← Eesti

1-07-15023\9

HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kriminaalasja number 1-07-15023 (07231502690) Otsuse kuupäev 03. juunil 2008.a. Kohtunik Violetta Kõvask Sekretär Sirje Luga Tõlk Anneli Helmann Ringkon

§ 139lg 2 p 3 alusel mõisteti tingimisi vk 6 kuud katseajaga 2 aastat; - 05.11.1999.a. Tallinna LK poolt Kr

K § 139 lg 2 p 1,2,3 - § 15 lg 2 alusel rahatrahv 4100,- krooni; - 26.12.2000.a.

§ 139

lg 2 p 3 alusel vk 6 k; - 02.02.2001.a.

§ 139

lg 2 p 2,3 - § 15 lg 2 alusel rahatrahv 4600,- krooni; - 24.03.2003.a.

§ 141lg 2 p 1,2,4 alusel v 6 aastat, 10.05.2007.a.

vabastati ennetähtaegselt 1 aastase katseajaga, ärakandmata osaks 10 kuud 8 päeva. tõkend – vahistamine alates 29.03.2008.a. Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 1,2,3, p 2 ja § 319 alusel süüdistav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238, § 175, § 180, § 311- 313, § 315 kohus OTSUSTAS: Süüdi tunnistada K.T KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning mõista karistuseks 4 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks lugeda 2 kuud ja 20 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liita karistusele eelmise 24.03.2003.a. Harju Maakohtu kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 10 kuud ja 8 päeva vangistust ning lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta ja 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel karistusaja alguseks lugeda 29.03.2008.a. Tõkend –vahistamine – tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. Välja mõista K.T-lt tsiviilhagi summas 4700,- krooni AD (Punane 23 – 109, Tallinn) kasuks. Välja mõista K.T-lt (ik xxx, elukoht Xxx) riigituludesse sundraha 6525,-krooni ja kaitsjatasud summas 1439,60 krooni. K.T tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „K.T, 1-0715023, sundraha, kaitsjatasu“. Sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Asitõend – videosalvestus – jätta kriminaalasja juurde. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK K.T on lühimenetluses antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, 18.09.2007.a. kella 21.31 paiku võttis AD´le kuuluva Hansapangakaardiga Pae pangaautomaadist aadressil xxx kella 21.41 paiku välja sularaha summas 4700,- krooni, saades eelnevalt teada PIN koodi. Seega K.T pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, see oli toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise, s.o. KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. K.T esitas taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur. 03.06.2008.a. toimunud kohtuistungil kinnitas K.T, et on talle esitatud süüdistusest aru saanud, tunnistas end süüdi täielikult ning kahetses tehtut, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde, midagi lisada ei soovinud. Tsiviilhagiga on nõus. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning K.T poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti. Kannatanu kohtusse ei ilmunud. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava K.T süü on täielikult tõendatud peale tema enda eeluurimisel antud ütlusi, mis olid avaldatud kohtuistungil (tl. 14 - 17), mille käigus ta tunnistas end süüdi ning seletas, et tutvus 18.09.2007.a. kella 20 paiku Andreiga. A oli purjus ja ei suutnud pangaautomaadist raha välja võtta, mina tahtsin veel napsitada, ta palus, et ma teda aitaksin. Olid Lasnamäel asuvas baaris, see baar asub selle pangaautomaadi kõrval, kust nad raha välja võtsid. Nad läksid pangaautomaadi juurde, A pani kaardi sisse, tema dikteeris mulle koodi ja mina valisisin, sest A ei saanud ise koodi valitud. Kood jäi talle meelde. Võtsid välja 250,- krooni ja läksid baari ning ostsid seal süüa ja napsi. Pangakaart jäi tema kätte. A läks koju ja tema võttis