1-08-7481\6

(08250000520)Kohtukoosseis Kohtunik Ingrid Niinemägi Kohtuistungi sekretär Piia Roosileht Kriminaalasi A.U süüdistus KarS § 118 p 1 järgi lühimenetluses Prokuröri abi Tiina Viru Süüdistatav A.U, isikukood xxx, elukoht xxxxxxxx xxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxx xxxxxxx, Tallinna TÜ II kursuse üliõpilane, varem väärtegude eest karistatud 5 korral, varem kriminaalkorras karistatud: 1)20.veebruaril 2006.a. Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja poolt KarS § 121 järgi 6 kuud vangistust tingimisi 18-kuulise katseajaga; 2)28.juunil 2007.a. Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja poolt KarS § 121 järgi rahaline karistus 4000.00 krooni kinni peetud 01.-02.märts 2008.a. Kaitsja vandeadvokaat Sirje Must RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada A.U KarS § 118 p 1 järgi ja karistuseks mõista vangistus 4 (neli) aastat ja 3 (kolm) kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks vangistus 2 (kaks) aastat ja 10 (kümme) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistusaeg 01.-02.märts 2008.a., s.o. 2 päeva, arvestades kandajäävaks karistuseks vangistus 2 aastat 9 kuud ja 28 päeva. KarS § 74 lg 1 alusel jätta vangistus tingimisi täielikult kohaldamata, allutades A.U katseajaks käitumiskontrollile Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Paide talituse juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla 3 (kolme) aastase katseajaga. Kohustada A.U KarS § 75 lg 1 kohaselt järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1)elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxx xxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxx xxxxxxx, 2)ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3)alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Asitõend – CD – jätta kriminaalasja juurde. Sisse nõuda A.U-lt riigituludesse menetluskuluna ekspertiisitasu 2875.00 (kaks tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, kaitsjale toimikust materjalide koopiate tegemise kulu 53.70 (viiskümmend kolm krooni ja 70 senti) krooni, sundraha 10 875.00 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni ja postikulu 58.00 (viiskümmend kaheksa) krooni (Rahandusministeeriumi a/arve nr.10220034800017 AS SEB Pank või 221023778606 Hansapank, viitenr.2800049696). Nõue loetakse menetluskulude osas nõuetekohaselt täidetuks, kui menetluskulud tasutakse ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates, märkides tasumisel lahendi number ning isiku, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Juhul, kui nõuet nõuetekohaselt ei täideta, tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad süüdistatav ja kannatanu esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu (Paide kohtumaja) kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Menetluskulude osas võib esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtule Paide kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtulahendist teada või pidi teada saama. Süüdistus A.U süüdistatakse selles, et tema 01.märtsil 2008.a. kella 02.00 paiku lõi Järva maakonnas Imavere külas Imavere kõrtsi ees RTt kakluse käigus rusikaga näkku, mille tagajärjel RT kukkus. Maas lamavat RTt peksis A.U rusikaga näo- ja peapiirkonda, millega tekitas RTle näoluude hulgimurrud, ajupõrutuse ja ajuverevalumi, mille tagajärjel langes RT koomasse ja tekkis oht tema elule. Antud teoga põhjustas A.U RTle raske tervisekahjustuse, mis on kuritegu KarS § 118 p 1 järgi. Kohtulik uurimine ja kohtu põhjendus Süüdistatav on nõus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning tunnistab ka oma süüd. Süüdistatava seletuse kohaselt oli kakluse algataja kannatanu ise ning kuna süüdistatav kartis kannatanu käest peksa saada, üritas ta omakorda kannatanut rünnata, lüües teda vastu, mille tagajärjel kannatanu kukkus. Ka ei eita süüdistatav, et lõi kannatanut vastu nägu siis, kui kannatanu lamas maas (tl 39-41). Kannatanu ütluste kohaselt oli ta tol õhtul liiga palju alkoholi tarvitanud ega mäleta, mis kõrtsist lahkudes juhtus, mäletades toimunut alles hetkest, mil oli Paide haiglas (tl 2-3). Vastavalt kiirabikaardile on toimunud väljasõit Imavere kõrtsi juurde 01.märtsi 2008.a. öösel, pantsiendiks