D.I süüdistatakse
lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema olles alates 28.02.2000 KÜ juhatuse liige ning KÜ juhatuse otsuse alusel määratud juhatuse esimeheks, kellele oli allkirjaõigus pangas arveldusarve käsutamisel, olles seega ametiisik
lg 1 tähenduses, omastas perioodil 05.02.2003 – 13.11.2003 ametiisikuna 166 380, 62 krooni KÜ raha. D.I süüdistatakse selles, et ta kandis perioodil 28.05.2003 – 13.11.2003 KÜ arveldusarvelt nr xxxxxxxxxxxxxx enda isiklikule arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxx üle 124 172 krooni, sularahas võttis nimetatud perioodil KÜ arveldusarvelt välja 18 840 krooni. Samuti kogus KÜ liikmetelt perioodil 05.02.2003 – 04.11.2003 sularahas halduskulusid summas 40 552,48 krooni. Nimetatud summade osas esitas D.I KÜ juhatusele perioodi 05.02.2003 – 13.11.2003 kohta reaalseid ning mittefiktiivseid kuludokumente üksnes 17 183,86 krooni ulatuses. Seega omastas D.I 166 380, 62 krooni. Seega pani D.I ametiisikuna toime valduses oleva võõra vallasasja ning isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, s.o.
Korteriühistu esitas tsiviilhagi summas 166 380, 62 krooni. Kohtualuse D.I, kohtualuse kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe alusel on D.I mõistetavaks karistuseks
lg 2 p 3 sätestatud kuriteo toimepanemise eest 1 (ühe) aastane vangistus.
lg 1 alusel jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. D.I tunnistas ennast süüdistuses täielikult süüdi ja jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaalasja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et tema süü on täielikult tõendatud. Kokkuleppe sõlmimine on olnud D.I tõeline tahteavaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud KrMS kokkuleppemenetluse reguleerivaid sätteid. Kohus leiab, et kohtualune D.I tuleb süüdi tunnistada
Kohus on kohtuistungil jõudnud veendumusele, et kohtualuse poolt enda süüdi tunnistamine kuriteo toimepanemises ning kokkuleppe sõlmimine kohtualuse, tema kaitsja ning prokuröri vahel on nende tõeline tahe ja kokkuleppe sõlmimisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätted. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 175 lg 1 p 4, § 175 lg 1 p 9, § 247 lg 5 ja § 248 lg 1 p 4, kohus O t s u s t a s: Tunnistada süüdi D.I ning karistada teda
lg 2 p 3 alusel 1 (ühe) aastase vangistusega.
lg 1 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 3 (kolme) aastase katseaja kestel tahtlikult toime uut tahtlikku kuritegu. Välja mõista D.I-lt KÜ, reg nr xxxx, kasuks tsiviilhagi summas 166 380, 62 krooni. Välja mõista D.I-lt sundraha 4500.- krooni ja kaitsjatasu 1646.10 krooni riigituludesse. Kohtukulud kanda Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, märkides Harju Maakohtu viitenumbri 2800049777. Maksekorralduse selgitusse märkida Liivalaia kohtumaja, kohtuotsuse number ja nõude liik (sundraha, kaitsjatasu) ning esitada Harju Maakohtu kuriteokantseleile. Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega, esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kohtunik Merike Allikmäe
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.