alusel vangistusega 7 kuud 10 päeva ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, omades kehtivat karistatust, taas juhtis 03.09.2007.a kella 19.35 ajal Tallinna linnas, Sitsi tänaval mootorsõidukit XXXregistreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis. Seega I.P, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. I.P süüdistatakse selles, et tema olles 24.05.2006.a Harju Maakohtu poolt karistatud KarS §
alusel vangistusega 7 kuud 10 päeva ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, 06.08.2006a. kella 16.35 ajal juhtis ta Tallinnas, Paljasaare teel sõiduautot XXXreg märgiga XXX omamata mootorsõiduki juhtimisõigust, millega hoidus kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest. Samuti tema juhtis 03.09.2007.a kella 19.35 ajal Tallinna linnas, Sitsi tänaval mootorsõidukit XXXregistreerimismärgiga XXX , omamata mootorsõiduki juhtimisõigust, sellega hoidus kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest. Samuti tema juhtis 27.09.2007a. kella 08.55 ajal Tallinnas, Sitsi tänaval sõiduautot XXXreg märgiga XXXomamata mootorsõiduki juhtimisõigust, millega hoidus kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest. Samuti tema juhtis 13.11.2007a. kella 11.15 ajal Tallinnas, Narva maanteel, liikudes Pirita tee suunas sõiduautot Mazda 626 reg märgiga XXX, omamata mootorsõiduki 2 juhtimisõigust, millega hoidus kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest. Seega pani I.P toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise. Kohtualune tunnistas oma süüd ning nõustus lühimenetlusega. I.P väljendas kahetsust ja põhjendas õiguserikkumist sellega, et enda arvates oli ta kaine, ta ei õigustanud ennast. Kohus uuris toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid: Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli (tl 9) selle kohta, et 03.09.2007.a jõi ta enne sõitu, kella 14.00 paiku 150 g veini. Kell 19.35 pidas politsei ta kinni. Ta tunnistab end süüdi. Käesoleval ajal juhiluba ei oma; Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli (tl 16) selle kohta, et I.P võtab 06.08.2006 rooli istumise eest vastutuse enda peale, kahetseb. Kahtlustatav I.P andis eelmenetluses ütlusi (tl 21 – 23) selle kohta, et talle on arusaadav, milles teda kahtlustatakse, ta on nõus mõlema faktiga. Väga kahetseb. 03.09.2007.a kella 14 – 15 ajal jõi ta kodus umbes 300 g punast veini. Kella 19.30 ajal istus rooli. Tundis end täiesti adekvaatselt ja oli kindel, et tuleb juhtimisega toime. Ta teadis ja mäletas, et oli kohtu poolt karistatud §
Kahetseb, et uuesti istus rooli alkoholijoobes ja juhtimisõigust omamata. 06.08.2006.a kella 16.15 paiku istus rooli, et sõita perega Paljassaare randa. Paljassaare tn-l kontrollis politseipatrull tema dokumente, tuvastati, et puudub juhtimisõigus, koostati protokoll. Ta nõustus protokolliga, teadis, et kohtuotsusega on juhtimisõigus ära võetud, kahetseb. 18.10.2007 I.P andis ütlusi (tl , 31 – 33) selle kohta, et ta tunnistab oma süüd täielikult ja kahetseb toimepandut. Ta teab, et 24.05.2006.a mõistetud karistus ei ole veel kustunud. 03.09.2007.a kella 14.00 ajal kodus jõi ära ca 300 g punast veini. Kell 19.30 istus ta XXX, reg nr XXXrooli, tundes, et ta on kaine. Ta arvas, et alkohol on organismist välja läinud. Sitsi tn-l peatas teda politseipatrull. Puhumise tulemusel 0.68 promilli alkoholijoobe tuvastamisega oli ta nõus. 06.08.2006.a kella 16.15 ajal tahtis ta sõita perega mere äärde. Istus XXX, reg nr XXX rooli. Paljassaare tn-l peatas teda politseipatrull. Juhtimisõiguse puudumise kohta koostati talle väärteoprotokoll, millega ta oli nõus. 27.09.2007.a kella 07.45 paiku istus ta XXX, reg nr XXXrooli. Sitsi tn-l peatas teda politseipatrull. Koostati väärteoprotokoll juhtimisõiguse puudumise kohta, millega ta