RT ning kiirabikaartist nähtuvad ka kannatanu esialgsed vigastused (tl 4). Vastavalt ekspertiisiaktile nr 33 on RTl diagnoositud eluohtlikud vigastused, mis on saadud tömbi vägivallaga, võimalik et 01.märtsil 2008.a. löökidest esemetega ja 2 kukkumisest vastu kövasid tömpe esemeid või pindu. Eksperdi arvates on kannatanu tervisekahjustused eluohtlikud (tl 53-56). Kuigi kannatanu toimunust midagi ei mäleta, on tõenditeks tunnistajate JK, MA, JN ütlused, kes kinnitavad süüdistatava poolt kannatanu suhtes toimepandud tegu. Tunnistajad räägivad, kuidas löögi tagajärjel kaotas kannatanu tasakaalu ja kukkus vastu asfalti. Maas olevat kannatanut peksis süüdistatav rusikatega nii pähe kui näkku (tl 5-8; 9-11; 13-14). Tunnistaja RT ütluste kohaselt tema kannatanu ja süüdistatava konflikti ei näinud ning kõrtsi juurde jõudes nägi ta veidi eemal saekaatri juurde viival teel kannatanut pikali maas, nägu verine ning ka ei olnud kannatanu kontaktne (tl 11-12). Seda, et kannatanu oli pikali, nägu verine ja hingeldas, kinnitab ka tunnistaja KH (tl 15-16). Ka teab tunnistaja rääkida, et kannatanu eelnevalt provotseeris süüdistatavat. Sarnaselt KH kannatanu provotseeriva käitumise kohta on rääkinud tunnistajad TV ja MR. Lisaks kinnitavad nad, et nägid, kuidas pärast seda, kui kannatanu oli süüdistatavat löönud nii, et viimane kukkus, haaras süüdistatav initsiatiivi. Tunnistajad nägid, kuidas A.U hakkas kannatanut ründama, tabades ühel korral näkku, mille tagajärjel kannatanu kukkus peaga vastu asfalti. A.U laskus kannatanu juurde põlvili ja lõi kannatanut mitmel korral rusikaga vastu nägu (tl 17-18; 19-20). Tunnistajate AV ja MK ütluste kohaselt käitus kannatanu ise provorteerivalt ning nad nägi kannatanu ja süüdistatava kaklust, kuid kannatanu löömise hetke tunnistajad ei näinud (tl 21-22; 23-24). Ka tunnistaja R P teab rääkida, et kannatanu ja süüdistatav kaklesid ning hiljem nägi tunnistaja, kuidas kannatanu kukkus ning mõne aja pärast süüdistatav suure tee peal Viljandi poole kõndis, autosse istus ning kiiresti minema sõitis (tl 26-27). Tõendiks on veel vastastamisprotokoll (tl 28-32) ning asitõendina CD vaatlusprotokoll (tl 33-34). Vaadeldud tõendite alusel leiab kohus, et tõendamist on leidnud A.U-le süüks pandav tegu KarS § 118 p 1 järgi, kuna A.U poolt tekitati kannatanule tervisekahjustus, mis oli eluohtlik. Samas leiab kohus, et suurema osa tunnistajate ütlustest lähtuvalt oli kannatanu ise üpris agressiivse ja provotseeriva käitumisega, mida tuleks karistuse määramisel arvestada. Süüdistatav on süüdi, pannes oma teo toime otsese tahtlusega, kuna kannatanut pähe ja näkku lüües pidi ta ette nägema tervisekahjustuse tekkimist. A.U õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, süüdlase isikut, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus A.U puhtsüdamlikku kahetsust ning kannatanu enda eelnevat mitteõiguspärast käitumist. A.U-le süüks pandava kuriteo näol on tegemist raske isikuvastase kuriteoga, mille eest on ette nähtud karistusena üksnes vangistus. A.U on isik, keda on varem juba kahel korral karistatud kriminaalkorras, kuid mõlemad karistused on tal kantud. Käesoleval ajal ta õpib kõrgkoolis ning puuduvad andmed, et ta oleks pärast antud kuritegu uusi süütegusid toime pannud. A.U on oma süüd tunnistanud ning avaldanud kahetsust, andes lubaduse enam uusi kuritegusid mitte toime panna. Ka kannatanu on kinnitanud, et süüdistatav on talle helistanud ning ta on süüdistatava vabandused vastu võtnud. Eeltoodust lähtudes vaatamata raske kuriteo toimepanemisele leiab kohus, et A.U-le võiks anda veel viimase võimaluse õigustada kohtu usaldust ja ta karistuse kandmisest tingimuslikult vabastada, allutades A.U maksimaalajaks kontrollnõuetele. Karistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab talle katseajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. 3 Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 alusel nõuab kohus süüdimõistetult sisse menetluskulud, mille hulka käesoleval juhul kuuluvad KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 5, 9 ja 10 kohaselt ekspertiisitasu, kaitsjale toimikust materjalide koopiate tegemise kulu, sundraha ja postikulud. Ingrid Niinemägi Kohtunik 4 5