p 1, § 121 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 13 veebruari 2008 otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav B.V ja kaitsja Toomas Pilt Prokurör Ringkonnaprokurör Natalja Lebed Süüdistatav B.V, ik: xxx, varem kriminaalkorras karistatud, vahistatud alates 19.04.2006 Kaitsja Advokaat Toomas Pilt RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 13 veebruari 2008 otsus kriminaalasjas nr 1-06-11859 B.V süüdistuses
Apellatsioonid jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna 1 Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul. ASJAOLUD: B.V-le oli esitatud
p 1 järgi süüdistus selles, et tema 13.04.2006.a kella 20.00 paiku Tallinnas, Pae 23, maja koridoris lõi mitu korda M.T jalgadega vastu pead, millega tekitas talle vastavalt isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktile nr 174 eluohtliku tervisekahjustuseägeda traumaatilise kõvakelmealuse verevalumi otsmiku-oimu-kiirupiirkonnas paremal - ja muid kehavigastusi, mis ei olnud eluohtlikud.
järgi oli B.V-le esitatud süüdistus selles, et tema, 13.04.2006.a kella 20.00 paiku koridoris aadressil Tallinn, Pae 23, peksis tülisse M.T-ga sekkunud J.K, lüües teda ühe korra rusikaga vastu pead, millega tekitas talle kehalisi vigastusi ja füüsilist valu. Samuti selles, et tema, 07.04.2006.a öösel aadressil X lõi mitu korda T.M-le jalaga kõhu piirkonda ja kätega vastu nägu. Samuti selles, et tema 14.04.2006. a kella 02.00 paiku aadressil X, lõi T.M-le mitu korda peopesaga vastu nägu ja jalgadega kõhu piirkonda, peale seda peksis kannatanut puunuia ja metallist armatuuritükiga mitu korda pea, keha ja jala piirkonda. Pärast haaras kannatanul juustest, mille tagajärjel rebis peast välja juuksed kukla piirkonnast. Vastavalt isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktile nr 160 tekitatud tervisekahjustused ei olnud eluohtlikud. HARJU MAAKOHTU OTSUS: Harju Maakohus tunnistas B.V süüdi
p.1 järgi karistas 4 aasta ja 6 kuulise vangistustusega.
J.D episoodis.
järgi tunnistati B.V süüdi karistati 1 aasta vangistusega.
lg.2 ja 64 lg.1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 4 (neli) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.
lg.1 alusel arvestati karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistusaja alguseks loeti 19.04.2006.a. APELLATSIOONID: Kaitsja apellatsioonis taotletakse kohtuotsuse tühistamist ja asja saatmist uueks arutamiseks Harju Maakohtule. Kaitsja leiab, et kohtulik uurimine on olnud puudulik ja ühekülgne ning sellest tulenevalt on kohus oluliselt rikkunud menetlusõigust. Kohus on hinnanud tõendeid valesti ja seega rikkunud KrMS § 61 lg 2 sätteid. Kannatanute M.T, J.K, T.M ütluste hindamisel tuleb arvesse võtta ilmset vaenu süüdistatava suhtes. Tunnistaja N.N ütluste tõendina käsitlemine on vastuolus KrMS § 68 lg 5 sätetega kuna vahetuks tõendiallikaks olnud J.K kuulati kohtuliku uurimise käigus üle. B.V on andnud kogu kriminaalmenetluse käigus ühesuguseid ütlusi ja 09.04.2006 aastal temale kehavigastuste tekitamine on kinnitust leidnud ka kiirabikaardi ja politsei poolt 2 kriminaalasja alustamise määrusega. Kohtu seisukoht, et meditsiinidokumendid lükkavad ümber B.V ütlused vaevu liikumisest ja rangluumurru olemasolust ei tugine objektiivsetele asjaoludele ega ole motiveeritud. J.K oli süüdistatava suhtes vaenulikult häälestatud. Kohus seda ei arvestanud nagu ka asjaolu, et kannatanu oli joonud. Kohus jättis hindamata T.M kohtuliku uurimise käigus antud ütluste vastuolulisuse, nii tema varasemate ütluste kui uuritud patsiendikaardiga. Seega on kohus rikkunud KrMS § 61 lg 2 sätteid. Süüdistatav oma apellatsioonis taotleb õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Kinnitab, et süüdistuses esitatud päeval pole ühtegi kannatanut löönud ega muud vägivalda tarvitanud. Oma ütlustega püüavad nad varjata vaid nende sõprade poolt tema peksmist. Süüdistatav oma apellatsioonis annab omapoolse selgituse toimunule, annab hinnangu nii kannatanute poolt antud ütlustele kui ka kohtu järeldustele. Kohus pole piisavalt tutvunud toimiku materjalidega ning alusetult jättis hindamata vangla patsiendikaardi. Kannatanu T.M ja tunnistaja N.N ütlused on vastuolulised ning loogikavastased ning ka teiste kannatanute ütlused on omavahel vastuolus. Tema poolt antud ütlused on olnud ühesugused ja kooskõlas ka kannatanu T.M esialgsete ütlustega. Tema suhtes ekspertiisi aktis antud arvamus on eksperdi loome ning tema arvamus on kinnitamata ning sellega on kellegi huvides püütud teda halvustada. Puuduvad tõendid sellest, et tema tekitas M.T-le vigastused ja ka sellest, et need vigastused olid eluohtlikud ja tervisekahjustus kestis üle 4 kuu. Kohtusse on saadetud kontrollimata ja vastuolulised materjalid ning rikutud on süütuse presumptsiooni põhimõtet. Kohtuotsuses on kannatanute ütlused välja toodud valikuliselt. Taotleb kõrvutada kannatanute ja tunnistajate poolt erinevates menetlusstaadiumites antud ütlusi ning anda hinnang kõikidele kriminaalasja materjalidele. Temalt ei küsitud kas tahab kohtuvaidlustes osaleda ja sõna võtta. Tema ei saanud esimesena tunnistajaid küsitleda vaid alati viimasena. Tema poolt prokurörile esitatud küsimusi hinnati kui tema viimane sõna. Viimase sõna esitas ta aga kirjalikult. Palub kõiki materjale aluseks võttes tõde välja selgitada. