1-07-9559\33

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2008.a. Tallinn Kohtuistungi aeg ja koht 13.mai 2008.a. Tallinn Kriminaalasja number 1-07-9559 Kohtukoosseis eesistuja Julia Katškovskaja, liikmed Malle Preimer ja Ivi Kesküla Kohtuistungi sekretär Maaria Rei Kriminaalasi N.H süüdistuses KarS § 199 lg 2 p.8 järgi lühimenetluses. Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu otsus 15.oktoobrist 2007.a. Apellatsiooni esitaja Süüdistatava N.H ja alaealise seaduslik esindaja - tsiviilkostja Rita Krimmi ühine apellatsioon Prokurör Anne Sillaots Süüdistatav N.H otsuses) Kaitsja Adv. Niina Petrjakova Pärnu Maakohtu otsus 15.oktoobrist 2007.a. N.H suhtes jätta muutmata. Esitatud apellatsioon jätta rahuldamata. Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord (ankeetandmed Pärnu Maakohtu kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist 2 tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: Pärnu Maakohtu otsusega 15.oktoobrist 2007.a. mõisteti N.H süüdi KarS § 199 lg 2 p 8 järgi ja karistati kuue kuulise vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja loeti tema karistuseks neli kuud vangistust. KarS § 87 lg 1 p 2 alusel vabastati alaealine karistusest ja allutati ta kriminaalhooldaja järelevalve all käitumiskontrollile üheks aastaks. OÜ Reiu Puhkekeskus tsiviilhagi summas 5800 krooni jäeti lahendamiseks tsiviilkohtumenetluse korras. N.H mõisteti süüdi selles, et tema 24.03.2007 ajavahemikul kell 17.00 kuni 17.45 tungis Pärnumaal Paikuse vallas Silla külas Jõekalda tee 13 tarastatud hoovis seisnud lukustamata ustega Reiu Puhkekeskusele kuuluvasse sõiduautosse Chevrolet registreerimisnumbriga 30ZBA, kust varastas üldhelivõimendi Star Sound SSA-JS4080D väärtusega 3100 krooni ja bassivõimendi Star Sound SSA-JS2080 väärtusega 2200 krooni. Kokku tekitati vargusega kahju 5300 krooni. Varguse käigus vara lõhkumisega tekitati Reiu Puhkekeskusele varalist kahju 500 krooni. APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Esitatud apellatsioonis väidavad apellandid, et kohtuotsuses , mille nn. põhiosa koostamisele 2008.a. märtsis ei viita ükski märge kohtuotsuses ja millest tekib arusaam, et kohtuotsus ongi koostatud 15.oktoobril 2007.a., on asjaolud ja menetluse käik kirja pandud kohtuniku poolt paljasõnaliste väidetena. Ühtegi kohtuotsuses toodut väidet tõendavat dokumenti toimikus ei ole. Toimikust puudub tõmmis Chevrolet reg, nr. 30 ZBA tehnilisest passist, autoregistri õiend, mis paneks paika omaniku ja annaks ametlikku teavet, kas tegemist on registris oleva sõidukiga või mahakantud masinaga nagu väitis hiljem konstaabel. Reiu Puhkekeskus ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et äriühing on sõiduki ja väidetavalt varastatud võimendite omanik ning on varaliselt kahju saanud. Kohtuistungil jättis kohus välja selgitamata, kes on Raivo Parts ja kas tal on mingit seost Reiu Puhkekeskusega. Vastavad dokumendid toimikus puuduvad. Kohtuotsuse tegemisel on kohtunik eiranud kõiki 24.03.2007.a. toimunud sündmust kajastavaid toimikus olevaid dokumente. 3 1) kell 18.10 kuni 18.25 koostati konstaabel A.Mõttuse poolt sündmuskoha vaatlusprotokoll ja tehti ka fotod. 2) Kell 18.30 koostas konstaabel väidetava kannatanu ülekuulamise protokolli, kus on kirjast konstaabli oletused voolumuunduri varguse kohta. Tegelikult otsis N.H masinast oma MP 3 pleierit, N.H anti üle politseile, kus tema kohta koostati väärteoprotokoll, millele järgnes ka otsus väärteoasjas 23.04.2007.a. N.H karistati 600 kroonilise rahatrahviga. Kaheks ööpäevaks paigutati alaealine põhjuseta arestimajja. 