lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks rahaline karistus 20 päevamäära, s.o. 1000.00 (üks tuhat) krooni (Rahandusministeeriumi a/arve nr 10220034796011 Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, viitenr 4100064858). Tõkend – elukohast lahkumise keeld – kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Sisse nõuda Z.A-lt riigituludesse menetluskuluna sundraha 2250.00 (kaks tuhat kakssada viiskümmend) krooni ja postikulu 19.80 (üheksateist krooni ja 80 senti) krooni (Rahandusministeeriumi a/arve nr.10220034800017, viitenr.2800049696). Nõue loetakse menetluskulude osas nõuetekohaselt täidetuks, kui menetluskulud tasutakse üks kuu kohtuotsuse jõustumisest arvates, märkides tasumisel lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Juhul, kui nõuet nõuetekohaselt ei täideta, tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib süüdistatav esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu (Paide kohtumaja) kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Menetluskulude osas võib esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtule Paide kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtulahendist teada või pidi teada saama. Süüdistus Z.A süüdistatakse selles, et tema, olles karistatud Viru Maakohtu 06.jaanuari 2006.a. otsusega KarS § 424 järgi rahalise karistusega ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks, juhtis 08.märtsil 2006.a. kella 11.40 ajal Järvamaal Koeru alevis Põllu tänaval sõiduautot Volvo 440 registreerimismärgiga XXXXXX ja pani sellega toime täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise, mis on kuritegu KarS § 329 järgi. Kohtulik uurimine ja kohtu põhjendus Süüdistatav tunnistab ennast talle esitatud süüdistuses süüdi ja on nõus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Süüdistatava süü on lisaks tema süü omaksvõtule ja antud ütlustele leidnud tõendamist väärteoprotokolliga (tl 2), sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (tl 3). Samuti on tõendiks tunnistajate H.S ja R.R ütlused, kes süüdistatava sõiduki juhtimiselt tabasid. Seda, et Z.A on varem karistatud rahalise karistusega ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega, kinnitab Viru Maakohtu otsus (tl 6-7). Kriminaaltoimiku materjalide ja kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et Z.A tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 329 järgi, kuna tõendamist on leidnud tema poolt mootorsõiduki juhtimine isikuna, kes on karistuse täitmisest kõrvale hoidunud. Z.A on süüdi, pannes teo toime kavatsetusega ning puuduvad süüdistatava teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Tsiviilhagi ei ole.
lg 1 kohaselt on võimalik kriminaalmenetluse lõpetamine avaliku menetlushuvi puudumise tõttu, kuid antud juhul ei pea seda kohus põhjendatuks. Süüdistatava süü ei ole küll suur, kuid täitmata on muud tingimused menetluse lõpetamiseks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, süüdlase isikut, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Z.A kohta iseloomustavad andmed puuduvad ning ta on pensionär. Kuigi Z.A on karistatud nii väärteokorras kui ka kriminaalkorras, arvestab kohus antud kuriteo suhteliselt vähemohtlikku iseloomu ning asjaolu, et Z.A on karistust kergendava asjaoluna oma tegu kahetsenud, suures osas varasema rahalise karistuse tasunud ja leiab et, Z.A-le on otstarbekas tema liikumispuuet arvestades karistuseks määrata rahaline karistus.
lg 1 alusel nõuab kohus süüdimõistetult sisse menetluskulud, mille hulka käesoleval juhul kuuluvad
lg 1 p-de 9 ja 10 kohaselt sundraha ja postikulud.
lg 3 kohaselt arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja rasket liikumispuuet ning peab põhjendatuks süüdimõistetult sundraha väljamõistmist pooles ulatuses, jättes ülejäänud osa riigi kanda. Ingrid Niinemägi Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.