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS: Apellant- süüdistatav toetas nii enda kui ka kaitsja poolt esitatud apellatsiooni. Avaldas arvamust, et kui maakohus on menetlusnorme oluliselt rikkunud toetab kaitsja poolt esitatud taotlust asja uueks arutamiseks saatmise kohta, kuid kui menetlusnorme ei rikutud, taotleb õigeksmõistva otsuse tegemist. Apellant- kaitsja toetas esitatud apellatsiooni ja taotles asja uueks arutamiseks saatmist. Samas toetas ka süüdistatava apellatsiooni ja palus võimalusel süüdistatav õigeks mõista. Prokuröri arvamuse kohaselt on kohtuotsus seaduslik ja tühistamisele ei kuulu. Kohus ei ole oluliselt rikkunud menetlusseadust ega ole ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. Taotles jätta apellatsioonid rahuldamata. RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS: 3 Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonides esitatud taotlused, tühistada kohtuotsus kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu ning saata kriminaalasi maakohtule uueks arutamiseks või maakohtu otsus tühistada ja süüdistatav kõikides temale inkrimineeritud kuritegudes õigeks mõista, rahuldamisele ei kuulu. Kohtukolleegium ei nõustu apellatsiooni järeldusega, et kohus on hinnanud tõendeid valesti ja rikkunud KrMS § 61 lg 2 sätestatut. Maakohus on hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse järgi. Apellatsioonis ei ole kajastatud tõendeid mida maakohus oleks ebaseaduslikult jätnud tähelepanuta. Asjaolu, et kaitsja ei ole nõus maakohtu poolt tõendite hindamisel tehtud järeldusega ei anna alust tuvastada, et maakohus poleks tõendeid hinnanud. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et KrMS § 61 lg 1 ei välista igasugust tõendite omavahelist astmestamist, vaid keelab ühtede tõendite eelistamise teistele aprioorselt, neid kogumis hindamata. Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel KrMS § 61 lg 2 järgi eeldab aga tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda. See, kas kohus on pidanud mingit tõendit teisega võrreldes eelistatuks aprioorselt või on jõudnud sellele järeldusele tõendeid kogumis hinnates, on tuvastatav kohtuotsuse põhjenduste alusel/ Riigikohtu otsused nr 3-1-1-88-06, 31-1-4-07/. Maakohus on põhjendanud miks ta hindab omavahel tõendamisesemesse kuuluvate asjaolude kohta riimuvate kannatanute ja tunnistajate ütlused usaldusväärsemateks süüdistatava poolt antud erinevatest ütlustest. Kohtukolleegium ei pea vajalikuks uuesti tõendite analüüsi korrata ja leiab, et maakohus ei ole rikkunud tõendite kogumis hindamise põhimõtet. Võistlevuse põhimõte on sätestatud KrMS §-s 14, mille kohaselt täidavad süüdistus- ja kaitsefunktsioone ning kriminaalasja lahendamise funktsioone eri menetlussubjektid. Erinevalt uurimispõhimõttele rajanevast kriminaalmenetlusest vastutab võistlevas menetluses süüdistuse ja seda toetavate tõendite esitamise eest prokurör. Kohus on erapooletu õigusemõistja, kelle roll seisneb eelkõige tõendamise reeglite järgimise tagamises kohtuistungil, seejärel kogutud tõendite hindamises ja nende pinnalt otsuse tegemises. Isikut süüstavate või õigustavate tõendite esitamise kohustus lasub kohtumenetluse pooltel. Just kohtumenetluse poole taotlusel ja seda viitega kohtueelsel uurimisel antud tunnistaja või kannatanu mingile konkreetsele ütlusele, mitte aga ütlustele üldse, avaldab kohus isiku ristküsitluse käigus tema poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused nende usaldusväärsuse kontrolliks Selline põhimõte on kehtestatud KrMS §
p 1 ja § 121 sätestatud deliktistruktuuri elementidele ja apellatsioonid ei sisalda endas juriidilisi argumente mis seaksid kohtu põhjendatud järeldused kahtluse alla või annaksid aluse süüdistatav õigeks mõista. Mõistetud karistusi pole apellatsioonides vaidlustatud. Kohus on põhjendanud süüdlasele mõistetavat reaalset vangistust kooskõlas
Maakohus mõistis süüdlasele
p 1 järgi 4 aasta ja 6 kuulise vangistuse ja
järgi 1 aastase vangistuse ning kohaldas liitkaristuse mõistmisel kergema karistuse kaetuks rasekamaga lugemise põhimõtet. Kohtukolleegium leiab, et kohus arvestas kõikide süüdistatava kasuks tõlgendatavate asjaoludega ning ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, mis annaks aluse otsuse tühistamiseks ning süüdlasele uue karistuse mõistmiseks. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, § 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 13 veebruari 2008 otsuse B.V süüdistusasjas muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. IVI KESKÜLA MEELIKA AAVA IGOR AMANN 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.