järgi käskmenetluses Süüdistatav H.S, isikukood XXX, elukoht XXXXXXXX, töökoht AS Kalev ehitustööline, EV kodanik Varem karistatud : - Järva Maakohtu 12.03.1999.a otsusega KrK 139 lg 2 p 2 alusel vabadusekaotusega tingimisi 3 kuud katseajaga 2 aastat; - Järva Maakohtu 23.11.2000.a otsusega KrK § 203 lg 1 – KrK § 15 lg 2 alusel arestiga 15 päeva; - Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 26.01.2006.a otsusega KrK § 143 lg 2 p 2 alusel, KrK § 204 lg 3 alusel mõisteti vangistus 7 k,
MS § 238 lg 2 alusel mõisteti tingimisi vangistus 1 aasta 6 kuud katseajaga 1 aasta; - Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 11.04.2006.a otsusega
MS § 238 lg 2 alusel mõistetud vangistus 4 kuud,
lg 1 ja
alusel mõistetud tingimisi vangistus 1 aasta 4 kuud katseajaga 2 aastat Vandeadvokaat Enno Palumets Kaitsja Resolutsioon Süüdi tunnistada H.S
järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 100 (ükssada) miinimumpäevamäära, s.o 100 x 50 = 5000 (viis tuhat) krooni.
lg 1 alusel rahaline karistus tasuda ositi kohtuotsuse jõustumisest 10 (kümne) kuu jooksul 500 krooni kuus. Tõkend- elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista riigituludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049696) H.S-ilt menetluskuluna 4500 (neli tuhat viissada) krooni sundraha ja kaitsjatasu 360 (kolmsada kuuskümmend) krooni ja käibemaksu katteks 64.80 (kuuskümmend neli kr 80 s) krooni. Anda menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks 30 päeva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Tasumisel märkida maksekorralduse selgitusse Paide kohtumaja, kriminaalasja number ja mille eest tasutakse. Selgitada, et juhul kui ei kasutata vabatahtlikuks hüvitamiseks antud aega, siis tuleb lisaks kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud otsus jõustub. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses. Määruskaebuse võib esitada 10 päeva jooksul Pärnu Maakohtule Paide kohtumajale kohtuotsuse kättesaamisest arvates. Tuvastatud asjaolud H.S süüdistatakse selles, et ta 30.09.2006.a kella 18.00 paiku lõi Paide linna sünnipäevapeol Lembitu pargis rusikaga näkku S.V-le, millega tekitas kannatanule füüsilist valu. Teise inimese löömisega pani H.S toime
Lääne Ringkonnaprokuratuuri Rapla osakonna Järva prokuröri abi Anu Kaldasaun on teinud ettepaneku H.S süüdi mõista
järgi ja karistada rahalise karistusega 100 miinimumpäevamäära, so 100 x 50 = 5000 krooni ning
lg 1 alusel võimaldada rahaline karistus tasuda ositi kohtuotsuse jõustumise kuule järgnevast kuust alates 10 kuu jooksul 500 krooni kuus. Kohtu põhjendused Kohus nõustub prokuröri ettepanekuga. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel. Kohtunik nõustub süüdistusaktis esitatud süüdistuse tõendatuses ja karistuse määras. H.S-ile inkrimineeritavat kuritegu tõendavad kannatanu ütlused, Järvamaa Haigla patsiendikaart, isiku läbivaatuse protokoll, äratundmiseks esitamise protokoll, tunnistaja ütlused, äratundmiseks esitamise protokoll ja H.S-i enda ütlused. Antud asjas asitõendeid ei ole. Tsiviilhagi ei ole esitatud. Tsiviilhagi ja konfiskeerimise tagamiseks arestitud objekte ei ole. Andmed kuriteoga saadud vara kohta puuduvad.
Põhjendatud on süüdistatava karistamine kergeima karistusliigiga – rahalise karistusega. Kuriteole on antud õige kriminaalõiguslik hinnang. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-dele 4 ja 9 hüvitab menetluskulud (määratud kaitsja tasu ja sundraha) süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu. H.S-i määratud kaitsjaks on vandeadvokaat Enno Palumets, kellele on arvestatud menetlustoimingute eest kohtueelses menetluses tasu 360 krooni, millele lisandub käibemaks 18%, s.o 64.80 krooni. Seoses H.S-i süüdimõistmisega jääb see kulu tema kanda. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteo puhul poolteist Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära (1,5 x 3000), s.o 4500 krooni. Kaitsjatasu ja sundraha kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Heino-Vello Pihlak Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.