3) Väärteoprotokollis on kirjas , et tunnistajate ütlusi ei protokollitud, väärteoga ei põhjustatud kahju ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad 4) Samal päeval , s.o. 24.03.2007.a. koostati samaaegselt väärteoprotokolliga ka teatis KarS prg. 266 lg 1 järgi kriminaalmenetluse alustamiseks. 5) Van. konstaabel A.Väljaots koostas samal õhtul ka N.H läbivaatuse protokolli selle kohta, et N.H-lt oli ära võetud osaliselt kasutamiskõlbmatu ja vana taskunuga, millest tehti asitõend. Tõendamata on aga kuritegu, mille asitõendiks nuga olema pidi. Nuga on tuletatud tõend ja väidetav kannatanu on asjast huvitatud isik. 6) Peale seda koostati N.H kui karS prg. 266 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos kahtlustatava kinnipidamise protokoll ja 2 ööpäeva möödudes vabastati N.H arestimajast KarS prg. 266 lg 1 äralangemisega. Apellandid on seisukohal, et käesoleval juhul on rikutud KarS prg. 2 lg 3 sätteid, mille kohaselt ei või kedagi sama süüteo eest karistada mitu korda. Arusaamatu on, mille alusel on alustatud kaks kriminaalmenetlust 24.03.2007.a. ja 16.
2. 2007.a., sest mõlemad kriminaalmenetlused on alustatud ühe ja sama süüteo menetlemiseks. Kriminaalmenetluse aluseks olev teade nr. 2670 puudub toimikust. Kuriteoga tekitatud kahju küsimus kuulub kriminaalmenetluses tõendamisesemesse ja selle tuvastamine on menetleja pädevuses. Toimikus puuduvad dokumendid, mis tõendaksid, et nimetatud markidega ja hindadega võimendid Reiu Puhkekeskusel olemas olid ja sõidukis asusid. Ebaõige on kohtuotsuses märgitu, et N.H on kolm korda väärteo korras karistatud, sest kolmas kord on sama , s.o. arutatava süüteo eest. Kohtunik on ära kasutanud olukorda, et alaealisel praktiliselt puudus kaitsja. Määratud kaitsja ei tegelenud alaealise kaitsmisega ei enne kohut ega ka kohtuistungi ajal. 19.06.2007.a. väidetavat alaealise N.H ülekuulamist ei toimunud, talle pandi ette valmiskirjutatud tekst ja konstaabel ning kaitsja veensid teda alla kirjutama. Kaks kuud hiljem kasutati tunnistajatena ka alaealisi, kes ise viibisid samuti selles masinas. Teisi tunnistajaid, kes samuti sündmuskohal viibisid, tunnistajatena üle ei kuulatud. Ülekuulatud tunnistajad, kes ise ka masinas viibisid olid huvitatud ütluste andmisest, mis neid süüst vabastaks ja rääkisid seda, mida neilt kuulda taheti. 4 Asjaolu, et ühe süüteo eest menetletakse toimunut nii väärteokorras kui ka kahe kriminaalmenetlusena, kujutab endast kriminaalmenetluse olulist rikkumist. Kohtuotsuses toodud järeldused ei vasta ka toimiku materjalidele. N.H ei näinud 24.märtsil 2007.a. sõidukis mingeid võimusid ega ole neid ka omastanud. Seda tõendavad ka konstaabli poolt 24.märtsil 2007.a. sündmuskohal koostatud toimikus olevad dokumendid. Kriminaalasi on alustatud väidetava kannatanu R. P. poolt teadvalt esitatud vale kuriteoteate alusel, mis on esitatud isikliku kasusaamise eesmärgist. Sündmuskohal tehtud fotodest ükski ei tõenda, et sõidukist on mingid võimendid võetud. Võimenditega tegelevad muusikud selgitasid, et kirjeldatud võimud on vananenud mudelid ning nende hind on tugevasti üle paisutatud. Isegi uutena maksid nad omal ajal tunduvalt vähem. Apellatsioonikohtu istungil toestasid apellandid ja süüdistatava kaitsja apellatsiooni , prokurör vaidles sellele vastu. esitatud RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooni väidetega leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus.
