HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kriminaalasja number 1-08-5696
(08230105572)Otsuse kuupäev
- juunil 2008.a. Kohtunik Violetta Kõvask Sekretär Sirje Luga Tõlk Anneli Helmann Ringkonnaprokuröri abi Katrin Tron Kaitsja vandeadvokaat Riine Lumiste Kriminaalasi Z.M süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4 järgi lühimenetluses Süüdistatav Z.M, elukoht: xxx, ik xxx, EV kodanik, 6 klassi haridusega, emakeel – vene keel, ametlikult ei tööta, ei õpi, varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud 3-l korral viimati - 27.12.2005.a. Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 200 lg 2 p 4,7,8 alusel vangistust 4 aastat, § 209 lg 2 p 1,3 alusel vangistust 2 aastat, § 64 lg 1 alusel vangistust 4 aastat, KrMS § 238 lg 2 alusel vangistust 2 aastat 8 kuud, KarS § 68 lg 1 alusel mõisteti vangistust 2 aastat 1 kuu 17 päeva (karistus kantud), väärteokorras karistatud 6-l korral, tõkend – elukohast lahkumise keeld Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 1,2,3, p 2 ja § 319 alusel süüdistav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238, § 175, § 180, § 311- 313, § 315 kohus OTSUSTAS: Süüdi tunnistada Z.M KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemise eest ning mõista karistuseks 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 2 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel karistust mitte pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud 2 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolliga pandud järgmisi kohustuslikke kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata Z.M katseajal Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda 11.06.2008.a. Tõkend –elukohast lahkumise keeld – tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. Kannatanu NS poolt esitatud tsiviilhagi summas 4000,- krooni on täies ulatuses heastatud. Välja mõista Z.M-ilt (ik xxx, elukoht xxx) riigituludesse sundraha 6525,-krooni ja kaitsjatasud summas 1292,10 krooni. Z.M tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr
- Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „Z.M, 1-08-5696, sundraha, kaitsjatasu“. Sundraha tasuda 2 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK Z.M on lühimenetluses antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 11.04.2008.a. kella 09:00 ja 10:30 vahel Tallinnas, xxx asuvast korterist nr xxx ära oma tuttavale NS´le kuuluva digitaalse fotoaparaadi Canon maksumusega 4000,- krooni. Seega pani Z.M toime KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isikuna, kes on varem toime pannud varguse. 11.06.2008.a. toimunud kohtuistungil kinnitas Z.M, et on talle esitatud süüdistusest aru saanud, tunnistas end süüdi täielikult ning kahetses tehtut, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde. Tsiviilhagi on täielikult hüvitanud. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning Z.M-i poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava Z.M-i süü on täielikult tõendatud peale tema enda eeluurimisel antud ütlusi, mis olid avaldatud kohtuistungil (tl. 8 - 10), mille käigus ta tunnistas end süüdi ning seletas, et 10.04.2008.a. kella 23:00 paiku läks üksinda Tallinnas, xxx tänavale, külla oma tuttavale NS´le. 11.04.2008.a. kella 08:00 paiku läks N last lasteaeda viima, ja tema jäi üksi korterisse. Magamistoa riiulil oli nähtaval kohal fotoaparaat vutlaris. Kui riiulis nägi fotoaparaati tuli mõttele see ära varastada. Ta pani fotoaparaadi koos vutlariga oma jope sisetaskusse. Kella 09:00 paiku lahkus N korterist. Tema sõitis trammiga Keskturule ja läks lahtiste lettide juurde, kus müüakse erinevaid asju. Seal oli meesterahvas nõus fotoaparaadi 700,- krooni eest ära ostma. Raha kulutas isiklikul otstarbel ära. Fotoaparaadi varastas, kuna tal ei olnud raha. Ta leppis kokku, et maksab N raha tagasi, hüvitanud on 1000,- krooni. Ka: - kannatanu NS ütlused (tl. 2 – 4, 5 – 6), 11.04.2008.a. kella 09:00 ajal tuli tema tuttav Z.M talle külla. Tema käis korraks kodunt ära viis lapse lasteaeda, siis oli Jevgeni üksi korteris. Seinakapist oli kadunud fotoaparaat Canon, mis oli vutlaris ja mille maksumus oli 4000,- krooni. Jevgeni ema lubas hüvitada fotoaparaadi maksumuse. On tagasi saanud 1000,- krooni. Kokku pidi Jevgeni emalt saama 4000,krooni. Jevgeni ja tema ema palusid, et avalduse tagasi võtaksin, tema oli sellega nõus. Kannatanu NS kinnitas kohtuistungil, et talle on hüvitatud tsiviilhagi summas 4000,-krooni, mingeid materiaalseid pretensioone tal Z.M-i vastu enam pole. Kohtunik asub seisukohale, et Z.M on kohtus end süüdi tunnistanud, tema, kannatanu ütlused on kooskõlas ka teiste antud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega ning Z.M-i süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises kogu süüdistuse mahus on tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4 järgi. Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik Z.M-i süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Z.M on varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud 3-l korral. Oma süüd ta kohtus tunnistas, kahetses, vabatahtlikult heastas tekitatud kahju, mis on tema karistust kergendavateks asjaoludeks, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Teda süüdistatakse teise astme kuriteo toimepanemises, käesoleval ajal ta ametlikult ei tööta, ei oma legaalset sissetulekut, seega pole otstarbekas talle mõista rahalise karistuse. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohtunik seisukohale, et Z.M-ile tuleb karistuseks mõista lühiajalise vangistuse KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega, kuna kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluses. Kuna aga tal on kindel elukoht olemas võib tema suhtes kohaldada KarS § 74,75 sätteid ning anda ta katseajal kriminaalhooldaja järelevalve alla. Tsiviilhagi on heastatud. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud. Violetta Kõvask Kohtunik
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.