oli nõus. Kahtlustatavana andis I.P ütlusi (tl 46 - 48) selle kohta, et ta on 13.11.2007.a toime pannud kuriteo, milles teda kahtlustatakse. Kahetseb. Tunnistaja V. Talama andis ütlusi (tl 36) selle kohta, et 06.08.2006.a kell 16.35 töö käigus peatas Tallinnas Paljassaare tn-l XXX, reg nr XXX. Juhtis I.P, omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus oli karistusena ära võetud, tehnoülevaatus oli nõuetekohaselt läbimata ja juhtis mootorsõidukit kohustusliku liikluskindlustuse maksevabal perioodil. Oli nõus talle koostatud väärteoprotokolliga; Tunnistaja A. Männi andis ütlusi (tl 37) selle kohta, et 03.09.2007.a, olles koos vanemkonstaabel P. Laasiga tööl, peatas P. Laas Sitsi tn-l sõiduauto XXX, reg nr XXX. Juhtis I.P, kelle suhtes indikaatorvahend LION 500 nr JL 5 näitas alkoholijoovet 0.68 mg/l. Häiritud oli ka I.P tasakaal, kõnnak oli kergelt taaruv, välimus määrdunud, isik värises, suust oli tunda alkoholi lõhna, silmad olid märjad, läikivad ja sidekestad punetasid. Nõustus alkoholijoobe tuvastamisega kohapeal. Tunnistas, et oli eelnevalt alkoholi tarvitanud. Väärteoprotokolliga oli nõus. Kohus uuris: - Harju Maakohtu 24.05.2006.a kohtuotsust (tl 5 – 6) selle kohta, et I.P-le mõisteti karistus KarS §
järgi; - 03.09.2007.a väärteoprotokolli (tl 7) selle kohta, et juhtis 03.09.07.a Tallinnas Sitsi tn sõiduautot XXX, reg nr XXX, olles alkoholijoobes; - protokolli alkoholijoobe tuvastamise kohta (tl 8) selle kohta, et kasutades indikaatorvahendit LION 500, mõõdeti alkoholijoove 0,68 mg/l , millega I.P nõustus; 3 - väärteomenetluse lõpetamise määrust (tl 14) selle kohta, et I.P, omades kehtivat karistust, juhtis 06.08.2006.a mootorsõidukit, omamata juhtimisõigust. Seetõttu esinevad tema teos kuriteo tunnused ning väärteomenetlus tema suhtes lõpetada V™S § 29 lg 1 p 4; - väärteoprotokolli 06.08.2006.a (tl 15) selle kohta, et I.P 06.08.2006.a juhtis Tallinnas Paljassaare tee 89 juures mootorsõidukit XXX, reg nr XXX, omamata juhtimise õigust, kui juhtimisõigus oli karistusena ära võetud; - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust (tl 18) selle kohta, et 06.08.2006.a I.P kõrvaldati sõiduki XXX, reg nr XXX juhtimiselt LS § 201 lg 2 p 3 alusel kuni asjaolude äralangemiseni; - väärteomenetluse lõpetamise määrust (tl 26) selle kohta, et I.P, omades kehtivat karistust, juhtis 27.09.2007.a mootorsõidukit, omamata juhtimisõigust, millega ta tahtlikult ei täitnud täitmisele pööratud kohtuotsust. Seega pani toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Seetõttu esinevad tema teos kuriteo tunnused ning väärteomenetlus tema suhtes lõpetada, juhindudes V™S § 29 lg 1 p 4; - väärteoprotokolli 27.09.2007.a (tl 27) selle kohta, et I.P 27.09.2007.a Tallinnas Sitsi tn-l juhtis mootorsõidukit XXX, reg nr XXXvastava kategooria sõiduki juhtimise õiguseta; - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust (tl 28) selle kohta, et 27.09.2007.a I.P kõrvaldati sõiduki XXX, reg nr XXXjuhtimiselt LS § 201 lg 2 p 3 alusel kuni juhiloa saamiseni; - tunnistaja E. Inbelbergi ütlusi (tl 29) selle kohta, et 27.09.2007.a, olles patrullis koos paarilisega peatas Sitsi tn 5 juures kell 08.55 sõiduki Mazda, reg nr XXX, mida juhtis I.P, kellel ei olnud juhiluba, see oli kohtu poolt aastaks peatatud; - väärteoprotokolli 13.11.2007.a (tl 40) selle kohta, et 13.11.2007.a Tallinnas Narva mnt-l I.P juhtis mootorsõidukit XXX, reg nr XXX, omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus oli karistusena ära võetud; - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust (tl 41) selle kohta, et 13.11.2007.a I.P kõrvaldati sõiduki juhtimiselt LS § 201 lg 2 p 3 alusel kuni juhtimisõiguse saamiseni; - tunnistaja M. Seppa ütlusi (tl 42 – 44) selle kohta, et olles 13.11.2007.a koos paarilisega patrullteenistuses, peatasid