1-08-3568\11

1-08-3568 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juunil 2008.a., Tallinnas Kriminaalasja number 1-08-3568 Kohtukoosseis eesistuja Igor Amann, liikmed Meelika Aava, Ivi Kesküla Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Tõlk Irina Leetberg Kriminaalasi D.G süüdistuses KarS § 199 lg.2 p.4, 7 järgi ning A.D süüdistuses KarS § 199 lg.2 p.4,7 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
2. aprilli 2008.a. otsus Apellatsioonide esitajad süüdistatavad D.G ja A.D Prokurör Silja Seeder Süüdistatav D.G, ik. xxx, ei tööta , eluk. x, varem kuuel korral kohtulikult karistatud, neist viimati 22.detsembril 2005.a. Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 199 lg.2 p.4,5 järgi 2 a. vangistusega, alates
3. detsembrist 2007.a. viibib vahi all; A.D, ik. xxx, ei tööta, eluk. x, varem viiel korral kohtulikult karistatud, neist viimati 27.septembril 2007.a. Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 199 lg.2 p.4,8 järgi 1 a. 6 kuu vangistusega, alates
4. jaanuarist 2008.a. viibib vahi all Kaitsja vandeadvokaat Riine Lumiste RESOLUTSIOON Harju Maakohtu
5. aprilli 2008.a. otsus D.G ja A.D suhtes jätta muutmata. A.D suhtes kohaldatud tõkend vahi all pidamine jätta muutmata Esitatud apellatsioonid ja A.D poolt kohtuistungi käigus esitatud taotlus tema suhtes kohaldatud tõkendi muutmiseks, jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu 26.juunil 2008.a., kuid selle peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb 7 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada. Asjaolud ja menetluse käik. Lühimenetluse korras tehtud Harju Maakohtu
6. aprilli 2008.a. otsusega tunnistati süüdi: D.G KarS § 199 lg.2 p.4, 7 järgi ja karistati 1 a. 8 kuu pikkuse vangistusega; A.D KarS § 199 lg.2 p.4,7 järgi ja karistati 1 a. 8 kuu pikkuse vangistusega. Sama kohtuotsusega süüdistatavalt D.G-lt mõisteti välja: kannatanute P. K kasuks 100 kr; M – M. K kasuks 3 440 kr; E. T kasuks 1800 kr. Süüdistatavalt A.D-lt mõisteti välja: kannatanute R. L kasuks 5600 kr; S.T kasuks 2700 kr., M. M kasuks 11120 kr. Süüdistatavatelt D.G-lt ja A.D-lt mõisteti välja L.P kasuks 23000 kr. ning kannatanu hagi 14500 kr. suuruses summas jäeti läbi vaatamata. D.G ja A.D tunnistati süüdi selles, et Tallinna kesklinnas asuvates restoranides ja kohvikutes, võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärgil: süüdistatav D.G hõivas, ajavahemikul
7. septembrist kuni 13.detsembrini 2007.a., neljal korral kannatanute ülerõivaste taskutest rahakotte koos raha ja asjadega ning süüdistatav A.D hõivas, ajavahemikul
8. septembrist 2007.a. kuni 1.jaanuarini 2008.a., kolmel korral kannatanute ülerõivaste taskutest rahakotte koos sularaha ja asjadega. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus. Süüdistatavate D.G ja A.D poolt esitatud apellatsioonides ei vaidlustata maakohtu otsust inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüditunnistamise ega kuritegude juriidilise kvalifikatsioonide osas, vaid mõistetud karistuste osas. Süüdistatav D.G leiab, et maakohtu poolt mõistetud karistus on põhjendamatult range. Süüdistatav on kriminaalasja eeluurimisele kaasa aidanud, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad ja esinevad karistust kergendava asjaolud. Samuti on ta varasemaga võrreldes vähem kuritegusid toime pannud, mistõttu pole õige tema ja kaassüüdistatava A.D-le ühesugune karistamine. Karistuse mõistmisel on maakohus põhjendamatult arvestanud süüdistatava D.G varasemaid kuritegusid. Süüdistatav A.D taotleb apellatsioonis maakohtu poolt karistusena mõistetud vangistuse tähtaja poole võrra lühendamist või ta vangistuse kandmisest tingimisi vabastamist. Ringkonnakohtu istungil süüdistatavad toetasid esitatud apellatsioone täies ulatuses. Süüdistatav A.D andis ringkonnakohtule üle kirjaliku taotluse tema suhtes kohaldatud tõkendi muutmiseks ja ta vahi alt vabastamiseks põhjusel, et ema surma järel on tal vaja koos vabaduses oleva vennaga asuda pärandvara jagama. Kaitsja toetas süüdistatavate apellatsioone ning süüdistatava A.D taotlust tema vahi alt vabastamiseks. Prokurör vaidles apellatsioonidele ning süüdistatava A.D vahi alt vabastamise taotlusele vastu. Prokuröri hinnangul on maakohtu poolt süüdistatavatele mõistetud karistused vastavad nende isikute süü suurusele ning karistuse mõistmise eesmärgile. Süüdistatava A.D vahi alt vabastamine, pärandvara jaotamisest osavõtmise motiivil, pole põhjendatud, sest süüdistatav saab varajagamises osaleda esindaja vahendusel. Prokurör taotleb maakohtu otsuse ja süüdistatava A.D tõkendi muutmata ning apellatsioonide rahuldamata jätmist. Ringkonnakohtu seisukoht. Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega on seisukohal, et süüdistatavate D.G ja A.D apellatsioonid ja süüdistatava A.D poolt ringkonnakohtule esitatud taotlus tõkendi muutmiseks ei ole maakohtu põhjendatud ja seadusliku otsuse muutmise alustena arvestatavad. Maakohtu otsuse põhiosas on esitatud täielik ülevaade asjaoludest, mida maakohus on süüdistatavatele D.G-le ja A.D-le karistuste mõistmisel arvesse võtnud, samuti on motiveeritud kohtu järeldused süüdistatavate tähtajaliste vangistustega karistamise kohta. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus karistuste mõistmisel juhindunud KarS § 56 sätestatud karistamise alusest, samuti süüdismõistetu poolt uute kuritegude toimepanemise ohtu kõrvaldavate eesmärkide saavutamisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Süüdistatavate D.G ja A.D karistusi kergendava asjaoluna on arvesse võetud puhtsüdamlikku kahetsust ja karistust raskendavate asjaolude puudumist. Ebaõige on süüdistatava D.G apellatsiooni etteheide, et karistuse mõistmisel on maakohus liialt pööranud tähelepanu tema varasemale karistatusele. Kuriteo ( -tegude) eest mõistetud karistus on iga süüdimõistetu osas individuaalne. Isiku süü suuruse, karistust kergendavate ja seda raskendavate asjaolude kõrval tuleb kohtul arvestada ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. See asjaolu on otseselt seostatav süüdlase individuaalsete isikuomaduste, tõekspidamiste ja sotsiaalse elukogemusega. Viimaste hulka tuleb arvata varasema kuritegeliku käitumise iseärasusi, vangistuses karistuse kandmise kogemust kui sellega saavutatud mõju süüdlase edaspidisele käitumisele vabaduses. Olukorras kus süüdistatavad D.G ja A.D on varem toimepandud kuritegude eest korduvalt vangistuses karistusi kandnud, kuid vabadusse pääsemise järel asunud uusi kuritegusid toime panema, pole mingit põhjust eeldada, et varasemast leebemate karistustega võiks tagada õiguskorra kaitset nende isikute rünnete eest või mõjutada neid edaspidi õigusvastasest käitumisest loobuma. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et süüdistatavad ei omanud töökoha, ega saanud elatumiseks muud legaalset sissetulekut. Nende peamiseks tuluallikaks oli kuritegude - nii nimetatud taskuvarguste - toimepanemine. Süüdistatavad on võõra vara vastaseid kuritegusid toime pannud alates 2000.a. ja vaatamata varem kohaldatud erinevatele karistustele on jätkanud üha uute kuritegude toimepanemist. Asjaolu, et süüdistataval D.G läks korda varasemast vähemal hulgal kuritegusid toime panna on õiguskaitse asutuste töötajate tegevuse tulemuse, mitte süüdistatava D.G teopanus, mis tõendaks kuritegude edasisest toimepanemisest loobumist. Apellatsioonides pole esitatud ühtegi asjaolu, mis jäänuks maakohtu tähelepanuta karistuse mõistmisel. Karistused on mõistetud seaduses kehtestatud sanktsioonide piires ning lühimenetlusele ettenähtud korras ühe kolmandiku võrra vähendatud. Neil asjaoludel nõustub ringkonnakohus täielikult maakohtu otsuse põhiosa asjaoludega ja järeldustega süüdistatavatele D.G-le ja A.D-le mõistetud karistuste osas ega pea vajalikuks nende kordamist. Samuti nõustub ringkonnakohus prokuröri seisukohaga, et süüdistataval A.D on vahi all viibides kui ka vangistuses karistust kandes võimalik lahendad kõik pärandi avanemisega ja oma vennaga vara jaotamisel kerkida võivad küsimused. Vahi all viibimine ei vähenda tema õigusi pärandi suhtes. Süüdistatava A.D vahi all pidamine on jätkuvalt kohane tõkend tema kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise vältimiseks ja kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg.1 p.1 ringkonnakohus jätab Harju Maakohtu
9. aprilli 2008.a. otsuse süüdistatavate D.G ja A.D suhtes muutmata ja ning nende poolt esitatud apellatsioonid ning süüdistatava A.D taotluse tõkendi muutmise osas rahuldamata. I. AMANN M. AAVA I. KESKÜLA