kaasa kilekoti milles oli alkohol, A oli kilekotis mingi särk. Kui A minema läks, läks tema pangaautomaadi juurde, tahtis vaadata kas A kontol raha on, kontol oli taha ja siis otsustas ta selle varastada. Võttis A kontolt 4700,- krooni. raha kulutas isiklike vajaduste peale. ID – kaarti, kilekotti ja särki tema ei võtnud. Võttis ainult 4700,- krooni. Ka: - kannatanu AD ütlused (tl. 2 – 4, 24 – 26), 19.09.2007.a. kella 07 paiku avastas kodus aadressil Tallinn Punane 23 – 109 olles, et tal ei ole musta – halli kirjut plastikkotti, kus oli sinine teksasärk, mille taskus oli ID kaart tema nimele. Helistas hansapanka ja sain teada, et tema kontolt nr xxxxxxxxxxxxx oli varastatud 4700,- krooni. rahavarguses kedagi konkreetselt ei oska kahtlustada, kuid arvab, et raha ja kilekotti varguse pani toime juhututtav. Oli eelmisel õhtul 18.09.207.a. alates kella 18.00 kuni kella 21.30 Pae tänav 68, Hansapanga kõrval asuvas baaris Araz, kus sai tuttavaks kahe meesterahvaga. Kui need mehed tegid ettepaneku veel alkoholi osta, läks ta koos nendega baari kõrval asuva Hansapanga pangaautomaadi juurde. Valis PIN koodi nende meesterahvaste juuresolekul ja nad võisid näha. Kell 20.25 võttis kontolt 250,krooni, aga kell 20.26 5,- krooni. Hansapanga kaardi pani oma särgitaskusse. Kui jätkasid baaris napsitamist, võttis ta särgi seljast, milles olid dokumendid ja pani selle oma kilekotti. Seda ei mäleta kas lahkus baarist kilekottiga või mitte. Vastavalt Hansapanga andmetele varastati 18.09.2007.a. kell 21.40 Pae tänaval asuva pangaautomaadi HA nr00196 kaudu minu kontolt 4700,- krooni. - asitõendi vaatlusprotokoll (tl. 21), vaadeldavaks objektiks on videosalvestus, millest on näha, et 18.09.2007.a. kell 21.31 K.T ja AD lähevad Pae pangaautomaadi juurde. K.T seisab automaadi ees, kõrval seisab kannatanu AD. AD paneb pangakaardi automaati, ta räägib midagi ADga ja K.T valib koodi. AD võtab raha välja, K.T võtab kaardi ja nad lähvad ära. 18.09.2007.a. kell 21.41.48 K.T läheb Pae pangaautomaadi juurde, paneb pangakaardi automaati, valib koodi, võtab raha välja ja läheb ära. Kohtunik asub seisukohale, et K.T on kohtus end esitatud süüdistuses täielikult süüdi tunnistanud, tema, kannatanu ütlused on kooskõlas ka teiste antud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega ning K.T süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises kogu süüdistuse mahus on tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4 järgi. Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik K.T süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. K.T on varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud 5 korral. Oma süüd ta kohtus tunnistas täielikult, kahetses, mis on tema karistust kergendavaks asjaoluks, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Teda süüdistatakse teise astme kuriteo toimepanemises katseajal. Ta oli kuulutatud tagaotsitavaks, kuna hoidus uurimisest kõrvale, kohtusse ei ilmunud, tema enda sõnade kohaselt vahetas elukohta. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohtunik seisukohale, et K.T-le tuleb karistuseks mõista lühiajalise vangistuse KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega, kuna kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluses. Kuna ta pani toime kuriteo katseajal, olles ennetähtaegselt vabastatud karistuse kandmisest, tuleb karistus suurendada eelmise otsuse järgi määratud karistuse ärakandmata osa võrra. AD on esitanud tsiviilhagi summas 4700,- krooni, mis on tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Kriminaalasja juures on asitõendiks videosalvestus, mis jätta kriminaalasja juurde. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud. Violetta Kõvask Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.