ja parandatakse volitatud töötleja poolt järelvalveasutuse ettekirjutuse või kohtu määruse alusel, Korra § 48 lisab, et see tuleb ära teha 2 tööpäeva jooksul. Registri korrapäraseks pidamiseks on volitatud töötleja kohustatud võrdlema karistusregistrisse kantud isikuandmeid rahvastikuregistri ja keskregistri andmetega ( Korra § 12). Karistusregistri volitatud töötleja ei ole kohustatud kasutama andmeid teistest registritest, tal on ainult õigus neid kasutada (

§ 14lg 1 ja Korra § 11).

Sellest tulenevalt tekkibki olukord, kus volitatud töötleja kustutab isiku karistusandmeid, jättes kontrollimata ( sest tal on selleks ainult õigus, mitte kohustus), kas isik on enne karistuandmete kustumise tähtaja saabumist uue süüteo toime pannud ja seega karistusandmete aegumise tähtaeg on katkenud, ja seetõttu karistusandmed ei kuulu kustutamisele, vaid hakkavad kulgema uuesti. Kohus leiab, et selline olukord on tekkinud riigi süül, kuigi tegelikult kõik võimalused registri korrapäraseks pidamiseks on seadusega ja muude õigusaktidega küll loodud. Kõik alustatud ja lõpetatud kriminaalmenetlused kantakse kriminaalmenetlusregistrisse, mis on asutatud Kriminaalmenetluse seadustiku ja Andmekogude seaduse alusel. Kriminaalmenetlusregistri vastutavaks töötlejaks on Justiitministeerium ( vt Riikliku kriminaalmenetlusregistri asutamine ja registri pidamise põhimäärus, VV 26.02.2001 määrus nr 77) ja selle volitatud töötlejaks on KrMS §-s 31 nimetatud uurimisasutused. Selliseks uurimisasutuseks on ka Politseiamet. Järelikult, ni karistusregistri kui ka kriminaalmenetlusregistri üheks volitatuks töötlejaks on üks ja sama asutus – Politseiamet. Seega, tuleb lugeda põhjendamatuks prokuröri seisukoht, et karistusregistri töötleja ei tea isiku suhtes olemasolevate kriminaalmenetluste kohta, seetõttu kustutab ta karistusregistri andmeid teatud tähtaja saabumisel, märkamata, et isiku karistusandmete kulgemine on ühel hetkel katkenud ja hakanud kulgema uuesti, ja sellest tingitud mitteteadmine on vabandatav. Kohus nõustub, et karistusregistri töötleja võib jääda teadmatuses isiku suhtes olemasolevate kriminaalmenetluste kohta, kuid see ei ole vabandatav, sest miski ei takista Politseiameti volitatud ametnikul kasutada kriminaalmenetlusregistrit, mida 12 töötleb muuhulgas sama Politseiamet, ja seega tagada isiku karistusandmete korrapärasust ja õigsust. Kohus ei pea võimalikuks tunnistada isiku süüdi kuriteo toimepanemises, mille kuriteokoosseisu obligatoorseks tunnuseks isiku erisubjekti staatuses viibimine ( nimelt isiku varasem karistatus samalaadse teo eest), juhul, kui kriminaalmenetluses võib teda lugeda varem karistatud isikuks, tuginedes muudele tõenditele, aga teiste menetluste raames ( näiteks järelevalvemenetluses või väärteomenetluses) võib teda lugeda karistamata isikuna. Kusjuures faktiliste asjaolude kogum on üks ja sama. R.R oli karistatud kohtuvälise menetleja 29.12.2003 tehtud otsusega LS § 74-19 rahatrahviga 9300 krooni, mis oli tasutud 18.12.2004. Need karistusandmed ei kustunud aasta jooksul peale trahvi tasumist

§ 25

lg 1 p 1 kohaselt, sest 20.11.2005 pani R.R toime uue väärteo, mille eest teda karistati 20.11.2005 otsusega rahatrahviga 420 krooni, mis oli tasutud 08.12.2005. Vastavalt

§-le 26 lg 5, 29.12.2003 otsusest tulenev karistatus hakkas kulgema uuesti alates uue süüteo toimepanemisest ehk 20.11.

1. 20.11.2005 otsusest tulenev karistatus oleks pidanud kustuma aasta jooksul peale viimase trahvi maksmist ehk 08.12.2006, kuid enne seda pani R.R toime uue süüteo – joobes juhtimine 13.10.2006 ja tema karistusandmed katkesid ja hakkasid uuesti kulgema alates 13.10.
2. Need tähtajad on kohus arvutanud, tuginedes otsuse koopiale lk 10 ja politsei õiendile lk
3. Ükski pool nende dokumendite õigsuses kahelnud ei ole. KOHTU MEE™ED Kuna kohus leidis, et R.R-i varem karistatud isikuna tunnistamisel oleks rikutud võrdse kohtlemise põhimõte, tõlgendab kohus olukorda isiku kasuks ja leiab, et isiku karistusandmed on kustunud, seega ei ole ta varem karistatud isik. Seega, puudub tema tegevuses, mis seisneb selles, et 13.10.2006 juhtis ta mootorsõidukit joobeseisundis, kuriteokoosseis, ja seega puudub ka kuritegu. R.R kuulub õigeksmõistmisele KrMS § 310 lg 2 alusel. Menetluskulud, kaitsjatasud, tuleb jätta riigi kanda KrMS § 181 lg 1 alusel. Tõkend- elukohast lahkumise keeld- tuleb tühistada R.R-i suhtes kohtuotsuse jõustumisel. Kohtunik Inna Kirsipuu 13 Viru Ringkonnakohtu 03.09.2008.a. kohtuotsusega Tühistada Viru Maakohtu 07.03.2008 otsus, millega süüdistatav R.R mõisteti õigeks KarS § 424 järgi esitatud süüdistuses kuriteo puudumise tõttu. Tunnistada R.R süüdi KarS § 424 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 120 päevamäära, arvestades, et keskmine päevasissetulek on süüdistataval 195 krooni ehk 23 400 krooni. Vastavalt KrMS § 238 lg 2 vähendada R.R-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes talle karistuseks rahaline karistus 80 päevamäära ehk 15 600 / viisteist tuhat kuussada / krooni. KarS § 50 lg 1 alusel mõista R.R-ile lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 /kolmeks/ kuuks. Lisakaristuse kandmise algust arvestada alates kohtuotsuse täitmisele pööramisest. Välja mõista R.R-ilt ( elukoht xxx ) 6525 krooni sundraha riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB nr. 10220034800017, Hansapangas nr.221023778606, viitenumber 2800049900 ) KrMS § 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 1 alusel. Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Sergei Travnikovi rahuldada osaliselt. apellatsioon Ringkonnakohtu otsus on kättesaadav Viru Ringkonnakohtu kantseleis 03.09.2008 peale kella 16.
4. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Viru Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav saab kassatsiooni esitada vandeadvokaadi vahendusel.