nad Narva mnt 29 juures sõiduauto XXX, reg nr XXX, mida juhtis I.P, kellel puudus vastava kategooria sõiduki juhtimise õigus. Koostati väärteoprotokoll; - väärteomenetluse lõpetamise määrust 13.11.2007.a (tl 45) selle kohta, et I.P juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus oli karistusena ära võetud. Rikkus seega LE § 70 p 1 nõudeid, pannes toime LS § 741 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Olles 24.05.2006.a karistatud Harju Maakohtu poolt vangistusega ning juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks, 13.11.2007.a juhtis mootorsõidukit, omamata juhtimisõigust, millega ta tahtlikult ei täitnud täitmisele pööratud kohtuotsust. Seega pani I.P toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Juhindudes V™S § 29 lg 1 p 4, väärteomenetlus lõpetada; - tõendit I.P töökohast HOÜ-st selle kohta, et töötab firmas tähtajalise lepingu alusel. Firma on väga huvitatud jätkama lepingut selle spetsialistiga uuel ehitushooajal (lk 78); - I.P elukaaslase J. N avaldust selle kohta, et elab koos I.P-ga ja omab ühist majapidamist alates 2006.a. On 5 last, keda koos kasvatavad. Käesoleval ajal on 4. kuud rase. Palub siiralt mitte võtta I.P-lt vabadust (lk 79); - viie lapse sünnitunnistuste koopiaid selle kohta, et vanim laps on 10 a vana, noorim 1 a 2 k (lk 80-84); - Pelgulinna Naistekliiniku tõendit selle kohta, et J. N on arvel rasedusega 14/15 nädalat (lk 86). I.P poolt toime pandud süüteod on õigesti on kvalifitseeritud KarS § 424 järgi mootorsõiduki juhtimisena joobeseisundis, sest I.P omas 03.09.2007.a, mil ta juhtis taas mootorsõidukit joobeseisundis, kehtivat karistust sama teo eest. Harju Maakohtu 24.05.2006.a kohtuotsuse (tl 5 – 6) kohaselt on I.P-le mõistetud karistus KarS §
Kohus tõendeid kogumis hinnates jõuab järeldusele, et I.P juhtides alkoholijoobes sõiduvahendit pani ohtu mootorsõidukite liikluse, mistõttu tema põhjendused joobes juhtimise kohta on ainetud, kuna sõiduki juhtimine joobeseisundis on liiklusele ohtlik isegi siis, kui sellega ei põhjustatud raskeid tagajärgi. Eeluurimisel on süüdistatav kinnitanud (tl 31-33), et 4 03.09.2007.a kella 14.00 ajal kodus jõi ära ca 300 g punast veini. Kell 19.30 istus ta XXX, reg nr XXXrooli, tundes, et ta on kaine. Ta arvas, et alkohol on organismist välja läinud. Sitsi tn-l peatas teda politseipatrull Alkoholijoobe tuvastamise tulemustega on ta nõustunud, ta pole neid vaidlustanud. I.P joobeseisundit tõendavad kahtlustatav I.P ütlused (tl 21 – 23) selle kohta, et 03.09.2007.a kella 14 – 15 ajal jõi kodus umbes 300 g punast veini. Kella 19.30 ajal istus ta rooli. Ta teadis ja mäletas, et teda oli kohtu poolt karistatud §
03.09.2007.a väärteoprotokolli (tl 7) kohaselt juhtis ta 03.09.07.a Tallinnas Sitsi tn sõiduautot XXX, reg nr XXX, olles alkoholijoobes. I.P kahetseb toimunut ning kinnitab, et juhtides tundis ta end täiesti adekvaatselt. Kohus leiab, et kuigi kohtualune on rääkinud erinevast veini kogusest, mille ta jõi ära 03.09.2007, s.o. menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli (tl 9) kohaselt 150 g veini ja 18.10.2007 I.P ütluste (tl , 31 – 33) kohaselt, et ta jõi ära ca 300 g punast veini, leiab kohus, et antud erinevus ei muuda tema süü küsimust, kuna protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta (tl 8) nähtub, et 03.09.2007 kasutades indikaatorvahendit LION 500, mõõdeti alkoholijoove 0,68 mg/l, millega I.P nõustus. Tunnistaja A. Männi andis ütlusi (tl 37) 03.09.2007.a episoodi kohta, millest nähtub, et I.P tuvastati alkoholijoove 0.68 mg/l, häiritud oli ka tema tasakaal, kõnnak oli kergelt taaruv, välimus määrdunud, isik värises, suust oli tunda alkoholi lõhna, silmad olid märjad, läikivad ja sidekestad punetasid. Ta nõustus alkoholijoobe tuvastamisega kohapeal, ta