3. Maakohtu poolt koostatud kohtuotsuse resolutiivosa ja motiveeritud kohtuotsus kannavad põhjendatult ühte ja sama kuupäeva, s.o. 15.oktoober 2007.a., mil kuulutati kohtuotsuse resolutiivosa. Riigikohus on oma otsuses nr.3-1-1-43-03 asunud seisukohale, et ka motiveeritud kohtuotsus peab kandma resolutiivosa kuulutamise kuupäeva kuna sel kuupäeval on isik süüdi tunnistatud ja karistatud.
4. Kohtukolleegium on seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas ei oma süüdistatava süüküsimuse otsustamisel tähtsust , kas sõiduk, millest vargus oli toime pandud oli registrisse kantud või oli tegemist mahakantud masinaga. Süüdistatav, nõustudes maakohtus lühimenetlusega, oli teadlik, et sellised dokumendid toimikust puuduvad. Kui nimetatud dokumendid oleksid olnud süüdistatava jaoks niivõrd määrava tähtsusega, et ta pidanuks vajalikuks nende väljanõudmist ja lisamist kriminaaltoimiku materjalidele, siis ei oleks ta ka saanud nõustuda lühimenetlusega, mis eeldab süüküsimuse otsustamist toimiku materjalide põhjal. Õige ei ole apellandi väide, et kohus ei ole välja selgitanud, kes on R. P. ja kas tal on mingit seost Reiu Puhkekeskusega. Toimikus lk. 79 on olemas väljatrükk äriregistrist, kust ilmneb üheselt, et R. P. on sisse kantud juhatuse liikmena, kelle on õigus esindada OÜ-t .
5. Õige ei ole apellatsioonis väidetu, et N.H on karistatud arutatava süüteo eest juba väärteomenetluses 600 kroonilise rahatrahviga. Kriminaaltoimiku materjalidest olevatest dokumentidest nähtub, et N.H karistati väärteomenetluses Alkoholiseaduse prg. 71 alusel , s.o. selle eest, et tema 24.märtsil 2007.a. alaealisena tarvitas alkoholi. 5
6. Tsiviilhagi on maakohtu poolt jäetud lahendamiseks tsiviilkohtumenetluse korras. Maakohus on oma sellekohast otsustust piisavalt ja arusaadavalt põhjendanud. Kuna maakohus ei ole otsustanud koos N.H süüküsimuse lahendamisega tsiviilhagi küsimust, on apellatsioonis esitatud tsiviilhagi suurust puudutavad väited sisutud ja tuleb jätta tähelepanuta.
7. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on põhjendatult tulnud järeldusele, et N.H on süüdi temale inkrimineeritud varguse toimepanemises. Kuna menetlus maakohtus toimus lühimenetluse korras ja ka süüdistatav ise ei soovinud kohtuistungil ütlusi anda, siis on põhjendatult lahendatud tema süüküsimus kriminaaltoimiku materjalide alusel. Seejuures on maakohus uurinud kõiki kohtueelse menetluse käigus kogutud tõendeid, neid analüüsinud ja hinnanud ning tõendite kogumis hindamise tulemusel tuvastanud kuriteo tehiolud ja andnud N.H käitumisele karistusõigusliku hinnangu. Maakohtu poolt kohtuotsuses toodud tõendite analüüs on kohtuotsuse lugejale jälgitav ning maakohtu järeldused on kooskõlas ka tõendite analüüsiga. Kohtukolleegium soostub maakohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaoludega ning selles osas ei ole apellatsioonis esitatud väited aluseks kohtuotsuste tühistamisele. Sisuliselt taotletakse apellatsioonis maakohtu poolt hinnatud tõendite ümberhindamist ringkonnakohtu poolt. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kestva praktika kohaselt tuleb ringkonnakohtul juhul, kui ta hindab samu tõendeid maakohtust diametraalselt erinevalt ning asub nende alusel võrreldes maakohtuga vastupidisele seisukohale, ära näidata ka esimese astme kohtu poolt tehtud vead tõendite hindamisel. Seejuures tuleb põhjusi, miks antakse tõenditele senisest vastupidine hinnang, erilise hoolikusega selgitada – „lisaks omapoolsele tõendite analüüsile peab ringkonnakohus näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega“ (Riigikohtu otsus 3-1-1-77-05). Kohtukolleegium aga ei ole selliseid vigu maakohtu otsuses tuvastanud. Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonis esitatud argumendid ei anna alust ümber lükata maakohtu tõendamisprotsessi ning siseveendumuse kujunemist, mis kohtuotsust lugedes on täielikult arusaadav. Maakohus on hinnanud kõiki tõendeid eraldi ning ka kogumis ning selle tulemusel leidnud, et N.H-le süüdistuses inkrimineeritud tegevus, on leidnud tõendamist täies mahus.
8. Apellantide etteheited selles osas, et käesolevas kriminaalasjas on ühe ja sama süüteo menetlemiseks algatatud kaks kriminaalmenetlust ei ole asjakohased ning ei mõjuta N.H süüküsimuse otsustamist. Käesolevas kriminaalasjas on maakohtu otsusega tuvastatud järgmised kuriteo tehiolud : N.H tabati Reiu Puhkekeskuse bussist, kui ta oli sinna juba sisenenud teistkordselt. Samas tabamise hetkel ei olnud see tabajale teada. Tabamise hetkel ei olnud N.H midagi käes peale pussnoa. Kannatanu esindaja ei avastanud kohe vargust. Seetõttu ei olnud ka politseil alust arvata, et eelmise bussi sisenemise ajal oli bussist midagi kaasa võetud. Kriminaalmenetlus alustati KaRS prg. 266 lg 1 tunnustel 24.märtsil 2007.a. 16.mail 2007.a. alustati aga menetlust juba varguse faktis, sest alles bussi ülevaatuse käigus selgus, et võimendid on bussist kadunud. Kuna N.H ütlustest (tuli bussi oma MP3 mängijat otsima, mille oli bussi jätnud) nähtus, et ta oli ka enne tabamist bussis käinud, siis oli alust teda kahtlustada kõlarite varguses. Varguse fakti menetlemisega langes ära eraldi kahtlustus KarS prg. 266 lg 1 järgi, 6 sest bussi sissetungimine on N.H-le inkrimineeritud varguse koosseisuline tunnus (KarS prg. 199 lg 2 p.8). Kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määruses on sõnaselgelt märgitud, et kuna tegemist on ühe ja sama sündmusega, siis lõpetatakse menetlus karS prg. 266 lg 1 järgi ja N.H võetakse vastutusele karS prg. 199 lg 2 p.8 järgi. Kohtukolleegium ei näe sellises asjade käigus menetlusnormide rikkumist, mis välistaks kohtuotsuse seaduslikkuse.
9. Kuna N.H on vastavalt KrMS prg. 87 lg 1 p.-le 2 vabastatud temale maakohtu poolt mõistetud karistusest, siis ei ole alust rääkida ka karistuse rangusest. Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS prg. 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS prg.337 lg 1 p.1 , prg. 344-345 lg 1 , 2 jätab kohtukolleegium Pärnu Maakohtu otsuse 15.oktoobrist 2007.a. N.H suhtes muutmata. Julia Katškovskaja Malle Preimer Ivi Kesküla