tunnistas, et oli eelnevalt alkoholi tarvitanud, väärteoprotokolliga oli nõus. Kohtualuse enda ning tunnistajate ütlustega ning muude tõenditega on tõendatud, et 03. ja 27.09.2007 ning 13.11.2007 juhtis I.P mootorsõidukit XXXreg märgiga XXX ning 24.05.2006.a mootorsõidukit XXXreg märgiga XXX. I.P poolt toime pandud süüteod on õigesti on kvalifitseeritud KarS § 329 järgi. I.P on väljendanud oma teadlikkust selle kohta, et ta oli teadlik varasematest karistustest samasuguse kuriteo eest. Ta ütles eeluurimisel 26.09.2007, et ta teadis ja mäletas, et ta oli kohtu poolt karistatud §
Ta oli teadlik, et 24.05.2006.a kohtuotsusega temalt oli võetud ära mootorsõiduki juhtimisõigus. Ta sai aru, et ta ei saa autot juhtida (tl 21-23). Seega on antud asjas tõendamist on leidnud, et ta oli teadlik, et teda on karistatud 24.05.2006.a Harju MK poolt KarS §
alusel vangistusega 7 kuud ja 10 päeva ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. I.P juhtis sõidukit 06.08.2006.a, 03.09.2007, 27.09.2007, 13.11.2007 omamata juhtimisõigust, millega hoidus kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest. Ta andis ütlusi selle kohta, et 06.08.2006.a kella 16.15 ajal tahtis ta sõita perega mere äärde. Istus XXX, reg nr XXX rooli. Paljassaare tn-l peatas teda politseipatrull. Temal juhtimisõiguse puudumise kohta koostati väärteoprotokoll, millega ta oli nõus. 27.09.2007.a kella 07.45 paiku istus XXX, reg nr XXXrooli. Sitsi tn-l peatas teda politseipatrull. Koostati väärteoprotokoll juhtimisõiguse puudumise kohta, millega ta oli nõus. Tunnistaja V. Talama andis ütlusi (tl 36) selle kohta, et 06.08.2006.a kell 16.35 töö käigus peatas Tallinnas Paljassaare tn-l XXX, reg nr XXX, mida juhtis I.P, omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust. Tunnistaja E. Inbelbergi ütluste (tl 29) kohaselt 27.09.2007.a, olles patrullis koos paarilisega peatas Sitsi tn 5 juures kell 08.55 sõiduki Mazda, reg nr XXX, mida juhtis I.P, kellel ei olnud juhiluba, see oli kohtu poolt aastaks peatatud. Kahtlustatavana andis I.P ütlusi (tl 46 - 48) selle kohta, et ta on 13.11.2007.a toime pannud kuriteo, milles teda kahtlustatakse. Kuriteo episoodi 13.11.2007 tõendavad ka tunnistaja M. Seppa ütlused (tl 42 – 44), mille kohaselt olles 13.11.2007.a koos paarilisega patrullteenistuses, peatasid nad Narva mnt 29 juures sõiduauto XXX, reg nr XXX, mida juhtis I.P, kellel puudus vastava kategooria sõiduki juhtimise õigus. Väärteomenetluse lõpetamise määrused ja protokollid (tl 14, 15, 26, 27, 40, 45) selle kohta, et I.P, omades kehtivat karistust, juhtis 06.08.2006.a, 27.09.2007 ja 13.11.2007 mootorsõidukit, omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust, millega ta tahtlikult ei 5 täitnud täitmisele pööratud kohtuotsust. Juht kõrvaldati sõiduki juhtimiselt (lk 18, 28, 41), kuna tal puudus juhtimisõigus LS § 201 lg 2 p 3 alusel kuni juhtimisõiguse saamiseni. Tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et kohtualuse ja tunnistajate ütlused seonduvad episoodides ja muude asjas kogutud tõenditega. Kohtualuse poolt joobeseisundis mootorsõiduki juhtimine on toime pandud tahtlikult, kuna ta ise teadis, et enne sõitu asumist oli ta eelnevalt tarbinud alkoholi. Samuti ta teadis, et tema suhtes on täitmisele pööratud kohtuotsus ning et juhtides sõidukit, omamata juhtimisõigust, hoidub ta karistuse täitmisest kõrvale. Kohus, kuulanud ära kohtualuse ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid dokumentaalseid tõendeid, andes uuritud tõenditele hinnangut ja tuginedes oma siseveendumusele, leiab, et kõik need eelpool kirjeldatud ja kohtus uuritud dokumentaalsed tõendid kogumis kinnitavad süüdistatava süüd ning I.P tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises täielikult süüdistuse mahus, s.o. KarS §
järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises süüdistuses esitatud viisil, ajal ja kohas. Karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KrMS § 175, § 179 alusel kuulub kohtualuselt väljamõistmisele sundraha 6525 krooni riigituludesse. Lisakaristusena kohaldab kohus sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 2 aastaks, kuna kohus ei ole tuvastanud erandlikke asjaolusid, mis tingiksid lisakaristuse mittekohaldamist ning keskmisest ajast pikem piirang on vajalik mõjutusvahend I.P-le kui isikule, kes ei ole aru saanud tema poolt toimepandud kuritegude ühiskonnaohtlikkusest. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 lg 1 kohaselt kuriteo toimepannud isiku süüd ja leiab, et tema käitumine oli õigusvastane ja moodustas kuriteo. Samuti peab kohus karistuse mõistmisel silmas õiguskorra huvisid ning arvestab kooskõlas KarS § 56 lg 2 asjaoluga, mille järgi vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Puudub alus I.P karistusest vabastada või karistust muul viisil oluliselt kergendada. Vastavalt toimepandule tuleb kohtualust karistada reaalse vangistusega. I.P karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavateks asjaoludeks on oma süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. Kohus arvestab, et kuriteoga raskeid tagajärgi ei saabunud ja I.P iseloomustavaid andmeid. Teda on kriminaalkorras karistatud 2-l korral liiklussüütegude eest ja varem on teda väärteokorras korduvalt karistatud, millest trahvid on tasumisel. Senised karistused ei ole täitnud oma eesmärki ning I.P jätkab kuritegude toimepanemist ning kohtu arvates on I.P poolt loodud olukorrad liikluses ohtlikud, kuna rooli asudes ta ise arvab, et on kaine. Seega on olemas kahju saabumise võimalus. Ta on toime pannud liiklussüüteo ja karistuse täitmise vastase süüteo, s.t. ta ei ole aru saanud oma teo ühiskonnaohtlikkusest ning arvestades kuriteo asjaolusid, leiab kohus, et teda on vaja karistada reaalse vangistusega. Karistusmäära valikul kohus arvestab, et I.P kandis vabadusekaotuslikku karistust 22.08.2006 kuni 30.03.2007 ning vähem kui poole aasta möödudes juhtis ta taas sõidukit olles joobeseisundis. Arvestades, et I.P on paljulapselise pere toitja, ta omab töökohta ning et perre on augustis sündimas J.N ühine laps, peab kohus võimalikuks karistada teda määras, mis on karistustena ettenähtud keskmises määras ja sellest leebem. KrMS § 175, § 179, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista sundraha ja põhjendatud kulutused õigusabi eest. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4, 9; § 237; § 238 lg 1 p 4; § 238 lg 2 ; § 311; § 312 ja § 313, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada I.P KarS § 424 järgi ja mõista talle karistuseks 9 kuud vangistust, KarS § 329 järgi ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetud raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõista 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks määrata vangistus 6 kuud vangistust. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – kohtuotsuse jõustumisel tühistada. 6 Karistusaja algust lugeda alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 50 lg 1p 1 alusel võtta ära juhtimisõigus 2 aastaks. Välja mõista I.P-lt sundraha 6525,-krooni ja kaitsjatasu 1690.35 krooni riigituludesse. I.P tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „I.P, 1-07-16159, sundraha, kaitsjatasu“. Sundraha tasuda 30 päeva jooksul karistuse kandmisest vabanemisest. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Kohtuotsuse peale on õigus KrMS § 318 alusel kohtumenetluse poolel esitada 15 päeva jooksul apellatsioon, mille kasutamise soovist teatatakse kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kohtunik Merike Allikmäe
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.